Tanggu (Tangku) vaherahu 1933 — Hiina–Jaapani relvarahu Mandžuurias
Tanggu (Tangku) 1933 vaherahu — Hiina–Jaapani relvarahu Mandžuurias, mis lõpetas sissetungi; ajalooline pöördepunkt ja oluline geopoliitiline leping.
Tanggu vaherahu, mida mõnikord nimetatakse ka Tangku vaherahuks (hiina: 塘沽协定; 塘沽協定; Tánggū Xiédìng; Tanku kyōtei (塘沽協定)) oli 31. mail 1933 Tanggu rajoonis Tianjinis Hiina ja Jaapani keisririigi vahel sõlmitud relvarahu, mis lõpetas ametlikult kaks aastat varem alanud Jaapani sissetungi Mandžuuriasse.
Taust
1931. aasta Mukdeni (või Liia) intsidentiga sai alguse Jaapani sõjaline okupatsioon Mandžuurias (nüüdne Kirde-Hiina), mille tulemusena loodi 1932. aastal Jaapani toetusel nukuvalitsus Manchukuo. Kuigi Hiina valitsus püüdis algselt vastupanu, olid sõjalised jõud ebavõrdsed ning konflikt kasvas 1932–1933 suuremateks lahinguteks. Rahvusvaheline avalikkus ja Rahvasteliit kritiseerisid Jaapanit, ent olukord mandril lõppes aastatepikkuse sõjalise konflikti asemel relvarahuga, mis sõlmiti Tanggus.
Tingimused
Tanggu vaherahu ei olnud täieulatuslik rahuleping, vaid pigem ajutine relvarahu, mille põhimõtted sisaldasid:
- Relvarahu ja pealetükkimise lõpetamine – mõlemad pooled leppisid kokku tulistamise lõpetamises ja lahingute peatamises konkreetsetel lõikudel.
- Demititariseeritud tsoon – lepiti kokku nn demilitariseeritud tsoonist (DMZ) Hiina ja Jaapani kontrolli all olevate alade vahel, mis pidi takistama uute suurtendeerimiste tekkimist.
- Hiina vägede tagasitõmbamine – Hiina relvajõud pidid jääma DMZ-st väljapoole ja taganema määratud joone taha, sealhulgas osaliselt üle Suure müüri.
- Jaapani ja Manchukuo mõju säilitamine – kuigi leping ei tähistanud ametlikku Manchukuo tunnustamist Hiina poolt, tähendas see de facto Jaapani kontrolli säilitamist Mandžuurias ja selle lähialadel.
Tagajärjed
Tanggu vaherahu andis Jaapanile de facto kontrolli Mandžuuria üle ning jättis Hiina valitsuse poliitiliselt ja moraalselt nõrgemaks. Hiina riik reageeris leppetrahule laialdaselt kui alandavale kompromissile: paljud pidasid seda poliitiliseks tagasilöögiks ja põhjusteks kodanikuvastuoludele. Samal ajal otsustas Hiina Rahvavabastamise (Guomindang) juhtkond keskenduda sisepoliitilistele probleemidele ja kommunistliku liikumise tõrjumisele, pigem kui kohest välist sõjalist vastutegevust.
Rahvusvaheline reaktsioon ja ajalugu edasi
Rahvusvaheline kogukond, sealhulgas Rahvasteliit, jätkas Jaapani rünnakute hukkaheitmist (Lyttoni komisjoni raport tuvastas 1932, et Manchukuo iseseisvus oli Jaapani sekkumise tulemus). Pärast Rahvasteliidu ja rahvusvahelise surve jätkumist lahkus Jaapan 1933. aastal Rahvasteliidust. Tanggu vaherahu ei toonud püsivat rahu – 1930. aastate lõpul jätkus Jaapani agressioon Hiina territooriumitel ning 1937 puhkes täielik Hiina–Jaapani sõda (Teise Hiina–Jaapani sõja algus), mis sulges kiilu kahe riigi vahel kauemaks ajaks.
Kuigi Tanggu leping lõpetas kohesed lahingud Tanggu piirkonnas, on seda ajalooliselt tõlgendatud kui üheks märgiliseks sammuks Hiina suveräänsuse piiramises ja Jaapani ekspansionistliku poliitika kinnistumises Mandžuurias.
