Liitumisreaktsioon
Orgaanilises keemias toimub liitumisreaktsioon, kui kaks molekuli ühinevad, et moodustada suurem molekul. See saab toimuda ainult siis, kui ühel molekulist on juba kaksik- või kolmikside. Need võivad olla süsinik-süsinik sidemed või isegi süsinik-hapnik, süsinik-tüüner ja muud. Üht kahest molekulist nimetatakse nukleofiiliks ja see on see, mis annab teisele molekulile elektronid, et luua uus side. Teist molekuli nimetatakse elektrofiiliks ja see on see, mis saab elektronid.
Liitumisreaktsioon on eliminatsioonireaktsiooni vastand. Tavalised näited liitumisreaktsioonidest on vee liitumine üle kaksiksidemete ja nukleofiilne rünnak karbonüülile.
Mõned näited liitumisreaktsioonide kohta
Küsimused ja vastused
K: Mis on liitumisreaktsioon orgaanilises keemias?
V: Liitumisreaktsioon on see, kui kaks molekuli ühinevad suurema molekuli moodustamiseks ja see võib toimuda ainult siis, kui ühel molekulile on kaksik- või kolmikside.
K: Millist tüüpi sidemete puhul võib toimuda liitumisreaktsioon?
V: Süsinik-süsinik sidemete, süsinik-hapniku sidemete, süsinik-tüvelise sideme ja muude sidemete puhul võib toimuda liitumisreaktsioon.
K: Mis on nukleofiil liitumisreaktsioonis?
V: Nukleofiil on molekul, mis annab teisele molekulile elektronid, et moodustada uus side.
K: Mis on elektrofiil liitumisreaktsioonis?
V: Elektrofiil on molekul, mis võtab uue sideme moodustamiseks elektronid vastu.
K: Mille poolest erineb liitumisreaktsioon eliminatsioonireaktsioonist?
V: Liitumisreaktsioon hõlmab kahe molekuli ühinemist, et moodustada suurem molekul, samas kui eliminatsioonireaktsioon hõlmab suurema molekuli lagundamist kaheks väiksemaks.
K: Mis on näide liitumisreaktsioonist?
V: Vee liitumine üle kaksiksidemete ja nukleofiilne rünnak karbonüülile on tavalised näited liitumisreaktsioonidest.
K: Kas liitumisreaktsioonid võivad toimuda ilma kaksik- või kolmiksidemeta?
V: Ei, liitumisreaktsioonid nõuavad topelt- või kolmiksidet vähemalt ühes molekulis.
