Taastuvenergia kommertsialiseerimine: ülevaade, turg ja globaalne kasv

Taastuvenergia kommertsialiseerimine: ülevaade turust, tehnoloogiatest ja globaalset kasvust — investeeringud, trendid ja ärivõimalused tuule-, päikese- ja hüdroenergeetikas.

Taastuvenergia kommertsialiseerimine hõlmab mitmeid tehnoloogiaid ja ärimudeleid, mis võimaldavad taastuvenergiaallikaid turule viia, skaleerida ja integreerida olemasolevasse energia­majandusse. Peamised tehnoloogiad on fotogalvaaniline päikeseenergia, päikese soojuselektrijaamad, päikesekütte- ja jahutussüsteemid, tuuleenergia, hüdroenergia, geotermiline energia, biomass ja ookeanienergiasüsteemid. Need tehnoloogiad on erinevas arenguetapis: mõned on juba laialt kommertsialiseeritud ja kulutõhusad, teised (näiteks laine- ja tõusu­energia) alles arenevad ja vajavad täiendavat tehnilist ning majanduslikku küpsust.

Peamised trendid ja turu areng

Historically, taastuvenergia panus kasutas palju tähelepanu: näiteks moodustas taastuvenergia 2012. ja 2013. aastal vastavalt 19% meie energiatarbimisest ja 22% elektritootmisest. Need arvud näitavad varajast laialdast kasutuselevõttu, kus nii moodsad taastuvenergia allikad (hüdro-, tuule- ja päikeseenergia ning biokütused) kui ka traditsiooniline biomass panustasid kokku ülemaailmsesse energiavarustusse. Kogu maailmas investeeriti 2013. aastal taastuvenergia tehnoloogiatesse rohkem kui 214 miljardit USA dollarit, kusjuures suured riigid nagu Hiina ja Ameerika Ühendriigid suunasid märkimisväärselt vahendeid tuule-, vee- ja päikeseenergia ning biokütuste arendamisse.

Pärast seda on turul toimunud mitu olulist muutust: elektrienergia tootmise kulud päikese- ja tuuleenergia puhul on oluliselt langenud, tehnoloogiad on mastaapitud ning uued ärimudelid (nt bilateraalne PPA, hankeoksjonid, energia kui teenus) on laialdaselt levinud. Investeeringute maht kõikub riigiti ja aastati, kuid üldine trend on tugev – taastuvenergia osakaal globaalselt kasvab ja laieneb ka sektoritesse nagu transpordisektor (elektriautod, biokütused) ja soojussektor (soojuspumbad, päikesekütte lahendused).

Ärimudelid ja kommertsialiseerimise mehhanismid

• Suured projektid: tuule- ja päikeseparkide ehitus koos bilateraalsete lepingute (PPA), riiklike toetuste või oksjonite kaudu.
• Jaotatud tootmine: majapidamise ja ettevõtete katusepaneelid ning mikrovõrgud, mis vähendavad vajadust võimsuspõhiste tsentraalse infrastruktuuri järele.
• Kogukonnapõhised mudelid: ühistulised või kohaliku omavalitsuse projektid, kus kasu jagatakse kogukonnas.
• Finantseerimine: rohe­obligatsioonid, konsooleeritud laenud, segarahastamine (blended finance) ja avaliku ning erasektori partnerlused aitavad vähendada riske ja suurendada kapitali ligipääsu.

Sotsiaalne ja majanduslik mõju

Taastuvad energiaressursid on geograafiliselt laialt jaotunud, erinevalt fossiilsest energiast, mis on koondunud piiratud arvule regioonele. See hajutus parandab energiajulgeolekut ning vähendab sõltuvust imporditavadest kütustest. Kiire taastuvenergia ja energiatõhususe juurutamine toob kasu kliimamuutuste leevendamisele ja loob uusi töökohti tootmises, paigalduse ja teenuste sektoris.

Rahvusvahelised avaliku arvamuse uuringud näitavad tugevat toetust taastuvenergia edendamisele ja vähemalt 30 riigis maailmas on taastuvenergia osakaal energiavarustuses juba üle 20%. Prognoosid näevad jätkuvat tugevat kasvu riiklike turgude tasandil ka järgmisel kümnendil ja pärast seda, eriti kui hakkavad kehtima ranged kliima- ja heitmete eesmärgid ning kui tehnoloogiad veelgi odavnevad.

Taastuvenergia roll maapiirkondades ja juurdepääs elektrile

Kuigi paljud projektid on suuremahulised, sobivad tehnoloogiad hästi ka maapiirkondadesse ja äärealadele, kus energiaprobleemid võivad piirata inimarengut. Näited ja mõjud:

• Väikesed päikeseenergiasüsteemid varustavad hinnanguliselt 3 miljonit majapidamist kogu maailmas, pakkudes valgustust, telefoni laadimist ja väikestele seadmetele elektrit.
• Mikrovõrgud ja minivõrgud võimaldavad küla- või maakonnatasemel iseseisvat elektrivarustust, suurendades enesekindlust ja majanduslikke võimalusi.
• Rohkem kui 30 miljonit maapiirkondade majapidamist saab valguse ja toiduvalmistamise energia biogaasist, mida toodetakse kodumajapidamiste kääritites.
• Biomassist toiduvalmistamise ahju kasutab hinnanguliselt 160 miljonit majapidamist, mis on oluline traditsioonilise energiaallika jätkusuutlikkuse ja tervisemõjude tõttu.