Tanggu vaherahu jutt
Taust
Pärast Mukdeni vahejuhtumit 18. septembril 1931 tungis Jaapani Kwantungi armee Mandžuuriasse ja hõivas 1932. aasta veebruariks kogu piirkonna. Jaapanlased kutsusid Tianjinis eksiilis elanud Qingi dünastia viimast keisrit Puyi, kes võttis vastu Jaapani armee kontrolli all oleva uue Mandžukuo impeeriumi trooni. 1933. aasta jaanuaris tungis Mandžukuo lõunapiiri valvamiseks Jaapani ja Mandžukuo ühine vägi Rehe'ile ning pärast selle provintsi vallutamist märtsiks tõrjus ülejäänud Hiina armeed kirdes väljaspool Suurt müüri Hebei provintsi.
Lääneriigid süüdistasid Jaapanit, kuid tegid vähe muud. Kui Rahvasteliit nõudis, et Jaapan lõpetaks sõjategevuse, astus Jaapan 27. märtsil 1933 Liidust välja.
Kuna Jaapani armee sai keiser Hirohitolt (kes soovis Hiinaga peetud sõja kiiret lõpetamist) selge käsu mitte tungida Suurele Müürile, peatasid jaapanlased oma rünnaku 1933. aasta mais.
Räägib
22. mail 1933 kohtusid Hiina ja Jaapani esindajad, et rääkida võitluse lõpetamisest. Jaapani nõudmised olid tõsised: tuli luua demilitariseeritud tsoon, mis hõlmas sada kilomeetrit lõuna pool Suurt müüri, Pekingist Tianjini, kusjuures Suurt müür ise pidi olema Jaapani kontrolli all. Kuomintangi regulaarseid sõjaväeüksusi ei tohtinud sellesse tsooni lubada, kuigi jaapanlastel lubati kasutada luurelennukeid või maapealseid patrulle, et kontrollida, kas lepingust peetakse kinni. Avalikku korda tsoonis pidi säilitama politseiüksus Demilitariseeritud tsooni rahu säilitamise korpus. Lisaks sundisid nad Hiinat tunnustama Mandžukuo seaduslikku valitsust.
Kaks salajast klauslit jätsid kõik Jaapani-vastased vabatahtlikud armeed sellest rahu säilitamise korpusest välja ja nägid ette, et kõik probleemid, mida rahu säilitamise korpus ei suutnud lahendada, tuleb lahendada Jaapani ja Hiina valitsuste vahelise kokkuleppega. Olles kaotanud kõik suuremad lahingud ja suure osa territooriumist ning kuna Hiina valitsus Chiang Kai-sheki juhtimisel oli rohkem huvitatud võitlusest Hiina Kommunistliku Partei kui jaapanlaste vastu, nõustus Hiina valitsus kõigi nõudmistega. Lisaks sellele asus uus demilitariseeritud tsoon enamasti Mandžuuria sõjapealiku Zhang Xueliangi allesjäänud territooriumil.
Tulemus
Tanggu vaherahu tulemuseks oli Mandžukuo de facto tunnustamine Kuomingtangi valitsuse poolt ja Rehe kaotuse aktsepteerimine. See lõpetas lühikeseks ajaks Hiina ja Jaapani vahelise võitluse ning lühikeseks ajaks paranesid kahe riigi suhted. 17. mail 1935 parandati Jaapani saatkond Hiinas saatkonna staatuseks ja 10. juunil 1935 sõlmiti He-Umezu leping. Tanggu vaherahu andis Tšiang Kai Šekile aega oma jõudude ühendamiseks ja oma jõupingutuste koondamiseks Hiina Kommunistliku Partei vastu, kuigi Põhja-Hiina arvelt. Hiina avalik arvamus oli aga Jaapani jaoks nii soodsale ja Hiina jaoks nii häbiväärsele vaherahule vastu. Kuigi vaherahu kehtestas demilitariseeritud puhvertsooni, jäid Jaapani territoriaalsed soovid Hiina suhtes alles ja vaherahu osutus vaid lühikeseks pausiks, kuni 1937. aastal puhkesid taas lahingud Teise Hiina-Jaapani sõja algusega.
Otsige