Edela-Alaska: piirkond Alaska osariigis – asukoht, geograafia ja linnad

Edela-Alaska on piirkond USA-s Alaska osariigis. Ametlikku reeglit selle kohta, kus see algab ja kus lõpeb, ei ole.

Asukoht ja ulatus

Edela-Alaskaks peetakse üldjoontes ala, mis jääb Cooki lahe läänepoolsetest kallastest ja Alaska mäestikust allapoole ning ulatub Bristoli lahest üle Alaska poolsaare Kamtšatka suunas. Piirkonda loetakse sageli kuuluvaks Lake Iliamna ümbrus ja Kvichaki ning Nushagaki valgalad; mõnes käsitluses haaratakse kaasa ka Kodiaki saarestik või osa Aleuutidest, teistes aga piiritletakse see kitsamalt vaid Bristoli lahe ja Alaska poolsaarega.

Maastik ja loodus

Edela-Alaska on kontrastide maa: põhja- ja lääneosas laiuvad tundrad ja märgalad, lõunaosas kõrgub Aleuudi aheliku vulkaaniline seljandik, mille kuulsaimad tipud ja sündmused on seotud Katmai piirkonnaga (1912. aasta Novarupta purse ja Tuhandete Suitsude org). Piirkonnas asuvad Alaska suurim looduslik järv Lake Iliamna ja sellega seotud jõed (Kvichak, Alagnak). Rannikul leidub avaraid lahtesid ja laguunisüsteeme, nagu Egegiki, Ugashiki ja Togiaki ümbruses, mis pakuvad elupaiku miljonitele rändlindudele.

Loomastik on erakordselt rikas. Tuntud on Alaska pruunkarud, keda vaadeldakse eriti Katmai piirkonnas; samuti rändavad siinseist jõgedest läbi suured lõheparved (punalõhe/sockeye, kuninglõhe/chinook, hõbelõhe/coho, koeralõhe/chum ja gorbuša/pink). Sisemaal leidub põhjapõtru (karibusid), rannikuvetes hülgeid ja merilõvisid ning Beringi ja Vaikse ookeani ühinemiskohad toovad kohale rikkalikud mereimetajate ja lindude populatsioonid.

Kliima

Kliima on valdavalt mereline subarktiline: jahedad suved ja pikad lumerohked talved. Bristoli lahe ümbrus on tormine ja niiskem, samas sisemaa järvedevöönd on kuivem ja jahedam. Tuul ja kiirelt muutuvad ilmaolud on tavalised, udu on suvel sage, talvel esineb jäätormide ja lumesaju perioode.

Asulad ja rahvastik

Rahvastiku tihedus on väga väike ning enamik kogukondi on väikesed külad ja alevikud, kus Alaska põlisrahvad moodustavad suure osa elanikest. Olulisemad keskused on:

• Dillingham – piirkondlik teenus- ja transpordisõlm Wood–Tikchiki loodusala ja Nushagaki jõe suudme lähedal;
• King Salmon ja Naknek – Bristoli lahe kalanduse ja töötlemise keskused, värav Katmai rahvusparki;
• Togiak, Manokotak, New Stuyahok, Ekwok, Egegik ja Pilot Point – kalandusele ja elatusmajandusele toetuvad kogukonnad;
• Mõnes käsitluses liidetakse Edela-Alaskaga ka Betheli ja Kodiaki piirkonnad, sõltuvalt kasutatavast regionaalsest jaotusest.

Majandus

• Bristoli lahe punalõhe on maailma suurim loodusliku sockeye-lõhe varu ja püük; kalandus ja kalatöötlemine on piirkonna peamine tööandja.
• Loodus- ja seiklusturism: karuvaatlus Katmai piirkonnas (nt Brooks Fallsi alal), paadi- ja parvematkad Alagnaki jõel, kalastus Lake Iliamna ja Nushagaki süsteemides, vulkaanimaastike külastused.
• Elatusmajandus (subsistence) – jahipidamine, kalapüük ja korilus – on paljude külade kultuuri ja toimetuleku keskmes.
• Loodusvarad: aeg-ajalt tõstatatakse kaevandusprojekte (nt Lake Iliamna ja Nushagaki vaheline Pebble’i piirkond), mis on vastuolulised keskkonnamõjude tõttu.

