Punase kaelaga wallaby (Macropus rufogriseus) – määratlus, levik ja eluviis
Punase kaelaga wallaby (Macropus rufogriseus) on keskmise suurusega makropood, mis on levinud Ida-Austraalia osades. Üheks suurimaks vallabiks on ta känguru sarnane – isasloomad võivad kaaluda üle 20 kg ja nende pea‑keha pikkus on kuni umbes 90 cm. Sabapikkus lisandub sellele veel mitukümmend sentimeetrit ning kehaehitus on kohandunud hüppamiseks ja püstise asendi hoidmiseks.
Välimus
Punase kaelaga wallabidel on iseloomulikud tunnused: must nina ja käpad, valge triip ülemisel huulel ning tavaliselt hallikas karvkate, mille kaelal esineb punakas varjund. Sugude vahel esineb mõõdukat dimorfismi — isased on suuremad ja tugevama kehaehitusega kui emased. Talvine karv võib olla tihedam, eriti Tasmaania alamliigil.
Levik ja elupaigad
Punakaelavallabeid leidub Ida‑Austraalia rannikul ja metsades alates Rockhamptonist Queenslandis kuni Lõuna‑Austraalia piirini, samuti Tasmaanias ja paljudel Bass Straiti saartel (paljud neist populatsioonidest võivad olla inimestega siia toodud). Nad eelistavad vahelduvat maastikku, kus on piisavalt metsa varjuks ja avatud rohumaid öiseks toitumiseks.
Tasmaanias, New South Walesi kirdeosas ja Queenslandi rannikualadel on nende arvukus viimase 30 aasta jooksul suurenenud. Selle taga on mitmed tegurid: kütimise vähenemine, metsade raiumine rohumaa loomiseks (mis loob sobivaid öötoitumiskohti) ning põõsaste ja puude olemasolu päevaseks varjumiseks. Victorias on nad kohati vähem levinud.
Käitumine ja toitumine
Nagu enamik makropoode, on punakaelane peamiselt üksikloomaeluga, kuid nad moodustavad sageli rühmi ehk rahvahulkasid, mis jagavad toitumisalasid ja tagavad ohutust. Nad on peamiselt öised ja hämaruse‑aktiivsed (krepuskulaarne), toitudes öösel ja hilisel pärastlõunal. Peamine toit on rohud ja rohttaimed, aga nad võivad aegajalt näksida ka lehti ja noori võrseid metsavarju lähedal.
Paljunemine ja eluiga
On olemas kaks alamliiki. Tasmaania vorm Macropus rufogriseus rufogriseus, tuntud ka kui Bennetti wallaby, on väiksem ja karvam, ning selle pesitsusaeg on hilissuvel — enamasti veebruarist aprillini. Mandriosa vorm Macropus rufogriseus banksianus pesitseb sageli aastaringselt, sõltuvalt toidu ja ilmastikuolude kättesaadavusest.
Emane võib saada järglasi umbes 14 kuu vanuselt. Vastsündinud poeg, nn joey, liigub peagi emakas (kotis) ja veedab seal ligikaudu 9 kuud; seejärel jääb ta emalt sõltuvaks veel mitu kuud ning lõpetab sõltumise tavaliselt umbes 12–15 kuu vanuselt. Välitingimustes elueaks loetakse sageli 8–12 aastat; vangistuses võivad wallabid elada kauem.
Kiskjad, ohud ja kaitse
Looduslikud kiskjad hõlmavad kohalikku saaklooma‑faunat; noori võivad saakida rebased, hundilaadsed loomad ja suured röövlinnud. Inimtegevusest tulenevad ohud on elupaikade kadu, liiklusõnnetused ja mõnel alal kokkuvõttes ka konfliktid põllumajandusloomadega. IUCN hinnangul on liigi seisund üldiselt vähe muret tekitav (Least Concern), kuid kohalike populatsioonide olukord võib piirkonniti erineda.
Suhted inimestega
Punase kaelaga wallabid kohanevad sageli inimkeskkonnaga ja neid on nähtud toitumas linnaliste alade lähedal — näiteks Hobarti ja teiste linnade eeslinnades muru peal. Nad võivad mõnel juhul tekitada kahju põllumaadel või aedades, kuid samas on paljudes kohtades väärtuslik osa kohalikust looduskeskkonnast ja atraktiivne vaatlusobjekt looma‑ ja linnuhuvilistele.
Olulised tunnused kokkuvõtlikult
- Teaduslik nimi: Macropus rufogriseus
- Kohalikud nimed: punase kaelaga wallaby, Bennetti wallaby (Tasmaania vorm)
- Suurus: isased kuni >20 kg, pea‑keha pikkus kuni ~90 cm
- Elupaik: Ida‑Austraalia rannik, metsad, Tasmaania ja Bass Straiti saared
- Eluviis: peamiselt öine, üksik elustiil, rühmades toitumine
- Toit: rohud ja rohttaimed
- Kaitse: hetkel rahuldav (IUCN: Least Concern), kuid lokaalsed ohud olemas
Joey kotis
Küsimused ja vastused
K: Mis on punakaelaliste wallaby teaduslik nimi?
V: Punakaelase wallaby teaduslik nimi on Macropus rufogriseus.
K: Kus võib punase kaelaga wallabyt leida?
V: Punakaelaga wallabisid leidub Ida-Austraalia rannikul ja metsades Rockhamptonist Queenslandis kuni Lõuna-Austraalia piirini; Tasmaanias ja paljudel Bass Straiti saartel (paljud neist võivad olla saartele sisse toodud).
K: Kui palju kaaluvad isased?
V: Isased võivad kaaluda üle 20 kg.
K: Milline näeb välja punakaelane wallaby?
V: Punase kaelusega wallaby näeb välja nagu känguru. Tal on must nina ja käpad, valge triip ülemisel huulel ja keskmiselt hall karvkate, mille kaelal on punane värvus.
K: Kas punase kaelaga wallabide alamliigid on olemas?
V: Jah, on kaks alamliiki - Macropus rufogriseus rufogriseus (mida nimetatakse ka Bennetti wallaby'ks) ja Macropus rufogriseus banksianus.
Küsimus: Kui kaua jääb noorloom oma ema kotis viibima?
V: Poegapoeg püsib ema kotis 9 kuud, enne kui ta jätkab toitumist emalt kuni 12-15 kuu vanuseni.
K: Millal pesitseb punakaelavallabide Tasmaania vorm?
V: Tasmaania vorm pesitseb enamasti igal aastal veebruarist aprillini.
