Liège'i vürstipiiskopkond — ajalooline piiskopkond ja vürstiriik Belgias

Liège'i vürstipiiskopkond — ajalooline Belgia vürstiriik ja piiskopkond (980–1795): Lüüž, vürst-piiskopid, territoorium ja kultuuripärand.

Liège'i piiskopkond ehk Liège'i vürstipiiskopkond oli ajalooline kiriklik ja ilmalik territoriaalne üksus Püha Rooma keisririigi ajal Madalamaades, tänapäeva Belgias. See omandas vürst-piiskopkonna staatuse 980.–985. aastate paiku, kui piiskop Notger (piiskopuks 972–1008) sai keisrilt ka ilmaliku valitsemise õiguse üle Huy krahvkonna, mis pani aluse piiskopi võimule nii vaimuliku kui ka maavürsti rollis.

Alates 1500. aastatest kuulus vürstipiiskopkond Püha Rooma riigi haldussüsteemis Alam-Rheini–Vestfaali ringkonda ning selle juht oli ametlikult Liège'i vürst-piiskop. Territoorium hõlmas suure osa tänapäeva Belgia provintsidest Liège'i ja Limburgi, lisaks mitmeid eksklaave teistes Belgia ja Madalmaade piirkondades. Suurim ja tähtsaim linn ning administratiivne keskus oli Lüüž. Vürstipiiskopkond säilitas oma eraldiseisva staatuse kuni Prantsuse Revolutsiooni aegse sõjalise laienemiseni: see liideti de facto Prantsusmaaga 1795. aastal.

Koordinaadid: 50°40′N 5°30′E / 50.667°N 5.500°E / 50.667; 5.500

Ajaloost lühidalt

Piiskopkonna juured ulatuvad varakeskaega, kui Liège'i piiskopkond kujunes oluliseks usulise ja haldusliku keskuseks. Aja jooksul kasvas piiskopi võim nii kirikliku kui ka maavõimu osas: see tähendas, et vürst-piiskop oli korraga vaimulik juht ja ilmalik valitseja, kellel oli oma sõjavägi, maksubaas ja õigussüsteem. Vürstipiiskopkond püsis Püha Rooma riigi osana läbi sajandite, kuid selle sõltuvus suurematest võimudest (nt Burgundia, Habsburgid, Prantsusmaa) muutus ajas.

Poliitika ja institutsioonid

Valitsemine põhines piiskopi ja kapiitli (katedraalkapitel, kus istusid tähtsamad vaimulikud) omavahelisel suhtel. Vürst-piiskop valiti tavaliselt kapiitli poolt, kuid sageli mõjutasid valimisi suured ilmalikud võimud ja naaberriikide poliitika. Piiskopi roll hõlmas seadusandlikku, kohtulikku ja sõjalist võimu vürstiriigi piires. Piiskopkonnal oli oma maksusüsteem, müüri- ja linnaõigused ning teatud autonoomia Püha Rooma keisri suhtes.

Majandus ja kultuur

Liège'i piirkond oli majanduslikult jõukas: Lüüž oli tähtis kaubanduse ja käsitöö keskus, kus arenenud olid metallitööstus, saeveskid ja hiljem tootmine, mis pani aluse varajasele tööstuslikule arengule. Piiskopkonna linnad olid olulised käsitöö- ja turukeskused. Vürstipiiskopid olid tihti patroonid kunstidele ja haridusele ning toetasid kiriklikku arhitektuuri ja kloostreid, mis mõjutasid piirkonna kultuurilist elu.

Konfliktid ja tähtsamad sündmused

• 1408 — Othée lahing (Battle of Othée): vürst-piiskopi väed purustasid mässulised Liège'i kodanikud, mis tugevdas piiskopi autoriteeti.
• 1468 — Liège'i ülestõus ja Burgundia sekkumine: hertsog Charles the Bold võitles vastuhakkajate vastu ning linn sai suuri tagajärgi, kuigi piirkond säilitas hiljem osa erast.
• 17.–18. sajand — Habsburgide ja teiste suurvõimude mõju suurenemine: vürstipiiskopkond püsis formaalselt Püha Rooma osana, kuid poliitiline iseseisvus vähenes.
• 1795 — Annektsioon: Prantsuse revolutsioonilised väed inkorporeerisid vürstiriigi Prantsuse tasandisse; traditsioonilised institutsioonid ja mastaapne ilmalik-võimukaart muudetud.

Lõpp ja pärand

Pärast 1795. aastat suleti vürstipiiskopkonna traditsiooniline poliitiline skeem. Prantsuse okupatsiooni ja Napoleoni perioodi järel jagati piirkond 1815. aasta kongressi otsustega ning suurem osa liideti Ühendkuningriigi Madalmaade koosseisu, mis 1830. aastal muutus Belgia kuningriigiks. Liège'i ajalooline pärand on selgelt nähtav regiooni arhitektuuris, õiguslikes traditsioonides ja tööstusliku arengu järjepidevuses: Liège jäi piirkondlikuks keskuseks ning sellest kujunes üks Belgia tööstuslikult ja kultuuriliselt tähtsamaid maakondi.

Vürstipiiskopkonna ajalugu on näide keskaja ja varauusaegse Euroopa keerukast võimude tasakaalust — religioosse autoriteedi ja ilmaliku võimu põimumisest, kohalikust autonoomiast suurvõimude surve all ning majanduslikust arengust, mis lõpuks suunas piirkonna kaasaegse riikliku kuuluvuse suunas.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis oli Lüüsi piiskopkond?

K: Millal sai Liège'i piiskopkond vürst-piiskopkonna staatuse?

K: Kes sai Lüüži piiskopkonna vürst-piiskopiks?

K: Millisesse ringkonda kuulus Liège'i piiskopkond alates 1500. aastast?

K: Millised alad kuulusid Lüüži piiskopkonna maa-alale?

K: Milline oli Liège'i piiskopkonna pealinn?

K: Millal liideti Lüüži piiskopkond Prantsusmaale?

Otsing