Biotõrje
Bioloogiline tõrje ehk bioloogiline kahjuritõrje on kahjuripopulatsioonide vähendamine looduslike vaenlaste abil. See on oluline, sest põllukultuuride kahjurid muutuvad keemiliste pestitsiidide suhtes resistentseks.
Putukate kahjurite looduslike vaenlaste hulka kuuluvad kiskjad, parasitoidid ja patogeenid. Bioloogiliste tõrjevahendite hulka kuuluvad taimekahjurid ja taimepatogeenid. Röövloomad, nagu linnud, naistepärnikud ja pitsitajad, on vabalt elavad liigid, kes söövad oma elu jooksul palju saaki.
Parasitoidid on liigid, mille vastsed arenevad ühe peremeesputuka peal või sees, tappes lõpuks peremeesputuka või nakatades teda surmavalt. Enamikul neist on väga kitsas peremeespiirkond. Paljud herilaseliigid ja mõned kärbsed on parasitoidid.
Haigusetekitajad on haigusi põhjustavad organismid, sealhulgas bakterid, seened ja viirused. Nad tapavad või nõrgestavad oma peremeest ja on suhteliselt spetsiifilised.
Pitsitõrjevahendid on saadaval biotõrjevahendite edasimüüjatelt.
Kolm strateegiat
Bioloogilise tõrje strateegiaid on kolme põhitüüpi: säilitamine, klassikaline bioloogiline tõrje ja täiendamine.
- Säilitamine: Vältida pestitsiidide kasutamist, mis tapavad kahjurite looduslikke vaenlasi. Soodustage nende asjade kasvu, mis ründavad kahjureid. Kasutage võimaluse korral kaasnevat istutustööd. Hiinas on sääskede sõnajalga kasutatud vähemalt tuhat aastat riisikultuuride kaaslasena. Ta on spetsiaalse tsüanobakteri peremees, mis seob atmosfäärist pärit lämmastikku ja blokeerib ka konkureerivate taimede (kuid mitte riisi, mis kasvab kõrgemaks) valguse.
- Klassikaline bioloogiline tõrje: See on looduslike vaenlaste sissetoomine uude piirkonda, kust nad ei ole pärit või kus nad looduslikult ei esine. Seejärel elab kiskja elupaiga loomuliku osana, paljuneb ja hävitab kahjuriliigi. See meetod on eriti tõhus, kui kahjur on ise invasiivne või piirkonda sissetoodud liik. Vabanedes oma looduslikest vaenlastest, paljuneb kahjur tohutult. Ühe või kahe vaenlase sissetoomine kodumaalt võib olla väga edukas. Üks näide on Larinus planus'e kasutamine kanadaohaka tõrjeks.
- Suurendamine: See on looduslike vaenlaste arvu suurendamine teatud aegadel. Need röövloomad on ökosüsteemi loomulikud osad, kuid neid lastakse välja sellisel arvul, et nad ületavad kahjuri teatud kriitilisel ajal. Röövloomade varud saadakse kaubanduslikelt tarnijatelt.
Varajane näide
Hsi Han'i 304. aastast pKr. pärinevas hiina tekstis "Records of the plants and trees of the southern regions" kirjeldatakse mandariini apelsine, mida kaitsevad suured punakaskollased tsitrusviljade sipelgad. Sipelgad ründavad ja tapavad apelsinipuude kahjureid. Tsitrusviljade sipelgas (Oecophylla smaragdina) avastati uuesti 20. sajandil ja nüüd kasutatakse seda Hiinas taas apelsinipuude kaitseks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on bioloogiline tõrje?
V: Bioloogiline tõrje ehk bioloogiline kahjuritõrje on kahjuripopulatsioonide vähendamine looduslike vaenlaste abil.
K: Miks on bioloogiline tõrje oluline?
V: Bioloogiline tõrje on oluline, sest põllukultuuride kahjurid muutuvad keemiliste pestitsiidide suhtes resistentseks.
K: Millised on kahjurite looduslikud vaenlased?
V: Putukakahjurite looduslike vaenlaste hulka kuuluvad kiskjad, parasitoidid ja patogeenid.
K: Millised on mõned näited röövloomadest?
V: Mõned näited röövloomadest on linnud, naistepärnikud ja pitsitibud.
K: Mis on parasiidid?
V: Parasitoidid on liigid, mille vastsed arenevad ühe putuka peremehe peal või sees, tappes lõpuks peremehe või nakatades teda surmavalt.
K: Mis on patogeenid?
V: Patogeenid on haigusi põhjustavad organismid, sealhulgas bakterid, seened ja viirused.
K: Mis on umbrohu bioloogilised tõrjevahendid?
V: Bioloogiliste tõrjevahendite hulka kuuluvad taimekahjurid ja taimepatogeenid.
