Space Shuttle Enterprise (OV-101) on esimene NASA jaoks ehitatud kosmosesüstiku prototüüp, mis valmis spetsiaalselt katseteks, mitte orbiidilendudeks. Enterprise’i konstruktsioonist jäeti välja peamootorid ja kuumakaitsesüsteem, sest seda ei olnud plaanitud saata kosmosesse ega atmosfäärist tagasi siseneda.
Konstruktsioon ja eesmärk
Enterprise’i ehitust alustati 4. juunil 1974. aastal ja see valmis 17. septembril 1976. Süstik kandis ametlikku tähistust OV‑101 (Orbiter Vehicle‑101) ning oli mõeldud peamiselt mehhaaniliste ja aerodünaamiliste katsete läbiviimiseks. Prototüübi peamised ülesanded olid:
- testida lennuomadusi atmosfääris ja maandumise protseduure;
- harjutada pilootide ja meeskondade maandumisi ning häälestada maandumisseadmeid;
- kontrollida sobivust ja kinnitamist Boeing 747 peal kasutatava kandjalennukiga ning proovida lennuoperatsioone enne pärislendude alustamist.
Katselennud (Approach and Landing Tests)
1977. aastal viidi läbi Approach and Landing Tests (ALT) – sarja katselende, mille eesmärk oli kinnitada süstiku käitumist õhus ja maandumisel. Katsetuste käigus tehtud tegevused hõlmasid nii mehitamata ja mehitatud kinniseid lende kui ka vabas õhus glider‑st iilumist tüüpi lende:
- esialgsed katsed kontrolliti süstiku sobivust ja kinnitamist Boeing 747 peal; toimusid mehitatud katselennud, kus orbiter jäi Boeing’i külge kinnitatuna;
- järgnesid vabalt lendavad õhukaiud‑katsetused, mille käigus Enterprise maandus Edwards’i lennubaasis nagu purilennuk, et piloodid saaksid harjutada tegelikke maandumissituatsioone.
Mehitustestidel osalesid piloodid nagu astronaut Gordon Fullerton, Apollo 13 astronaut Fred Haise, Joe Engle ja Dick Truly. Need katsed aitasid välja töötada maandumismenetlused, lennujuhtimise seadistused ja koolitada süsteemi tulevasi meeskondi — kõik see oli vajalik edaspidiste täislendude jaoks.
Edasine kasutus ja osade teisaldamine
Pärast ALT‑katsete lõppu kasutati Enterprise’i veel tehnilisteks katseteks, sh vibratsioonikatseteks NASA Marshall Space Flight Centeris Huntsville’is, Alabamas. Pärast mõningaid katseid võeti Enterprise’ilt maha ja kasutati mõningaid osi teiste Operational (kosmoselendu lennanud) süstikute ehitamisel ning tehnilistes uuendustes.
Nimi ja avalikkuse roll
Algselt pidi orbiteri nimi olema Constitution, kuid sellele järgnes suur avalik huvi ja kiritulv — fännid palusid, et see nimetataks kuulsast telesarjast järgi. Nii sai süstik nimeks "Star Trek" saatesarja kosmoselaeva järgi presidendile suunatud avalduse mõjul.
Väljapanek ja pärand
Enterprise ei läinud kunagi orbiidile, kuid tema roll NASA programmi ettevalmistuses oli määrava tähendusega. Pärast ametlike katsete lõppu on Enterprise olnud avalikul eksponeerimisel mitmetes muuseumides; tänapäeval saavad huvilised süstikut näha Smithsonian’i riikliku õhu- ja kosmosemuuseumi Steven F. Udvar‑Hazy keskuses Washingtoni lähedal (Washingtoni piirkond).
Enterprise on oluline tehnoloogiline ja ajalooline samm kosmosesüstikute arendusloos — kuigi ta ei lennanud kosmosesse, aitas ta tagada, et järgmised, orbiidil lendu lennanud süstikud olid ohutud ja töökindlad.
