Stara Zagora piirkond (Bulgaaria) — asukoht, pealinn ja faktid
Koordinaadid: 42°25′N 25°30′E / 42.417°N 25.500°E / 42.417; 25.500
Stara Zagora on Bulgaaria provints. Pealinn on samuti Stara Zagora.
Asukoht ja geograafia
Stara Zagora piirkond paikneb Kesk- ja Lõuna-Bulgaaria vahel, suures osas Ülem-Thraacia (Upper Thracian) tasandikul. Piirkonna läheduses on nii madalikud põllumaad kui ka mägised alad, mistõttu maastik on mitmekesine: viljakaid põllumaid, jõgesid ja väiksemaid mäeahelikke. Piirkond on oluline nii põllumajanduse kui ka tööstuse keskuseks.
Pindala ja elanikkond
Provintsi pindala on ligikaudu mõne tuhande ruutkilomeetri suurusjärgus ja elanike arv jääb tavapäraselt sadade tuhandete vahemikku. Tegemist on keskeltläbi rahvaarvult mõõduka piirkonnaga, kus asulad ulatuvad suuremast linnaaglomeraadist kuni väikelinnade ja maapiirkondadeni.
Halduse ja omavalitsused
Stara Zagora provints jaguneb mitmeks omavalitsuseks (municipality). Piirkonna halduskeskus ja suurim linn on Stara Zagora, mis on samanimelise provintsi kultuuriline ja majanduslik süda.
Peamised linnad ja asulad
- Stara Zagora – provintsi pealinn, oluline administratiiv- ja kultuurikeskus.
- Kazanlak – tuntud Roosioru ja thraklaste muististe poolest.
- Nova Zagora, Radnevo, Chirpan, Galabovo, Maglizh jt – piirkonna tähtsamad väikelinnad ja tööstus- või põllumajanduskeskused.
Majandus
Piirkonna majandus toetub mitmele põhivaldkonnale:
- Põllumajandus – viljakad pinnased sobivad teraviljade, köögiviljade ja puuviljakasvatuseks ning aianduseks.
- Tööstus ja energeetika – piirkonnas on olulisi tööstuskomplekse, sealhulgas energeetika ja töötleva tööstuse objektid.
- Roosikasvatus ja parfümeeriatööstus – Kazanlaki ümbrus on osa kuulsast Roosiorust, kus toodetakse roosiõli ja sellega seotud tooteid.
Ajalugu ja kultuur
Stara Zagora piirkond on ajalooliselt rikas: siin on leitud arheoloogilisi leidusid alates antiikajast (thraklased, roomlased) kuni keskaja ja kaasaegse ajani. Kuulsad arheoloogilised paigad ja muistised, sealhulgas thraklaste haudadest pärit leiud, meelitavad nii teadlasi kui ka turiste. Linna- ja maakonnamuuseumid säilitavad piirkonna kultuuripärandit ning toimuvad erinevad festivali- ja kultuurisündmused.
Transport ja ühendused
Piirkond on hästi ühendatud ülejäänud Bulgaaria suuremate linnadega nii maanteede kui ka raudtee kaudu. Läbib riiklikke transpordikoridore, mis ühendavad Sofia, Plovdivi ja Burgasi suundi; lähimad suuremad lennujaamad asuvad paari tunni kaugusel (näiteks Plovdivi ja Burgasi lennujaamad).
Loodus ja kliima
Kliima on mandriline, millele on iseloomulik soojad suved ja jahedad talved. Pindala muutlik reljeef loob head tingimused nii põllumajandusele kui ka loodushuvilistele — piirkonnas leidub nii viljakaid plainisid kui ka metsarikkaid ja mägiseid alasid.
Turism ja vaatamisväärsused
Piirkonnas tasub külastada ajaloolisi linnu ja arheoloogilisi paiku, roosinurme Kazanlaki ümbruses ning kohalikke muuseume ja kultuuriüritusi. Loodusrajad, väiksemad matkapiirkonnad ning kohaliku köögi kuuluvad lisaks põllumajandus- ja tööstuspaikadele turistide huviobjektide hulka.
Märkused: see artikkel annab ülevaatliku pildi Stara Zagora provintsist. Täpsemate ja ajakohaste statistiliste andmete (pindala, rahvaarv, omavalitsuste nimistu jmt) saamiseks tasub vaadata ametlikke Bulgaaria statistikaallikaid või provintsi haldusasutuse veebilehte.
Omavalitsused
Stara Zagora provintsis on 11 omavalitsusüksust. Järgnevas tabelis on esitatud iga valla nimi, peamine linn või küla (linnad on rasvases kirjas) ja iga valla elanike arv 2009. aasta detsembri seisuga.
Omavalitsus | Pop. | Linn/Küla | Pop. |
Bratya | 9,724 | Bratya Daskalovi | 750 |
Chirpan | 23,470 | Chirpan | 16,355 |
Gurkovo | 5,273 | Gurkovo | 2,917 |
Galabovo | 14,269 | Galabovo | 8,404 |
Kazanlak | 76,447 | Kazanlak | 49,506 |
Maglizh | 12,267 | Maglizh | 3,426 |
Nikolaevo | 4,840 | Nikolaevo | 2,872 |
Opan | 3,501 | Opan | 466 |
Pavel Banja | 14,703 | Pavel Banja | 2,918 |
Radnevo | 21,959 | Radnevo | 13,384 |
Stara Zagora | 164,472 | Stara Zagora | 140,456 |