Edela-Alaska: piirkond Alaska osariigis – asukoht, geograafia ja linnad
Edela-Alaska on piirkond USA-s Alaska osariigis. Ametlikku reeglit selle kohta, kus see algab ja kus lõpeb, ei ole.
Asukoht ja ulatus
Edela-Alaskaks peetakse üldjoontes ala, mis jääb Cooki lahe läänepoolsetest kallastest ja Alaska mäestikust allapoole ning ulatub Bristoli lahest üle Alaska poolsaare Kamtšatka suunas. Piirkonda loetakse sageli kuuluvaks Lake Iliamna ümbrus ja Kvichaki ning Nushagaki valgalad; mõnes käsitluses haaratakse kaasa ka Kodiaki saarestik või osa Aleuutidest, teistes aga piiritletakse see kitsamalt vaid Bristoli lahe ja Alaska poolsaarega.
Maastik ja loodus
Edela-Alaska on kontrastide maa: põhja- ja lääneosas laiuvad tundrad ja märgalad, lõunaosas kõrgub Aleuudi aheliku vulkaaniline seljandik, mille kuulsaimad tipud ja sündmused on seotud Katmai piirkonnaga (1912. aasta Novarupta purse ja Tuhandete Suitsude org). Piirkonnas asuvad Alaska suurim looduslik järv Lake Iliamna ja sellega seotud jõed (Kvichak, Alagnak). Rannikul leidub avaraid lahtesid ja laguunisüsteeme, nagu Egegiki, Ugashiki ja Togiaki ümbruses, mis pakuvad elupaiku miljonitele rändlindudele.
Loomastik on erakordselt rikas. Tuntud on Alaska pruunkarud, keda vaadeldakse eriti Katmai piirkonnas; samuti rändavad siinseist jõgedest läbi suured lõheparved (punalõhe/sockeye, kuninglõhe/chinook, hõbelõhe/coho, koeralõhe/chum ja gorbuša/pink). Sisemaal leidub põhjapõtru (karibusid), rannikuvetes hülgeid ja merilõvisid ning Beringi ja Vaikse ookeani ühinemiskohad toovad kohale rikkalikud mereimetajate ja lindude populatsioonid.
Kliima
Kliima on valdavalt mereline subarktiline: jahedad suved ja pikad lumerohked talved. Bristoli lahe ümbrus on tormine ja niiskem, samas sisemaa järvedevöönd on kuivem ja jahedam. Tuul ja kiirelt muutuvad ilmaolud on tavalised, udu on suvel sage, talvel esineb jäätormide ja lumesaju perioode.
Asulad ja rahvastik
Rahvastiku tihedus on väga väike ning enamik kogukondi on väikesed külad ja alevikud, kus Alaska põlisrahvad moodustavad suure osa elanikest. Olulisemad keskused on:
- Dillingham – piirkondlik teenus- ja transpordisõlm Wood–Tikchiki loodusala ja Nushagaki jõe suudme lähedal;
- King Salmon ja Naknek – Bristoli lahe kalanduse ja töötlemise keskused, värav Katmai rahvusparki;
- Togiak, Manokotak, New Stuyahok, Ekwok, Egegik ja Pilot Point – kalandusele ja elatusmajandusele toetuvad kogukonnad;
- Mõnes käsitluses liidetakse Edela-Alaskaga ka Betheli ja Kodiaki piirkonnad, sõltuvalt kasutatavast regionaalsest jaotusest.
Majandus
- Bristoli lahe punalõhe on maailma suurim loodusliku sockeye-lõhe varu ja püük; kalandus ja kalatöötlemine on piirkonna peamine tööandja.
- Loodus- ja seiklusturism: karuvaatlus Katmai piirkonnas (nt Brooks Fallsi alal), paadi- ja parvematkad Alagnaki jõel, kalastus Lake Iliamna ja Nushagaki süsteemides, vulkaanimaastike külastused.
- Elatusmajandus (subsistence) – jahipidamine, kalapüük ja korilus – on paljude külade kultuuri ja toimetuleku keskmes.
- Loodusvarad: aeg-ajalt tõstatatakse kaevandusprojekte (nt Lake Iliamna ja Nushagaki vaheline Pebble’i piirkond), mis on vastuolulised keskkonnamõjude tõttu.
Liiklus ja ligipääs
- Teedevõrk on katkendlik ja ei ühendu ülejäänud Alaska maanteesüsteemiga; kohalikke asulaid ühendavad lühikesed teed (nt Naknek–King Salmon, Dillingham–Aleknagik).
- Lennuliiklus on peamine: Dillinghami (DLG), King Salmona (AKN), Iliamna (ILI) ja teised piirkondlikud lennujaamad teenindavad ühendusi väiksemate külalennuväljade ja vesilennukisadamatega.
- Mere- ja jõeliiklus: hooajalised kaubaveod ja kalalaevastik; Bristoli lahe külades puudub tavaliselt regulaarne parvlaevaühendus, samas kui mõnes laiemas piirkonnatõlgenduses seotakse Edela-Alaska mereteed Kodiaki ja Aleuutide liinidega.
- Talvel kasutatakse palju lumesaaniliiklust; suvel on tähtsad jõed ja järved väikelaevadele.
Kaitsealad ja loodusturism
- Katmai rahvuspark ja -kaitseala – tuntud pruunkarude ja vulkaanimaastike poolest (Brooks Falls, Novarupta, Tuhandete Suitsude org).
- Aniakchaki rahvusmälestis ja -kaitseala – kauge hiidkaldeera Alaska poolsaarel.
- Wood–Tikchiki looduspark – USA suurim osariiklik park, järvede ja jõgede labürint Dillinghami lähistel.
- Alaska poolsaare ja Becharofi rahvusloodusvarud – rannikuliste märgalade ja linnuparadiiside võrgustik.
- Togiaki rahvusloodusvara – rändlinnud, kalastus ja mägine rannikumaa.
- Lake Clarki rahvuspark ja -kaitseala – osaliselt liidetakse Edela-Alaskaga, hõlmates järvi, jõgesid ja karumaastikke.
- Alagnaki Wild River – kaitstud jõgi, mis on populaarne parvematkajate ja kalastajate seas.
Ajalugu ja kultuur
Piirkonna ajaloo selgrooks on põlisrahvaste – eeskätt Yupiikide ja Alutiiq/Sugpiaq kogukondade – asustus, kelle elulaad on kohandunud rände- ja mereandide rütmidega. Vene koloniaalperiood ja karusnahakaubandus tõid rannikualadele uusi asulaid ja misjoneid, 20. sajandil kujundasid piirkonda suured loodusnähtused (nt 1912. aasta vulkaanipursetest põhjustatud muutused) ning tööstusliku kalanduse areng. Kaasaegne kultuur seob traditsioonilised toiduhanked, keele- ja tantsupärandi kogukonnapidustustega ning tänapäevaste teenuste ja haridusega.
Haldus ja ajavöönd
Edela-Alaskat kirjeldatakse sageli haldusüksuste kaudu, kuhu kuuluvad näiteks Lake and Peninsula Borough ja Dillingham Census Area; mõnes jaotuses lisanduvad Kodiaki saare vald või Aleuutide alad. Enamik piirkonnast asub Alaska ajavööndis; kui käsitus hõlmab kaugele lääne poole ulatuvaid Aleuute, kehtib seal Hawaii–Aleuudi aeg.
Kokkuvõte: Edela-Alaska on hõreda asustusega, kuid loodus- ja kalavarade poolest erakordselt rikas piirkond, mille tuumaks on Bristoli laht ja Alaska poolsaar. Seda iseloomustavad võimsad vulkaanimaastikud, maailma tipptasemel lõhepopulatsioonid, põlisrahvaste elujõuline kultuur ning logistika, mis sõltub eelkõige lennu- ja veeteedest.


