Sonderkommando fotod: 1944. aasta salaja tehtud Auschwitz-Birkenau pildid

Sonderkommando fotod on neli hägusat pilti, mis on tehtud salaja 1944. aasta augustis Auschwitzi koonduslaagris Teise maailmasõja ajal. Fotod on tehtud Auschwitz II-Birkenau vangi poolt. See oli Auschwitzi hävituslaager - koht, kuhu inimesed saadeti gaasikambrites tapmisele. Need on ühed ainsad teadaolevad fotod, mis näitavad, mis toimus gaasikambrite ümbruses.

Taust ja kontekst

Sonderkommando oli rühm vange, kes olid nazide poolt sunnitud tööl osalema massitapmiste protsessis — nad toimetasid laibad, puhastasid kambrid ja aitasid tuhastamise protsessi. Töötamine sellises ülesandes tähendas äärmist ohtu: enamik Sonderkommando liikmetest tapeti lühikese aja jooksul või vahetati välja, kui neid hakati pitseeritult tundma. Kuna ametlikud fotod ja dokumentatsioon nendest tsiviilgruppidest olid haruldased või hävitatud, on salaja tehtud pildid erakordselt väärtuslikud visuaalsed tunnistused sellest, mis tegelikult toimus.

Fotode tegemine ja risk

Fotograaf oli Sonderkommando liige. Ta pidi pildistama äärmise ettevaatusega: kaamera suunati tihti puusalt või varjatult, fookus ei saanud olla täpne ning välgusüsteeme ei saanud kasutada, et mitte juhtida tähelepanu. Sellest tulenevalt on pildid udusemad ja osaliselt nägemise väljalõiked, kuid samaaegselt väga olulised, sest need annavad otsese visuaalse tunnistuse gaasikambrite ja tuhastusplatside ümbrusest.

Leid, väljaviimine ja säilitamine

Salaja tehtud filmmaterjal suudeti päästa tänu poola vastupanuliikumisele — vastupanuvõitlejad viisid varjatud filmi väljapoole laagrit, peites selle muuhulgas hambapastatubasse. Film jõudis lõpuks välja ning fotod säilitati ja registreeriti hiljem Auschwitz-Birkenau riigimuuseumis numeratsiooniga 280–283.

Fotode kirjeldus

Auschwitz-Birkenau riigimuuseumi fotod on nummerdatud 280–283. Nähtuse ja detailide kokkuvõte:

  • Numbrid 280 ja 281 — kujutavad surnukehade tuhastamist tulekoldes (põletusaladel). Need pildid annavad tõestuse massiliste põletuste praktikast, mida natsid kasutasid suure hulga surnute likvideerimiseks.
  • Number 282 — näitab rühma alasti naisi vahetult enne gaasikambrisse minekut. Pilt on eriti valus ja dokumentaalne tunnistus žestidest, mis kaasnesid ohvrite alandamise ja hävitamise protsessiga.
  • Number 283 — kujutab puid; see foto jääb selgelt udusemaks ja vähem informatiivseks, sest fotograaf ei näinud täpselt, kuhu ta kaameraga sihtis ning seetõttu tabas ta suurema osa stseenist liiga kõrgelt.

Tähendus ja kasutus

Need fotod on ainukese visuaalse materjaliga, mis näitab gaasikambrite ümbrust ning inimeste viimaseid hetki enne tapmist. Neid on kasutatud ajalooliste uurimuste, kohtuasjade tõenditena ja hariduses, et edastada tõde holokaustist ning vältida eitusi ja ümberkirjutamisi. Samas on oluline läheneda fotodele austusega — need kujutavad inimeste traumaatilist ja traagilist lõppu ning neid ei tohiks levitada sensatsioonina.

Eetika ja meenutamine

Kuigi fotod on väga olulised ajaloolise mälestuse ja uurimistöö seisukohalt, tuleb neid käsitleda vastutustundlikult: esitledes konteksti, selgitades allikaid ja vältides inimeste alandamist. Paljud muuseumid ja teadlased rõhutavad, et sellise materjali esitamine peaks olema hariduslik ja mälestav ning suunatud kuritegude mõistmisele ja ohvrite austamisele.

