Roueni katedraali õlimaalide seeria Roueni katedraalist on Claude Monet'i 1890. aastate lõpus valminud ulatuslik töö, mille keskmes on katedraali läänefassaadi kujutamine eri valgusolukordades. Sarjas on üle kolmekümne üksiku vaate — mõned allikad nimetavad seda ka ligi neljakümne teosena — mis jäädvustavad hoone välimuse muutumist päevasel ja aastalisel valgusel, udus, päikesepaistes, lumega kaetud hommikul ja õhtuses poolvalges. Need maalid ei ole arhitektuursete detailide täpne dokumenteerimine, vaid katse tabada muutuvat valgust ja õhu ning materjali suhtlemist.
Moneti töötingimused ja töökäik
1892. aasta keskelt talveni rentis Monet endale Roueni katedraali vastas akende või tubadega ruume, et maalida fassaadi eri hetkedel ja eri ilmastikutingimustes. Ta naasis järgmise talvega, jätkates seeriat ja töödelda neid hiljem oma ateljees. Monet maalis osa vaadetest otse väljas (en plein air), teised lõi ta lõuendile alates värskeist väliskontrollist ja lõpetas või muuts ta ateljees. Paljud versioonid on maalitud lähivaates, kus fassaadi servad on kärbitud ja vaade koondub valguse ning varjude mängule.
Tehnika ja eesmärk
Moneti eesmärk ei olnud rõhutada gooti arhitektuuri ajaloolist või kunstiajaloolist väärtust, vaid uurida, kuidas valgus, atmosfäär ja õhk mõjutavad sama motiivi tajumist. Nagu Monet ise ütles: "motiiv ise tähtsusetu tegur, mida ma tahan taasesitada, on see, mis eksisteerib motiivi ja minu vahel". Ta kasutas pehmeid, kihilisi ja vahel katkiseid pintslilööke, et luua värvi ja valguse vibratsiooni tunne — see on näide impressionistlikust lähenemisest, kus tähtsaim on hetkeline visuaalne mulje.
Näitus ja vastuvõtt
Kõik sarja kuuluvad maalid maaliti aastatel 1892–1893 ja Monet töötles neid edasi 1894. aastal oma ateljees. 1895. aastal valis ta seeriast välja kakskümmend tööd, mida eksponeeris Pariisis oma valitud näitusel; palju teoseid läks peagi edasi erakogudesse ja muuseumitesse. Neist kahekümnest müüs ta enne näituse lõppu kaheksa. Pissarro ja Cézanne külastasid näitust ja kiitsid seeriat kõrgelt. Alguses tekitas sarja kokkuvõte eriarvamusi, kuid kunstiajaloos on see nüüd tunnustatud üheks olulisemaks uurimuseks valguse ja värvi kohta.
Pärand ja tähtsus
Roueni katedraali seeria on üks Moneti kuulsamaid sarju (kõrval teoste nagu heinapallide- ja pajudeetoodetega) ning näitab tema pühendumust liikuvate valgusefektide dokumenteerimisele. Paljud seeria teosed asuvad nüüd maailma tuntud muuseumides ja erakogudes ning neid kasutatakse sageli näitustel ja uurimustes, mis käsitlevad impressionismi ja valguse rolli maalilises väljenduses. Sarja olulisus seisneb selles, kuidas Monet muutis tavapärase arhitektuurilise motiivi vahendiks, et uurida visuaalse tajumise ajutisi ja atmosfäärilisi külgi.






