Lõuna-Liibanon — piirkond Liibanonis: haldusjaotus, linnad ja rahvastik
Tutvu Lõuna-Liibanoni haldusjaotuse, linnade Sidon, Tüür, Jezzine, Nabatiyeh ning piirkonna etnilise ja usulise koosseisuga — põhjalik ajalooline ja demograafiline ülevaade.
Lõuna-Liibanon on Liibanoni lõunaosa, mis hõlmab peamiselt Lõuna- ja Nabatiye (Nabatiyeh) kubermangu. Need kaks administratiivset üksust moodustavad piirkonna tuuma; 1990. aastate alguses eraldati need samast provintsist. Mõned allikad liidavad Lõuna-Liibanoni mõnikord ka Rashaya ja Lääne-Beqaa ringkonnad, mis on Beqaa kubermangu lõunapoolsed osad. Piirkonna suurimad ja tuntumad linnad on Sidon, Tüür, Jezzine ja Nabatiyeh, mis on piirkonna administratiivsed, majanduslikud ja kultuurilised keskused.
Haldusjaotus ja geograafia
Lõuna-Liibanon ulatub Vahemere rannikult põhjast lõunasse ja piirneb lõunas Iisraeliga. Ala on mitmekesine maastiku poolest: rannikualad (nt Sidon ja Tüür) on tasasemad ja sobivad kalanduseks ning põllumajanduseks, sisemaal on mägiseid ja orulisi piirkondi nagu Jezzine ja Marjeyoun. Administratiivselt jaguneb piirkond mitmeks caza'ks (ringkonnaks), millest olulisimad on Sidon, Tüür, Bint Jbeil, Nabatieh, Jezzine, Marjeyoun ja Hasbaya.
Rahvastik ja usuline koosseis
Piirkonna rahvastik on religioosselt ja kultuuriliselt mitmekesine. Enamik Bint Jbeili, Tüüri ja Nabatiehi linnade elanikest on šiiitlikud moslemid; piirkond on Liibanoni šiiitliku elanikkonna tuumala. Seal elab ka kristlikke kogukondi. Sidoni (Saida) elanikkond on ajalooliselt enamasti sunniitlik, kuid Sidoni caza kaguosades on suurtel aladel šiiitlikud kogukonnad ning piirkonnas elab märkimisväärne arv kristlasi, peamiselt kreeka-katoliiklasi ja muid kristlikke konfessioone. Jezzine ja Marjeyouni cazas on kristlikud (suur osa maroniitide ja teiste konfessioonide) kogukonnad domineerivad, kuigi seal leidub ka šiiite. Külades nagu Ain Ebel, Debel, Qaouzah ja Rmaich elavad valdavalt maroniidid. Hasbaya caza on piirkond, kus elab enamik druusid. Selline segasus on Liibanoni laiemale usulisele paletile tüüpiline ning mõjutab tugevalt kohalikku poliitikat ja ühiskondlikku elu.
Ajalugu ja julgeolek
Lõuna-Liibanonil on keeruline kaasaegne ajalugu, mis on seotud Liibanoni kodusõja ja Iisraeli-Liibanoni konfliktidega. Ala oli pikka aega konfliktipiirkond: Iisraelil oli seal sõjaline kohalolu ja 1980.–2000. aastatel nn turvaala, mille eesmärgiks pidi olema Iisraeli rinde kaitsmine. 2000. aastal Iisraeli väed lahkusid, kuid piirkond on siiani olnud pingete ja vaenutegevuse all — seal tegutseb tugevast kohalolekust tuntud organisatsioon Hezbollah, mis on piirkonna julgeolekuolukorda oluliselt mõjutanud. 2006. aasta Iisraeli–Hezbollahi konflikt põhjustas Lõuna-Liibanoni linnade ja külaosade ulatuslikke kahjustusi ning tõi kaasa humanitaarabi ja taastamistööde laine. Piiri vaatab rahvusvaheline järelevalve, sh ÜRO Ülejäänud Liibanonis rahuvalvajad (UNIFIL) ja nn Blue Line, mis tähistab Iisraeli ja Liibanoniga seotud read.
