Hispaania kuldajastu (El Siglo de Oro) 1492–1659: kunst ja kirjandus
Avasta Hispaania kuldajastu (El Siglo de Oro) 1492–1659: monumentaalne kunst ja meisterlik kirjandus, Habsburgide ajastu, klassikud ja kultuuriline pärand.
"El Siglo de Oro", sõna-sõnalt "kulla sajand", nimetatakse Hispaania kultuuri ja kunsti erakorraliseks õitseajaks. See periood hõlmab eelkõige 16. ja 17. sajandi algust ning seotud on Habsburgide võimuperioodiga. Ajaliselt ei ole El Siglo de Oro kindla alguse ja lõppkuupäevaga: sageli märgitakse selle alguseks 1492. aastat — aasta, mil lõppes Reconquista (Hispaania moslemivõimu taasvallutamine), Kristof Kolumbuse esimene reis Uude Maailma ning ilmus Antonio de Nebrija raamat Gramática de la lengua castellana, mis oli tähtis samm hispaania keele standardiseerimisel. Poliitiliselt loetakse kuldajastu üheks lõppmärgiks 1659. aasta Püreneede lepingut Prantsusmaa ja Hispaania vahel; kultuuriliselt jätkus mõju aga kuni 17. sajandi keskpaigast lõpuni — viimaste olulisemate esindajatena nähakse sageli Pedro Calderón de la Barca surma 1681. aastal.
Ajalooline ja sotsiaalne taust
El Siglo de Oro kujunes ajal, mil Hispaania kasvas maailmariigiks – koloniaalimpeeriumi rikkused Ameerikast, tugev keskne võim Habsburgide käes, vastureformatsioon ja katoliku kiriku mõju ning inkvisitsioon mõjutasid nii poliitikat kui ka kultuuri. Varandusvood Ameerikast ning intensiivne kiriklik ja poliitiline elu lõid tingimused suureks loominguliseks aktiivsuseks, samas tekitas religioossed ja moraalsed pinged ka tsensuuri ja kriitika vajaduse, mis omakorda mõjutas kunstiliste teemade ja vormide valikut.
Kirjandus
Perioodi kirjandus on mitmekesine ja mõjukas. Olulisemad suunad ja autorid:
- Pikareskromaan — angeen nagu Lazarillo de Tormes (anomaalne autor, 16. sajandi keskpaik) kujutas satiiriliselt ühiskonda ja vaesust ning andis alguse picaresque‑žanrile.
- Romaan — Miguel de Cervantes (1547–1616) on tuntuim teosega Don Quijote (I osa 1605, II osa 1615), mis on maailmakirjanduse läbimurre ja satiir feodaalide ideede ning rüütellikku maailmapilti kohta.
- Teater — teatri kuldaja algatati peamiselt Lope de Vega (1562–1635) poolt, kes kujundas comedia nueva vormi (segades tragöödiat ja komöödiat) ning kirjutas sadu näidendeid. Teised tähtsad dramatistid on Tirso de Molina (Don Juani legendi varasem versioon) ja Pedro Calderón de la Barca (kes kirjutas näiteks La vida es sueño, 1635).
- Luuletus — kahe vastandliku stiili konflikt: culteranismo (Góngora, keerukas keel ja kujundirohkus) versus conceptismo (Quevedo, terav mõtte- ja sõnamäng). Need suunad kujundasid hispaania barokikujutlusrikkust.
- Religioosne kirjandus ja müstika — Teresa de Ávila ja Johannes Rist (San Juan de la Cruz) on tuntud oma vaimulike kirjutiste ja luuletuste poolest, mis mõjutasid nii kiriklikku kui ka ilmalikku kirjandust.
Kunst ja arhitektuur
Visuaalkunstis kujunesid tugevad regionaalsed ja isikupärased stiilid, mis peegeldasid nii renessansi kui baroki mõjusid:
- Maalkunst — tähtsamad meistrid on El Greco (Domenikos Theotokopoulos), kelle ekspressiivne ja vaimuline stiil on tuntud näiteks maalide nagu "Toledo vaade" ja "Orgazi krahvi matmine" kaudu; Diego Velázquez, kuninglik portreteerija, kelle suurimaks tööks peetakse "Las Meninas" (1656); Jusepe de Ribera, Francisco de Zurbarán ja Bartolomé Esteban Murillo, kes arendasid tugevat valguse ja realismi käsitlust ning religioosseid teemasid.
- Arhitektuur — 16. sajandi alguses levinud plateresque‑stiil (rikkalik ornamentika), hiljem austera ja monumentaalne Herreran style (näiteks kuningapalee ja klooster El Escorial, mille arhitektiks oli Juan de Herrera). Barokiajastu lisas kirikutele dekoratiivsust, dramatismi ja liikumist.
- Skulptuur ja religiöösed installatsioonid — baroki emotsionaalsus ja religioossus väljendus ka skulptuuris ning kirikukujunduses, kus püütakse vaatajas usulist kaasaelamist esile kutsuda.
Teatri ja avaliku kultuuri tähtsus
Teater muutus rahvalikumaks: avati väliseid ja sisehoovid (corrales), kus mängiti näidendeid kogu ühiskonnakihi publikule. Lope de Vega ja teised dramaturgid lõid žanrid ja lavastamispraktika, mis tegid teatrikülastuse osaks linnaelu ja suhtlusvõrgustikku.
Mõju ja pärand
El Siglo de Oro jättis pikaajalise kultuuripärandi: selle perioodi tekstid ja kunstiteosed on hispaania rahvusliku kultuuri alustalad ning neil on olnud suur mõju kogu Euroopa ja Ladina-Ameerika kultuurile. Paljud teosed, eriti Cervantese, Lope de Vega ja Velázquezi looming, on muutunud maailmaklassikaks. Samas peegeldab periood nii hiilgust kui ka konflikte — religioosset pinget, poliitilist survekultuuri ja sotsiaalseid ebaõiglusi, mis ilmnevad ka loomingu teemavalikus.
Kuigi El Siglo de Oro kronoloogilised piirid võivad erineda sõltuvalt teadlasest, jääb perioodi olemusena meelde intensiivne loovus, ideede ja vormide mitmekesisus ning Hispaania kultuuriline mõju Euroopas ja maailmas 16.–17. sajandil.
Otsige