Edela-Alaska kaart


Alaska poolsaare vulkaanid


Kvichaki jõe sood


Clarki järv Edela-Alaskas
Geograafia
Edela-Alaska hõlmab suurt piirkonda, kus ei ole palju inimesi ega linnu. See on üle 500 miili Beringi mere läänerannikust Cook Inletini. Suur osa sellest on rannikul. Seal on ka tuhandeid ruutkilomeetreid metsi, soid ja mägesid. Üks neist mäeahelikest kannab nime Aleutide mäestik. See on osa tulekahjude ringist, mis tähendab, et see asub Vaikse ookeani rannikul ja seal on palju vulkaane. iSellest mõned suuremad on Mount Katmai, Novarupta ja kümne tuhande suitsu org, Mount Redoubt, Mount Iliamna ja Augustine Volcano.
Edela-Alaskas asuvad ka Pribilofi saared, Nunivaki saar ja teised Beringi mere saared. Seal on väga suur jõedelta, mille moodustavad Yukoni jõgi ja Kuskokwimi jõgi. Rannikust kaugemal on sadu miili kõrgmägesid. Osa Alaska mäestikust asub Edela-Alaskas. Kodiaki saarestik on veel üks saarerühm Edela-Alaskas.
Kokku on Edela-Aaska pindala 442 194 km² (170 732 mi²), mis on veidi suurem kui California.
Demograafia
Edela-Alaska elanike arv oli umbes 53 000. See on vähem kui 10% kõigist Alaska elanikest. Rohkem kui pooled neist inimestest on Alaska põliselanikud. Edela-Alaskas asub umbes 121 linna ja küla. Paljud neist on väga väikesed ja teistest linnadest kaugel.
Edela-Aaska põliselanikud põlvnevad erinevatest hõimudest, jupikidest, alutiiqidest, aleutidest ja dena'ina athabaskanidest.
Tänapäeval on Alaska põliselanikud organiseeritud korporatsioonideks. Korporatsioonide ülesanne on rääkida liikmete eest. Neli korporatsiooni asuvad Edela-Alaskas: Calista Corporation, Bristol Bay Native Corporation, Koniag Incorporated ja Aleut Corporation. Igaüks neist esindab erinevat osa Edela-Alaskast.