Majandus ja taristu
Majandus põhineb põllumajandusel, kalandusel, väikekaubandusel ja mõnel tööstusalal. Lõuna-Liibanoni rannikuala on teadaolevalt sobiv oliivide, tsitruseliste ja köögiviljade kasvatamiseks ning Tüüri ja Sidoni sadamad on tähtsad kalanduse ja kohaliku kaubanduse keskused. Konfliktid on aga korduvalt pidurdanud majandusarengut ja kahjustanud infrastruktuuri; taastamistööd ja humanitaarabi on olnud olulised investeeringute allikad. Teed, tervishoiu- ja haridusasutused on piirkonnas olemas, kuid teenuste kättesaadavus võib sõltuda kohaliku julgeolekuolukorra ja rahastuse tasemest.
Kultuur ja vaatamisväärsused
Lõuna-Liibanonis on rikas kultuuripärand: Sidon (Saida) on tuntud oma vana sadama, keskaegsete losside ja käsitöölispoodide poolest; Tüüril (Tyre / Sour) on tähtsad antiik- ja roomaaegsed varemed, mis on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kohalikud festivalid, religioossed tavad ja kogukondlikud rituaalid annavad piirkonnale mitmekesise kultuurilise profiili. Samas mõjutavad korduvad pinged ja üleilmne majanduslik olukord turismi ja kultuurielu aktiivsust.
Kuigi Lõuna-Liibanon on ajalooliselt olnud ja jääb keerulise julgeolekuolukorraga piirkonnaks, on see ka mitmekesine ja elujõuline osa Liibanoni kultuurilisest ja sotsiaalsest maastikust, kus eri usulised rühmad elavad tihedalt kõrvuti ning kohalik elu pöördub nii igapäevase majandustegevuse kui ka traditsiooniliste koostöövormide ümber.


Lõuna-Liibanon
Küsimused ja vastused
K: Mis on Lõuna-Liibanon?
V: Lõuna-Liibanon on Liibanoni piirkond, mis koosneb Lõuna kubermangust ja Nabatiye kubermangust.
K: Millal eraldati Lõuna kubermang ja Nabatiye kubermang?
V: Lõuna kubermang ja Nabatiye kubermang eraldati samast provintsist 1990. aastate alguses.
K: Millised piirkonnad kuuluvad mõnikord Lõuna-Liibanoni?
V: Rashaya ja Lääne-Beqaa ringkonnad, Beqaa kubermangu kõige lõunapoolsemad ringkonnad, kuuluvad mõnikord Lõuna-Liibanoni koosseisu.
K: Millised on Lõuna-Liibanoni peamised linnad?
V: Lõuna-Liibanoni peamised linnad on Sidon, Tüür, Jezzine ja Nabatiyeh.
K: Milline on Lõuna-Liibanoni religioosne koosseis?
V: Enamik Lõuna-Liibanoni Bint Jbeili, Tüüri ja Nabatiehi linnade elanikest on šiiitlikud moslemid. Seal elab ka mõned kristlased. Sidoni elanikud on enamasti sunniidid. Ülejäänud Sidoni cazas on inimesed enamasti šiiitlikud moslemid. Seal on ka palju kristlasi. Kristlased on peamiselt kreeka-katoliiklased. Jezzine ja Marjeyouni cazas elavad peamiselt kristlased. Seal on ka mõned šiiitlikud moslemid. Ain Ebeli, Debeli, Qaouzahi ja Rmaichi külades elavad ainult kristlikud maroniidid. Hasbaya cazas on enamik inimesi druusid.
Küsimus: Milline religioosne rühm on silmapaistev Bint Jbeilis, Tüürias ja Nabatiehis?
V: Lõuna-Liibanoni Bint Jbeili, Tüüri ja Nabatiehi cazas on enamik inimesi šiiitlikud moslemid.
K: Milline on Sidoni usuline koosseis?
V: Sidoni elanikud on enamasti sunniidid. Sidoni ülejäänud caza elanikud on enamasti šiiitlikud moslemid. Seal on ka palju kristlasi. Kristlased on peamiselt kreeka-katoliiklased.
K: Milline usurühm on Hasbayas silmapaistev?
V: Hasbaya cazas on enamik inimesi druusid.