Southwest National Park (Tasmaania) — puutumatu 618 267 ha rahvuspark

Southwest National Park (Tasmaania) — 618 267 ha puutumatu maailmapärand: ääretud matkateed, karm kliima, kauge rannik, iidne aborigeenide pärand ja erakordsed loodusvaated.

Southwest National Park on 618 267 hektari suurune rahvuspark Austraalias Tasmaania edelaosas. Park on Tasmaania suurim ja kuulub Tasmaania metsiku looduse maailmapärandi piirkonda (Tasmanian Wilderness World Heritage Area). See ala on tuntud kui üks Austraalia kõige puhtamaid ja vähem inimtegevuse poolt mõjutatud looduse näiteid, kus on säilinud mitmekesine maastik — kõrgmäestikud, jäätmeorud, rannikulaguunid, rabad ja vihmametsad.

Asukoht ja maastik

Pargi idaosa asub Hobartist 93 kilomeetrit lääne pool ning park ulatub lääne- ja lõunarannikule. See park hõlmab suurema osa Tasmaania edelaosas asuvatest loodusaladest. Maastik on väga mitmekesine: kõrged rändrahnud ja jalamid, teravad rannikukallaste järsud lõunapoolsed paljandid, suured raba- ja buttongrass‑tasandikud ning sügavad fjordilaadsed jõge ja lahed nagu Port Davey ja Bathurst Harbour. Pargi idapoolsed osad lähevad sujuvalt üle teiste kaitsealadega moodustades suure loodusliku terviku.

Loodus ja elustik

Parki iseloomustavad puutumatu looduse ökosüsteemid. Siin leidub nii taimeliike, mis kasvavad ainult Tasmaanias, kui ka laialdast metsikut loomaelu. Levinumad elupaigad on metsad (sh temperatuursed vihmametsad), kõrgrabad (buttongrass moorlands) ning suured märgalad ja jõestikud. Elustikku kuuluvad mitmesugused imetajad ja linnud, sealhulgas Tasmaania omapärane fauna nagu tasmanian devil, wombatid, pademelonid ja palju lindude liike. Mererannikud pakuvad elupaika veelindudele ja mõnedele mereimetajatele.

Inimtegevuse jäljed ja pärand

Park on tuntud oma puutumatu looduse ja kauguse poolest. Pargi ilm võib kiiresti muutuda ja olla karm. Inimene ei ole seda piirkonda muutnud. Tõendid näitavad, et Tasmaania aborigeenid on külastanud seda piirkonda vähemalt 25 000 aastat. Nende olemasolu ja kultuuripärand — sealhulgas tööriistade ja elupaikade jäljed — on osa rahvuspargi väärtusest ja põhjuseks, miks ala on maailmapärandi nimekirjas. Euroopa asunikud on teinud pargis mõned korrad, kuid pikaajalisi asulaid on olnud väga vähe ja looduskeskkonda on vähe muudetud.

Ligipääs ja külastamine

Piirkonnas on ainult üks tee, mis viib Strathgordoni hüdroelektrijaama. Pargi lõuna- ja läänepoolsetesse osadesse pääseb ainult jalgsi, paadiga või kerglennukiga. See piiratus muudab piirkonna külastamise seikluslikuks — paljud matkarajad on pikad ja nõudlikud ning ligipääs on sageli ilmastikuolude tõttu piiratud.

Väikeses Melaleuca linnakeses äärmises edelaosas on lennurada lennukite maandumiseks ja põhilised rajatised rahvusparkide teenistuse jaoks. Melaleuca on sageli alguspunktiks populaarsetele paadireisidele Bathurst Harbouri ja Port Davey rannikule, samuti mitmepäevastele matkadele.

Külastusnõuanded ja ohutus

• Ole ettevalmistatud: ilm muutub kiiresti — kaasa võtta soojad ja veekindlad riided, piisavalt toitu ja vett ning navigatsioonivahendid.
• Keskne nõuanne: arvestada, et mobiilne levi on sageli puudulik; teata oma raja- või reisiplaanidest enne väljasõitu.
• Vabatahtlik enesekaitse: reisijad peavad olema iseseisvad ja valmis isiklikeks hädaolukordadeks — paljud rajad on kauged ja raskesti ligipääsetavad.
• Luba ja reeglid: järgida rahvuspargi reegleid, ei tohi jättä toidujääke ega kahjusta kultuuripärandit; mõnes piirkonnas võivad kehtida eripiirangud või nõuded külastuste registreerimiseks.

Kaitse ja tähtsus

Southwest National Park on oluline osa Tasmaania loodusliku pärandi säilitamisel. Park kaitseb haruldasi ja tundlikke ökosüsteeme, glatsiaalseid ja geoloogilisi moodustisi ning keskset kultuuripärandit. Selle säilitamine tagab, et tulevased põlved võivad kogeda tõelist puutumatut loodust ning et teadusuuringud saavad jätkuda aladel, kus inimtegevus on olnud minimaalne.

Kui plaanite parki külastada, valige sobiv aasta- ja hooajaeg, planeerige rutt pideavalt ning austage nii loodust kui ka piirkonna põlisrahvaste pärandit.

Ajalugu

Suurem osa pargist loodi 1955. aastal ja kandis esialgu nime Pedderi järve rahvuspark. Järgneva 35 aasta jooksul laiendati ja nimetati parki ümber, saavutades oma praeguse suuruse 1990. aastal. Algne väike Pedderi järv ujutati üle, kui Gordoni jõele ehitati hüdroelektrijaama jaoks tamm. Inimtekkelist järve nimetatakse ka Pedderi järveks.

Turistilennuk valmistub õhkutõusuks Melaleuca lennuväljalt


Pedderi järv Eliza mäelt, Southwest National Park, Austraalia

Juurdepääs

Parki saab mööda maismaad kahel viisil: Gordon River Roadi kaudu Strathgordoni hüdroelektrijaama ja Huoni maanteed mööda Cockle Creeki. Pargi lõuna- ja läänepoolsetesse piirkondadesse pääseb ainult jalgsi, paadiga või kerglennukiga. Parki läbib kaks peamist jalutuskäiguteed. Port Davey rada ja South Coast Track. Matkad on üldiselt mõeldud kogenumatele matkajatele ja nende läbimiseks kulub umbes kümme kuni neliteist päeva. Melaleucasse või Melaleucast võib korraldada lennu, et jagada jalutuskäik või turistide juurdepääsuks ühepäevaste matkade jaoks. On olemas ka mitu raskemat matka, sealhulgas Eastern ja Western Arthur Ranges, Precipitous Bluff, South West Cape ja Federation Peak. Need ei sobi kogenematuile matkajatele või üksi reisivatele inimestele. Pargile pääseb merelt Port Davey ja Bathurst Harbouri kaudu.

South Cape Bay, Southwest National Park, Tasmaania


Bathurst Harbour, South West Wilderness, Tasmaania, Austraalia.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Southwest National Park?

K: Kui suur on Edela rahvuspark?

K: Mis on pargis valitseva ilmaga ainulaadne?

K: Milline on inimtegevuse ajalugu pargis?

K: Kas pargist läheb läbi tee?

K: Kuidas pääseb pargi lõuna- ja läänepoolsetesse osadesse?

K: Kas Southwest National Parki territooriumil on linn?

Otsing