Määratlus

Shanty Towns on slummid paljude linnade äärealadel — eriti arengumaades. Need asulad koosnevad sageli ebastabiilsetest, ajutistest või halvasti ehitatud elumajadest, mis on tehtud vineerist, lainelisest metallist, plastikust, papist või muudest kergesti kättesaadavatest materjalidest. Sageli on ehitised ebakorrapärased, kuid piisavad, et pakkuda mõningast varju vihma või päikese eest. Lemmikloomad ja muud loomad liiguvad tihti vabaduses, otsides toitu ja vett.

Põhjused

Slummide tekkele aitavad kaasa mitmed tegurid: kiire linnastumine ja tööhõive ebakõla, vaesus, odava eluaseme puudus, sisemajanduslik või rahvusvaheline rändevoog, ebapiisav linnaplaneerimine ning nõrk omandiõigus või ebaseaduslik asustamine. Paljudel juhtudel ehitatakse elamud maale ilma vajalikku loadeta, sest inimesed ei leia alternatiivi ja vajavad lähedale linnakeskusele töö- ja teenuseid.

Elutingimused ja infrastruktuur

Paljudes slummides puuduvad või on ebapiisavad põhilised teenused: puhta vee, kanalisatsiooni ja tualettide puudumine on levinud. Sageli ei ole olemas korralikke teid, nummerdatud tänavaid ega elektri- () või telefoniliine; teenused, mis mõnes majas siiski olemas on, võivad olla hooldamata ja kujutada endast tervise- või tuleohtu. Paljud häärberlinnad asuvad jõgede kallastel või muudel riskialadel, mistõttu elanikud kannatavad üleujutuste ning vees sisalduvate tööstustoksiinide mõju all. Mõned asumid on rajatud prügilate või saasteallikate lähedusse, mis halvendab elukeskkonda.

Tervis ja sotsiaalsed tagajärjed

Puhas vesi ja korralik kanalisatsioon on haiguse leviku piiramiseks hädavajalikud. Ilma nendeta on eriti lapsed suuremas ohus haigestuda sellistesse nakkustesse nagu hepatiit ja koolera. Üldine tervislik seisund on sageli kehvem, hariduse tase madalam (haridus puudub või on ebapiisav) ning kogukondades esineb kõrgem kuritegevuse ja enesetappude määr. Kõik see mõjutab eluiga ja elukvaliteeti.

Suurus ja näited

Häärberlinnad võivad olla väikesed väljaspool linna tugipunkte või katta terveid linnaosasid, kus elab palju inimesi. Mõnes riigis moodustavad need piirkonnad miljoneid elanikke, nagu on juhtunud Brasiilia linnades — vt Favelas.

Võimalikud lahendused ja lähenemised

Slummide olukorra parandamiseks on mitmeid strateegiaid, mida kasutatakse sageli kombineeritult:

  • Infrastruktuuri tõstmine: vee- ja kanalisatsioonisüsteemide, elektri- ja teede rajamine või parandamine;
  • Piirkondade renoveerimine ja elamupiirkondade arendamine: kohalike elanikke kaasavad projektid, mis parandavad elamutingimusi ilma inimesi massiliselt ümberasustamata;
  • Omandiõiguse ja turvalise eluaseme tagamine: legaliseerimine, maatulundusõiguse lahendused ja odava eluaseme programmid;
  • Haridus ja tervishoid: ligipääs koolidele, immuniseerimisprogrammidele ja esmatasandi tervishoiule, et vähendada nakkushaigusi;
  • Kogukonnapõhine planeerimine: kohalike elanike kaasamine otsustusprotsessidesse ja kogukondlike lahenduste toetamine;
  • Keskkonnariskide vähendamine: riskialade (nt üleujutus- või saastunud alade) sulgemine elamiseks ning prügilate likvideerimine või ohjamine.

Kokkuvõte

Slummid on keerulised nähtused, mis peegeldavad majanduslikke, sotsiaalseid ja halduslikke puudujääke. Nende probleeme ei lahenda üksmeelselt üksainus meede — efektiivne abi nõuab pikaaegseid, inimkeskseid ja mitmetahulisi lahendusi, kus kombineeritakse põhiteenuste parandamist, elamistingimuste õiguslikku turvamist ja kogukonna tugevdamist.