Madalaheli — helid madalal sagedusel. Tavaliselt loetakse bassiks sagedusi ligikaudu 20–250 Hz; eriti madalat ala (sub-bass) on umbes 20–60 Hz. Bass annab muusikale ja helikujundusele raskuse, sooja ja ruumilise tunde ning on paljude žanrite (nt elektrooniline tantsumuusika, hip‑hop, rock) rütmi ja rütmigrupi aluseks.
Bassiliin — muusikaline partii, mida mängitakse madalatel helidel ja mis kannab sageli harmoonilist ja rütmilist alust.
Bassdrop (eriti elektroonilises muusikas) — hetk, kus pärast pingestavat build‑up’i langeb tugevalt madal- ja löökheli energiaga sisse.
Pillid
Basskitarr — tavaliselt neljakeelne (aga eksisteerivad ka viie- ja kuuekeelsed variandid) elektriline kitarr, mille madalaim keelpinge on tavaliselt E1 (umbes 41 Hz). Basskitarr on pop-, rock-, funk- ja paljude teiste žanrite rütmi- ja harmooniapõhi. Kuulsaim esindaja on Fender Precision Bass, mis tuli turule 1951. aastal.
Kontrabass (ka kontrabassviol) — kõige madalam keelpill sümfooniaorkestris; seda mängitakse kas vibu või sõrmega (pizzicato). Kontrabassi heli asub ühe oktaavi alla vioola vahemiku ja annab orkestrile sügavuse.
Bass‑puupillid — näiteks fagott (bassoon) klassikalises orkestris täidab ka madala hääle rolli.
Hääl
Basshääl — laulja häälregisteri alapoolne meeshääl. Tavaliselt jääb bassi vahemik ligikaudu E2–E4, aga täpsed piirid võivad erineda. Bassi osasid leidub ooperis, kirikumuusikas ja koorilaulus.
Kala
Black bass (nt largemouth bass, Micropterus salmoides ja smallmouth bass, Micropterus dolomieu) — mageveeline uralaskala, tuntud spordi- ja söögikalana. Need liigid on pärit Põhja‑Ameerikast, kuid neid on tutvustatud ka Euroopas ja teistes piirkondades.
Bassikalapüük on populaarne hobiksport, millel on oma tehnikad (nt kunstlõksud, spinning, jigging) ja võistlused.
Perekonnanimi ja nimetus
Bass ja Basses võivad olla perekonnanimed. Nimed võivad pärineda eri keeltest ja neil on erinev päritolu: mõnikord seotud ametite või omadussõnadega, mõnikord kohanimed või hüüdnimed. Perekonnanimi esineb mitmes riigis ja kultuuris ning selle tähendus sõltub konkreetsest päritolust.
Päritolu ja terminoloogia
Sõna bass muusikas pärineb itaalia sõnast basso (madal), mis omakorda tuleneb ladina sõnast bassus (madal, paks). Eestikeelses kõnes hääldatakse tavaliselt [bas].
Seotud mõisted
Subwoofer — kõlar, mis on mõeldud ainult väga madalate sageduste taasesituseks (sub‑bass).
Rütmigrup — ansambli osa, milles bass (kitarr või kontrabass) koos löökpillidega loob rütmi- ja harmooniakere.
Frequencies — helitehnikas ja miksimisel eristatakse sageli bassi, midrange’i ja treble’it, et reguleerida terviklikku kõlapilti.
Kui otsite konkreetset tähendust (nt basskitarri tehniline kirjeldus, konkreetne kalaliik või perekonnanime päritolu), täpsustage, ja lisame rohkem detailset teavet.
Muusika ja muu heli
Helispektri madalsageduslik osa (vt ka Madalsageduslikud efektid, (LFE))
Bass (heli), basside kirjeldamine toonuse ja musikaalsuse seisukohalt
Muusikariistad
Kontrabass, suurim ja madalaim keelpill, mis on keelpillidest kõige madalam.
Bass Armstrong, tegelane videomängust Dead or Alive
G. H. Bass, kingsepp, eelkõige kingseppade valmistaja.
Bass Anglers Sportsmen Society (B.A.S.S.)
See desambigeerimisleht loetleb artikleid, mis on seotud pealkirjaga Bass. Kui sisemine link viis teid siia, võite muuta linki, et see viitaks otse soovitud artiklile.