Väljakutsed kommertsialiseerimisel ja lahendused

Peamised takistused ja nende lahendused:

• Intermitentsus ja võrgu integreerimine: salvestustehnoloogiate (aku-energiasüsteemid), võrgujuhtimise ja paindlike tarbijate (demand response) abil saab vähendada kõikumiste mõju.
• Taristu ja liitumistingimused: moderniseeritud võrgud, selged liitumis- ja tasustamistingimused ning investeeringud ülekandevõimsusse on olulised.
• Finantsriskid: on oluline arendada spektrit rahastamisvahenditest (rohekapital, tagatised, avaliku ja erasektori partnerlus), et langetada kapitali maksumust ja muuta projektid investeerimisvalmidemaks.
• Poliitiline ja regulatiivne stabiilsus: usaldusväärne poliitika (oksjonisüsteemid, toetusmehhanismide järjekindlus, süsinikuhindamine) vajalik turu arengu jaoks.
• Keskkonnamõjud: taastuvenergia ei ole täielikult mõjusõbralik — nt suur hüdroenergia võib mõjutada ökosüsteeme ja suurte päikeseparkide rajamine maad; planeerimine ja keskkonna­sõbralik disain on olulised.

Tulevikusuundumused

Kommertsialiseerimise lähiaja suundumused hõlmavad:

• Hinnalangus ja mastaapimine toetavad veelgi suuremat osakaalu elektritootmises.
• Sector coupling (elektri-, soojus- ja transpordisektori ühendamine) ja green hydrogen (roheline vesinik) aitavad desüsiniseerida intensiivsemaid sektorid.
• Targa võrgu ja digitaliseerimise (nt virtuaalsed jõud, tehisintellekt võrguoptimeerimiseks) laiem kasutuselevõtt suurendab taastuvenergia majanduslikku väärtust.
• Rohkem ärimudeleid, nagu korporatiivsed PPA-d ja energia kui teenus, lihtsustavad investeeringuid ja ligipääsu taastuvenergiale nii ettevõtetele kui ka eratarbijatele.

Kokkuvõtlikult on taastuvenergia kommertsialiseerimine mitmepalgeline protsess, mis ühendab tehnoloogilist küpsust, poliitilist tahet, finantseerimis­lahendusi ja sotsiaalset aktsepteerimist. Kui need komponendid toimivad koos, on taastuvenergia tõhus vahend energiajulgeoleku parandamiseks, kliimamuutuste leevendamiseks ja majandusliku arengu toetamiseks nii linnades kui ka maapiirkondades.

Taastuvate energiaallikate põhjendus

Kliimamuutus, saaste ja energiajulgeoleku puudumine on olulised probleemid ning nende lahendamine nõuab suuri muudatusi energiavarustuses ja -kasutuses. Taastuvenergiatehnoloogiad on energiavarustuse portfelli oluline osa, kuna need aitavad kaasa maailma energiajulgeolekule, vähendavad sõltuvust fossiilkütustest ja aitavad vähendada kasvuhoonegaaside hulka. Kliimat kahjustavad fossiilsed kütused asendatakse puhaste, kliimat stabiliseerivate, mittevajalike energiaallikatega: ülemaailmsetes avaliku arvamuse uuringutes on tugev toetus taastuvate energiaallikate, näiteks päikese- ja tuuleenergia edendamisele, taastuvenergia kasutamise nõudmisele kommunaalettevõtete poolt ning maksusoodustuste pakkumisele, et soodustada selliste tehnoloogiate arendamist ja kasutamist.

ELi liikmesriikidel on ambitsioonikad taastuvenergia eesmärgid. 2010. aastal küsitles Eurobaromeeter kahekümne seitset ELi liikmesriiki eesmärgi kohta "suurendada taastuvenergia osakaalu ELis 2020. aastaks 20 protsendi võrra". Enamik inimesi kõigis kahekümne seitsmes riigis kas kiitis eesmärgi heaks või nõudis, et see läheks veelgi kaugemale.

Alates 2011. aastast on uued tõendid näidanud, et traditsiooniliste energiaallikatega on seotud suured riskid ja et energiatehnoloogiate kombinatsioonis on vaja teha suuri muudatusi. Mitmed kaevandamistragöödiad maailmas on rõhutanud söe tarneahela inimohvreid. Uued EPA algatused, mis on suunatud õhutoksiliste ainete, söetuha ja heitvee keskkonda laskmisele, rõhutavad söe keskkonnamõjusid ja nende kõrvaldamise kulusid kontrollitehnoloogiate abil. Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud sündmused on tekitanud taas kahtlusi paljude tuumaelektrijaamade pikaajalise ohutu käitamise võimalikkuses. Järgmise põlvkonna tuumaelektrijaamade hinnanguline maksumus tõuseb jätkuvalt ja laenuandjad ei soovi neid tuumajaamu rahastada ilma maksumaksja tagatisteta.

Üldsuse toetus energiaallikatele maailmas, Ipsose uuringu põhjal (2011).

Küsimused ja vastused

K: Millised on mõned näited taastuvenergia tehnoloogiate kohta?

K: Kui suur oli taastuvenergia osakaal ülemaailmses energiatarbimises 2012. ja 2013. aastal?

K: Kui palju investeeriti 2013. aastal ülemaailmselt taastuvenergia tehnoloogiasse?

K: Kas on riike, kus suur osa energiavarustusest pärineb taastuvatest energiaallikatest?

K: Kas taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuga on seotud mingeid eeliseid?

K: Kas taastuvate energiaallikate edendamine leiab avalikkuse toetust?

Otsing