Pussy Riot: vene feministlik punk-protestirühm — ajalugu ja juhtumid
Pussy Riot: vene feministlik punk-protestirühm — ajalugu, tuntud vangistused, skandaalid ja rahvusvahelised reaktsioonid. Lugege juhtumeid ja protestikunsti mõju.
Pussy Riot on umbes üheteistkümnest naisest koosnev vene feministlik punkrokk-protestirühm. Rühma tuntum osa tegutseb anonüümselt, kandes lavadel värvilisi balaklavaid ja teostades lühikesi, lavastatud „guerrilla”-esinemisi avalikes kohtades. Pussy Rioti aktsioonid kasutavad lihtsat, provokatiivset esteetikat, et tõmmata tähelepanu soolisele ebavõrdsusele, sõnavabaduse piirangutele ja Venemaa poliitilistele probleemidele.
Asutamine ja esimesed aktsioonid
Rühm moodustati 2011. aasta augustis Moskvas. Pussy Riot alustas väikeste avalike esinemiste ja videosalvestustega, mis levisid internetis. Nende stiil oli punkrokk, kombineerituna feministliku retoorika ja usuinstitutsioonide kritiseerimisega. Kõige kuulsam varajane aktsioon leidis aset 2012. aasta veebruaris, kui üks esinemine Moskva Kristuse Lunastaja katedraalis lõppes poliitilise avaldusega.
Kohtuprotsess, karistused ja vabanemine
Kolm rühma liiget (Jekaterina Samutsevitš, Nadežda Tolokonnikova ja Maria Aljoškina) pandi vangi protesti eest, mille nad tegid Moskva katedraalis Vladimir Putini vastu. Nende kohtuprotsess ja üleilmne kajastus tõid esile küsimused sõnavabaduse, religiooni ja riikliku repressiooni piiri kohta Venemaal. Protsess tekitas tugevat rahvusvahelist vastukaja: inimõigusorganisatsioonid, kunstnikud ja poliitikud kritiseerisid kohtuotsust ning kutsusid samal ajal üles kohtuprotsessi kui näidet liigsest karistamisest poliitilise kriitika eest. Jekaterina Samutsevitš pääses vanglast 2012. aasta septembris pärast seda, kui tema apellatsioonkaebus oli edukas. Nadežda Tolokonnikova ja Maria Aljoškina vabastati 23. detsembril 2013, osaliselt tänu presidendi andestusele.
Rahvusvaheline toetus ja pinged rühma sees
Üle maailma protestisid inimesed, kes leidsid, et Pussy Rioti liikmete vangi panemine on vale. Paljud kuulsad inimesed avaldasid toetust ja kutsusid neid vabastama, sealhulgas Madonna ning mitmed teised artistid ja aktivistid. Amnesty International nimetas mitmeid rühmaliikmeid süüdimõistmisest tingitud poliitilisteks vangideks ja avaldas tugevat survet nende vabastamiseks.
Pärast vanglast vabanemist jätkasid Tolokonnikova ja Aljoškina aktiivset avalikku tegevust — andsid intervjuusid, osalesid dokumentaalfilmides, kirjutasid mälestusi ning jätkasid poliitilise ja sotsiaalse aktivismi korraldamist. See tekitas pingeid laiemas Pussy Rioti võrgustikus: teised liikmed kritiseerisid avalikke ilmutusi, näiteks näo näitamist ja ulatuslikku meediaplatvormide kasutamist, väites, et see rikub rühma algset anonüümsuse ja kollektiivse identiteedi printsiipi. Mõned rühma liikmed teatasid, et Nadežda Tolokonnikova ja Maria Aljohhina ei saa olla Pussy Rioti liikmed, sest nad näitasid oma nägu USA televisioonis; samas on rühma identiteet olnud paindlik ja koosseis on aja jooksul muutunud.
Järeltulemus ja kultuuriline mõju
Pussy Riot on muutunud üheks tuntumaks näiteks selle kohta, kuidas kunst ja aktivism võivad ühendada globaalse avalikkuse tähelepanu poliitiliste ja inimõiguste küsimuste ümber. Rühma juhtum puudutas laiemalt diskussiooni sõnavabaduse piiridest, religiooni ja poliitika ristumiskohast ning vangistuste kasutamisest poliitilise distsipliini vahendina. Pussy Riot on olnud aktiivne edasi mitmete kampaaniate, kontsertide ja avalike sündmuste kaudu ning nende tegevus on inspireerinud sarnaseid protestiliikumisi ja diskussioone nii Venemaal kui ka rahvusvaheliselt.
Märkus: Pussy Riot ei ole ühe konkreetse hierarhilise ansambli nimi, vaid pigem koostöövõrgustik ja kollektiiv, mille koosseis ja tegevusviisid on aja jooksul arenenud. Rühma lugu sisaldab nii kunstilisi aktsioone kui ka juriidilisi ja poliitilisi järgnevusi, mis on jätkuvalt olulised arutelus sõnavabaduse ja poliitilise aktivismi üle.

Pussy Riot

Pussy Riot Punasel väljakul, Moskva
_at_the_Moscow_Tagansky_District_Court_-_Denis_Bochkarev.jpg)
Pussy Rioti Nadežda Tolokonnikova sai kaks aastat vangistust, nagu ka teine naine, Maria Aljohhina; nad istusid 21 kuud eraldi vanglates.
Muusika
Pussy Riot on avaldanud seitse laulu.
Dokumentaalfilm
2013. aasta jaanuaris ilmus Pussy Riotist dokumentaalfilm Pussy Riot: A Punk Prayer". 21. oktoobril 2013 näitas seda BBC4.
Küsimused ja vastused
K: Kes on Pussy Riot?
V: Pussy Riot on üheteistkümnest Venemaalt pärit naisest koosnev feministlik punkrokk-protestirühm.
K: Millal Pussy Riot moodustati?
V: Pussy Riot moodustati 2011. aasta augustis Moskvas.
K: Miks pandi kolm Pussy Rioti liiget vangi?
V: Kolm Pussy Rioti liiget pandi vangi protestimise eest, mille nad tegid Moskva katedraalis Vladimir Putini vastu.
K: Kes ja miks 2012. aasta septembris vanglast välja pääsesid?
V: Jekaterina Samutsevitš pääses 2012. aasta septembris vanglast välja pärast seda, kui tema apellatsioonkaebus oli edukas.
K: Kas Pussy Rioti liikmete vangistamise vastu protesteeriti kogu maailmas?
V: Jah, üle maailma protestisid inimesed, kes leidsid, et Pussy Rioti liikmete vangistus oli vale.
K: Kes pooldas Pussy Rioti liikmete vabastamist?
V: Paljud kuulsad inimesed ütlesid, et Pussy Rioti liikmed tuleks vabastada, sealhulgas Madonna.
K: Kes pääsesid 23. detsembril 2013 vanglast välja ja kas neid peeti endiselt Pussy Rioti liikmeteks?
V: Tolokonnikova ja Aljošina lubati 23. detsembril 2013 vanglast välja. Teised liikmed teatasid, et nad ei saa olla Pussy Rioti liikmed, sest nad näitasid oma nägu USA televisioonis.
Otsige