Assisi Klara (Chiara Offreduccio, 16. juuli 1194 – 11. august 1253) oli itaalia pühak, kes on tuntud kui Vaeste klarisside ordu asutaja ja Assisi püha Franciscuse üks esimesi järgijaid. Ta sündis aadliperekonnas Assisis; tema isa oli Favorone Offreduccio, Sasso-Rosso krahv, ja ema Ortolana di Fiumi samuti õukondlikust perekonnast. Talle oli ette nähtud abielu juba umbes 12‑aastaselt, kuid see plaan katkestas isa surm. Pere vanima lapsena vastutas ta paljude kohustuste eest, kuid nooruses muutus tema elu pöördumatult.

Elulugu

Umbes 18‑aastaselt käis Klara kuulamas Assisi püha Franciscuse jutlust ja sai sellest nii tugeva vaimse äratundmise, et põgenes perekonna kodust, et ühineda temaga. Alguses, kuna Franciscus ei saanud pakkuda püsivat elupaika naisjärglastele, saatis ta Klara San Paulos asuvasse benediktiini kloostrisse. Kui Klara sugulased leidsid ta sealt ja võtsid ta koju tagasi, põrkus ta tagasi kloostrisse tulles altari külge, öeldes, et ta „abiellub ainult Kristusega”.

Klara ja tema noorem õde Agnes liitusid varsti pärast seda San Damiano kiriku kõrval asunud uue vaimuliku koduga, kus Klara pühendus rangelt vaimsele elule, alandlikkusele ja vaesusele. Ta valiti sellele kogukonnale juhiks ning juhtis seda ligi nelikümmend aastat. Klara oli tuntud oma sügava palveelu, armastuse ja ühiskondliku pühendumuse poolest.

Ordu — Vaeste klarissid

Klara asutas naistele mõeldud ordeni, mida tunti erinevate nimedega: algselt „Vaeste Daamide” (Poor Ladies), hiljem eesti keeles sageli „Vaeste klarisside” või lihtsalt „klarisside” orduna. Ordul on ladinakeelne nimi Ordo Sanctae Clarae (OSC). Põhiväärtusteks olid vaikus, absoluutne vaesus, lihtsus, tugev munga‑ja nunnielu rõhk ning range keskendumine palvele ja sakramentidele.

Klara kehtestas ordule oma reeglid ja viis, kuidas õed pidi elama; tema kirjutatud reegel oli harukordne näide: see oli varane ja täielikult naiste poolt kujundatud kloostrilik reeglistik. Tema reegel sai paavsti heakskiidu 1253. aastal (paavst Innocentius IV aegadel), mis kindlustas ordule ametliku staatuse ning naudingu erilise pühendumuse vaesusele ja kloostrilisele elluviimisele.

Elu klarisside kogukonnas keskendus enamasti palvele, pühakirja mõtisklusele, käsitööle ja vaeseabi andmisele. Ordul tekkis range eraldatuspraktika (klaustrius), mis pidi tagama õdede vaimset pühendumist ja kaitset maailmameeltest. Ordul levis kiiresti üle Euroopa ja tekkinud harud säilitasid erineva ranguseastmega eluviise, ent algupärane Klara tungis säilitada range vaesuse ideaal.

Pärand ja austus

Klara suri 11. augustil 1253. Talle anti hiljem pühakuks kuulutamise au: ta kanoniseeriti 1255. aastal paavst Alexander IV poolt. Tema mälestuspäev on 11. august, mida paljud kirikud ja kogukonnad austavad. Tema säilmed asuvad Assisis, Basilika Santa Chiara kirikus, mis on pühendatud tema mälestusele ja on palverändkohana väga oluline.

Klara pärand on märkimisväärne: tema asutatud ordu jätkab paljudes riikides tööd, rõhutades palvet, vaesust ja teenimist. Ta on eeskujuks neile, kes otsivad lihtsat ja pühendunud vaimuelu ning tema elu ja kirjad annavad edasi tugevat tunnistust naiste rollist kiriku vaimsel elul.

Peamised faktid kokku:

  • Sündis: 16. juuli 1194, Assisi.
  • Suri: 11. august 1253; mälestuspäev 11. august.
  • Asutas Vaeste klarisside ordu (Ordo Sanctae Clarae), mida juhtis ligi 40 aastat.
  • Kirjutatud reegel sai paavsti kinnituse 1253. aastal.
  • Kanoniseeriti 1255. aastal paavst Alexander IV poolt.