Kodiak
Majandus
Suurem osa Edela-Aaska maast kuulub föderaalvalitsusele, Alaska osariigile ja põlisrahvaste korporatsioonidele. Palju ei kuulu eraisikutele.
Edela-Aaska majandus põhineb kolmel põhiteguril. Ressursside kaevandamine, mis tähendab looduslike asjade, näiteks puidu, kivisöe või kalade kaevandamist. Teine on elatus, mis tähendab, et inimesed hangivad oma toidu ise. Kolmas on valitsuse kulutused.
Kalapüük on siin oluline. On suuri laevu, mis püüavad palju ja palju kala, mis jõuab kauplustesse või kalast valmistatud toiduainetena. Samuti on palju väikelaevu, millega inimesed püüavad kala oma toiduks või lihtsalt lõbuks. Paljud suured paadid kuuluvad inimestele, kes ei ela Edela-Alaskal. Kodiak ja Unalaska on kaks tähtsamat kalasadamat Ameerika Ühendriikides. Nad teenivad palju raha lõhe, forelli, kuningakrabi ja hiidlesta püügiga. Kuna paljud suured laevad kuuluvad ettevõtetele või inimestele väljastpoolt Edela-Alaskat, ei jää enamik kalast ja sellest saadavast rahast siia piirkonda.
Jahindus ja muu turism on mõned teised olulised ettevõtted Edelas, kuid ainult osa aastast.
Ka Edela-Alaskas on kaevandamine. Enamasti otsitakse kulda, plaatina või elavhõbedat. Kaevandamist ei ole palju, kuid on palju inimesi, kes ei ole sellega nõus. Üks asi, millega nad ei ole nõus, on Pebble'i kaevandus, mis paneks suure avatud kulla- ja vasekaevanduse sinna lähedale, kust paljud Bristol Bayst püütud kalad tulevad. Praegu ei ole Bristol Bay's lubatud ka naftapuurimine, kuid mõned inimesed valitsuses tahavad seda muuta.
Wildlife
Edela-Alaska on üks maailma parimaid kohti lõhepüügiks. Seal on ka palju pruunkarusid. Nad tulevad lõhet, aga ka marju ja muid taimi sööma. Karude vaatlemine on populaarne turismiatraktsioon Katmai rahvuspargis ja kaitsealal. Selles piirkonnas elab ka mitu karibu-karja. Rohkem läänepoolsetel Aleutide saartel ei ole ühtegi rebasest suuremat imetajat. Suvel lendavad siia üles paljud linnud, kes teevad oma pesad tundrasse. Paljudel Aleuudi saartel on palju ja palju merelinde.
Transport
Autoga ei ole võimalik Edela-Alaskale sõita. Linnades on teed ja mõnes linnas on teed, mis viivad teise linna, kuid kuskilt mujalt ei lähe sinna teed. Sellepärast sõidavad inimesed Edela-Alaskas paadiga või lennukiga, kui neil on vaja kaugemale minna. Betheli linn on koht, kuhu suured laevad tulevad ookeanilt. Kui nad jõuavad Bethelisse, viiakse nende lasti ümber väiksematele laevadele, mis sõidavad mööda jõgesid ülespoole. Seal on ka palju lennujaamu. Mõned neist on piisavalt suured, et suured lennukid saavad seal maanduda, kuid paljud neist on väikesed. Talviti kasutatakse siin palju mootorsaani, mida nimetatakse ka mootorsaanideks. Kui jõed on jäätunud, kasutavad inimesed neid nagu teed, et sõita teise linna.