Neid fotosid ja nende tausta uuritakse tänini, sest nad aitavad mõista Auschwitzi ja laiemalt holokausti olemust — mitte ainult statistika ja dokumentide kaudu, vaid otsese, inimliku visuaalse tunnistusega.

nr 282 (kärbitud): Naiste viimine gaasikambrisseZoom
nr 282 (kärbitud): Naiste viimine gaasikambrisse

Fotode tegemine

Keegi ei tea kindlalt, kes need fotod tegi. Paljudes andmetes on kirjas, et ta kandis nime "Alex" ja oli juudi vang Kreekast. "Alex" võis olla Alberto Errera, Kreeka mereväe ohvitser; ta lasti maha pärast seda, kui ta oli tabanud SS-ohvitseri. (SS - Schutzstaffel - oli natside sõjaline organisatsioon, mis juhtis koonduslaagreid.)

Teised Sonderkommando liikmed aitasid laagri krematooriumis Alexi kasutatava kaamera hankida ja peita. Nad olid ka valvurid (nad jälgisid SS-i, et leida Alexi jaoks kõige ohutum aeg fotode tegemiseks).

Üks neist meestest oli Alter Fajnzylberg, kes töötas laagri krematooriumides alates 1943. aasta juulist. Ta kirjeldas kord, kuidas fotod tehti:

[S]ome umbes 1944. aasta keskpaigas otsustasime oma töö jäädvustamiseks salaja pildistada ... Selleks oli [meil] vaja hankida hea kaamera ja film ... Algusest peale olid mitmed vangid meie Sonderkommandost minu saladuses sees: Szlomo Dragon, tema vend Josek Dragon ja Alex, üks kreeka juut, kelle perekonnanime ma ei mäleta.

Päeval, mil pildid tehti ... Mõned meist pidid valvama pildistajat. Teisisõnu, me pidime hoolikalt jälgima, et keegi, kes ei teaks saladust, ei läheneks, ja eelkõige, et keegi SS-mees ei liiguks selles piirkonnas. Lõpuks saabus see hetk. Me kõik kogunesime läänepoolse sissepääsu juures, mis viib väljastpoolt V krematooriumi gaasikambrisse: me ei näinud ühtegi SS-meest vahitornis, mis vaatab okastraatidest ukse poole, ega ka selle koha lähedal, kus pidi pildistama. Alex, kreeka juut, võttis kiiresti oma fotoaparaadi välja, suunas selle põlevate laipade hunniku poole ja vajutas päästikule. Seetõttu on fotol Sonderkommando vangid, kes töötavad hunniku juures. Üks SS-lastest seisis nende kõrval, kuid tema selg oli pööratud krematooriumi hoone poole. Teine pilt on tehtud hoone teisest küljest, kus naised ja mehed riisusid puude vahel. Nad [olid minemas] krematooriumi V gaasikambrisse mõrvale.

Poola vastupanuliikumine viis filmi laagrist välja. See oli peidetud hambapastatubi sisse, mille peitis SS-i sööklas (laagri poes) töötanud Helena Dantón. Filmile oli lisatud märkus, mis oli dateeritud 4. septembriga 1944 ja milles paluti filmi kohe välja arendada.

Sonderkommando fotod olid üks paljudest vastupanuaktidest natside ja nende poolt holokausti ajal toime pandud sõjakuritegude vastu.

Nr. 280, mida raamib gaasikambri ukseava või aken.Zoom
Nr. 280, mida raamib gaasikambri ukseava või aken.

nr 280 kärbitudZoom
nr 280 kärbitud

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on Sonderkommando fotod?


V: Need on neli hägusat pilti, mis on tehtud salaja 1944. aasta augustis Auschwitzi koonduslaagris Teise maailmasõja ajal.

K: Kes tegi Sonderkommando fotod?


V: Fotod tegi üks Auschwitz II-Birkenau vang.

K: Mis oli Auschwitz II-Birkenau?


V: See oli Auschwitzi hävituslaager, kuhu inimesed saadeti gaasikambrites tapmisele.

K: Kes olid Sonderkommando?


V: Nad olid grupp kinnipeetavaid, kes olid sunnitud töötama gaasikambrites ja nende ümbruses.

K: Kuidas tehti Sonderkommando fotosid?


V: Fotograaf pidi suunama kaamerat puusalt ja ei saanud seda fokusseerida, et mitte jääda tabatuks.

K: Kuidas Sonderkommando fotod laagrist välja smugeldati?


V: Poola vastupanuliikumine viis kaamera filmi välja hambapastatubis.

K: Mida näitavad Sonderkommando fotod?


V: Nad näitavad gaasikambrite ümbruses toimuvat, sealhulgas surnukehade tuhastamist tulekoldes ja rühma alasti naisi vahetult enne gaasikambrisse minekut.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3