Varjupaigalinnad: mis on "sanctuary city" ja kuidas need toimivad

Avasta, mis on varjupaigalinnad ja kuidas need kaitsevad dokumentideta sisserändajaid, toetavad kogukonda ning mõjutavad kohalikke ja riiklikke seadusi.

Mis on varjupaigalinn?

Varjupaigalinn (inglise keeles "sanctuary city") on üldmõiste munitsipaal- või piirkondlike poliitikate kohta, mille eesmärk on piirata kohalike ametkondade koostööd riiklike või föderaalsete immigratsiooni- või piirikontrolli jõustruktuuridega. Mõiste katab väga erinevaid lahendusi ja praktikaid eri kohtades: Lääne-Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas on varjupaiga staatus ja selle piirid paikiti erinevalt määratletud.

Kuidas varjupaigalinnad tavaliselt toimivad?

Varjupaigalinnade poliitikad võivad sisaldada järgmistest meetmetest mõnda või kõiki:

• piirangud sellele, millal ja kuidas kohalik politsei küsib või salvestab inimeste immigratsioonistaatust;
• keeldamine automaatselt täitmast föderaalseid "detainer" taotlusi ilma kohtumääruseta;
• andmete jagamise piiraminen riiklike immigratsiooniasutustega;
• ligipääsu laiendamine linna teenustele (nt tervishoid, kool, sotsiaalteenused) sõltumata staatuse olemasolust;
• linnaalgatused, nagu kohaliku identifitseerimiskaardi väljaandmine dokumentideta elanikele või juriidiline abi.

Eesmärk on vähendada hirmu väljasaatmise ees, et inimesed julgeksid kuriteost teatada, osaleda kogukonnaelus ja saata lapsi kooli ilma, et avaldaksid suurt mure perekonna kiire eraldamise pärast.

Õiguslikud ja poliitilised vaidlused

Varjupaigapoliitikad tekitavad sageli pingeid kohalike ja föderaalse võimude vahel. Mõned jurisdiktsioonid üritavad piirata koostööd immigratsiooniametitega, teised osariigid aga kehtestavad piiranguid varjupaiga poliitikatele. Näiteks mõned osariigid ei luba varjupaiga linnu: Alabama, Iowa, Mississippi, Georgia, Missouri ja Florida, samas kui teised osariigid lubavad varjupaiga linnu: Connecticut, Rhode Island, Illinois, New York, Colorado ja California, kus kohalike omavalitsuste tavad võivad olla proaktiivsemad.

Seaduslikud vaidlused on viinud ka kohtulahenditeni. Näiteks 2018. aasta alguses ütles Chicago föderaalkohtunik, et Trumpi administratsioon ei tohi keelduda avaliku julgeoleku toetuste andmisest sanktsionaalsetele linnadele. Sellised otsused on olnud osa pikemast tugivaidlusest föderaalse võimu ja kohalike omavalitsuste vahel, eriti seoses politsei ja immigratsiooniametite koostööga ning rahastuse tingimustega.

Miks linnad rakendavad varjupaigapoliitikaid?

• Avalik julgeolek: otsustajad väidavad, et kui migrantidel on vähem hirmu kontakteeruda politseiga, on nad tõenäolisemalt tunnistajaks ja ohvriteks astuvad samme, mis aitavad kuritegevust tõkestada.
• Pere- ja kogukonnapõhised kaalutlused: poliitikad vähendavad võimalust, et perekonnad järsult lahutatakse õigusliku menetluse tõttu.
• Majandus- ja sotsiaalteenused: linnad investeerivad mõnikord integratsiooni- ja tervishoiuprogrammidesse, et hoida kogukonda terve ja töövõimeline.

Peamised kriitikaargumendid

• vastased rõhutavad, et varjupaigapoliitikad võivad alla kaotada õiguse ja seaduse printsiibi ning raskendada föderaalse immigratsioonipoliitika elluviimist;
• teised toovad esile muresid avaliku julgeoleku pärast, väites, et piiratud koostöö võib raskendada teatud kuritegude uurimist;
• on ka poliitilisi vaateid, mille kohaselt kohalike ressursside suunamine integratsioonile või õigusabile võib tekitada pingeid kohaliku eelarvega.

Rahvusvaheline kasutuselevõtt ja terminoloogia

Kontseptsioonid ja jätkusuutlikud lahendused erinevad riigiti. Alates kehtestamisest on mõisteid kasutanud ja tõlgendanud poliitikad Euroopasse, Aasiasse, Ameerika Ühendriikides ja Austraaliasse saabunud sisserändajate kohta. Sõnavara muutub samuti — sõna "ebaseaduslik" kasutamine on hakanud vähenema. Näiteks termin "ebaseaduslik sisserändaja" võidakse asendada pehmemate või täpsemate väljenditega nagu "dokumentideta sisserändaja", et rõhutada inimeste staatuse mitmekihilisust ja vältida stigmatiseerimist.

Mida see tähendab kohalikele elanikele?

Varjupaiga poliitika praktiline mõju sõltub suuresti sellest, kuidas see täpselt läbi viiakse. Paljud linnad rõhutavad, et eesmärgiks on julgeoleku parandamine, usaldussidemete taastamine politsei ja kogukonna vahel ning sotsiaalsete teenuste kättesaadavuse tagamine kõigile elanikele. Samas toob rakendamine kaasa halduslikke ja poliitilisi väljakutseid, näiteks kuidas koordineerida kohalike ja riiklike õigusaktide nõudeid või kuidas maandada vastasseise erinevate tasandite võimuesindajate vahel.

Kokkuvõte

Varjupaigalinnad ei ole üksmõtteline või universaalselt ühesugune lahendus, vaid hulk poliitikaid ja praktikaid, mille ühine nimetaja on kohaliku tasandi valik piirata koostööd teatud immigratsiooni jõustruktuuridega. Need poliitikad sünnitavad nii toetust kui ka vastuseisu ning nende mõju sõltub seadusandlikust raamistikust, kohaliku juhtkonna otsustest ja kohtulahenditest. Avalik arutelu jätkub nii turvalisuse, õigusemõistmise kui ka inimõiguste vaatenurgast.

Küsimused ja vastused

K: Mis on püha linn?

K: Kus asub enamik turvapaigalinnu?

K: Miks soovivad varjupaiga linnade juhid piirata koostööd valitsuse jõupingutustega sisserändeõiguse jõustamiseks?

K: Millised osariigid lubavad varjupaiga linnu?

K: Millised osariigid ei luba varjupaiga linnu?

K: Mis juhtus 2018. aasta alguses seoses Trumpi administratsiooni jõupingutustega ametiasutuste abistamiseks ebaseaduslike sisserändajate politseile?

Otsing