Liiklus ja ligipääs

• Teedevõrk on katkendlik ja ei ühendu ülejäänud Alaska maanteesüsteemiga; kohalikke asulaid ühendavad lühikesed teed (nt Naknek–King Salmon, Dillingham–Aleknagik).
• Lennuliiklus on peamine: Dillinghami (DLG), King Salmona (AKN), Iliamna (ILI) ja teised piirkondlikud lennujaamad teenindavad ühendusi väiksemate külalennuväljade ja vesilennukisadamatega.
• Mere- ja jõeliiklus: hooajalised kaubaveod ja kalalaevastik; Bristoli lahe külades puudub tavaliselt regulaarne parvlaevaühendus, samas kui mõnes laiemas piirkonnatõlgenduses seotakse Edela-Alaska mereteed Kodiaki ja Aleuutide liinidega.
• Talvel kasutatakse palju lumesaaniliiklust; suvel on tähtsad jõed ja järved väikelaevadele.

Kaitsealad ja loodusturism

• Katmai rahvuspark ja -kaitseala – tuntud pruunkarude ja vulkaanimaastike poolest (Brooks Falls, Novarupta, Tuhandete Suitsude org).
• Aniakchaki rahvusmälestis ja -kaitseala – kauge hiidkaldeera Alaska poolsaarel.
• Wood–Tikchiki looduspark – USA suurim osariiklik park, järvede ja jõgede labürint Dillinghami lähistel.
• Alaska poolsaare ja Becharofi rahvusloodusvarud – rannikuliste märgalade ja linnuparadiiside võrgustik.
• Togiaki rahvusloodusvara – rändlinnud, kalastus ja mägine rannikumaa.
• Lake Clarki rahvuspark ja -kaitseala – osaliselt liidetakse Edela-Alaskaga, hõlmates järvi, jõgesid ja karumaastikke.
• Alagnaki Wild River – kaitstud jõgi, mis on populaarne parvematkajate ja kalastajate seas.

Ajalugu ja kultuur

Piirkonna ajaloo selgrooks on põlisrahvaste – eeskätt Yupiikide ja Alutiiq/Sugpiaq kogukondade – asustus, kelle elulaad on kohandunud rände- ja mereandide rütmidega. Vene koloniaalperiood ja karusnahakaubandus tõid rannikualadele uusi asulaid ja misjoneid, 20. sajandil kujundasid piirkonda suured loodusnähtused (nt 1912. aasta vulkaanipursetest põhjustatud muutused) ning tööstusliku kalanduse areng. Kaasaegne kultuur seob traditsioonilised toiduhanked, keele- ja tantsupärandi kogukonnapidustustega ning tänapäevaste teenuste ja haridusega.

Haldus ja ajavöönd

Edela-Alaskat kirjeldatakse sageli haldusüksuste kaudu, kuhu kuuluvad näiteks Lake and Peninsula Borough ja Dillingham Census Area; mõnes jaotuses lisanduvad Kodiaki saare vald või Aleuutide alad. Enamik piirkonnast asub Alaska ajavööndis; kui käsitus hõlmab kaugele lääne poole ulatuvaid Aleuute, kehtib seal Hawaii–Aleuudi aeg.

Kokkuvõte: Edela-Alaska on hõreda asustusega, kuid loodus- ja kalavarade poolest erakordselt rikas piirkond, mille tuumaks on Bristoli laht ja Alaska poolsaar. Seda iseloomustavad võimsad vulkaanimaastikud, maailma tipptasemel lõhepopulatsioonid, põlisrahvaste elujõuline kultuur ning logistika, mis sõltub eelkõige lennu- ja veeteedest.