Stew
Hautis on pikka aega keedetud roog, mida serveeritakse keetmisel tekkinud kastmes. Põhimaterjalid võivad olla mis tahes liha ja/või köögiviljad. See sobib ideaalselt kõva liha, nagu lamba- ja veiseliha, mis on marmorjas (rasv) ja sidekoeline. Samuti tuleks kasutada sitkemaid köögivilju.
Traditsiooniliselt alustatakse lihtsa kastmega, näiteks rüübataignaga. Veelgi lihtsamalt võib jahu ja Oxo puljongikuubiku segada piima ja veega. Tavapärane on, et kõvemad lihad alustatakse ise, köögiviljad lisatakse hiljem.
Pajaroogad ja hautised on sarnased. Pajaroogadel on tihtipeale pealiskate, hautistel aga mitte. Hautis on toiduvalmistamise protsess, mille käigus kuumutatakse keedunõu põhja (tavaliselt tule või pliidi kohal), samas kui pajaroogade valmistamisel küpsetatakse tavaliselt ahjus, kus soojus ringleb ümber kogu keedunõu.
Lambalihahautis, porrulaugu, läätsede, kollase (pärlmutter) ja oranži porgandiga, rosmariini ja muude vürtsidega.
Iiri hautis
Dubu jjigae (korea tofu hautatud)
Ajalugu
Hautisi on tehtud juba iidsetest aegadest saadik. See on kirjas Apiciuse Rooma kokaraamatus. Herodotos ütleb, et sküüdid (8.-4. sajand eKr) "panid liha looma kõhtu, segasid sellega vett ja keetsid seda niimoodi konditule kohal. Luud põlevad väga hästi ja paunch sisaldab hõlpsasti kogu liha, kui see on maha võetud. Sel viisil pannakse härg või mõni muu ohvriloom ise geniaalselt keema."
Amazonase hõimud kasutasid kilpkonnade kestasid anumatena, keetes neis kilpkonna sisikonda ja mitmesuguseid muid koostisosi. Teised kultuurid kasutasid suurte molluskite (karbid jne) kestasid toidu keetmiseks. Arheoloogilised tõendid nende tavade kohta ulatuvad 8000 aasta taha või kaugemale.
Rooma kokaraamatus Apicius, mis pärineb arvatavasti 4. sajandist m.a.j., on retsepte lambalihahautiste ja kalahautiste kohta. Le Viandier, üks vanimaid prantsuse keele kokaraamatuid, mille on kirjutanud prantsuse kokk nimega Taillevent, sisaldab mitmesuguseid ragusid või hautiseid.
Ungari guljašš pärineb 9. sajandil, enne Ungari eksisteerimist, selle piirkonna ungarlastest karjastest. Paprika lisati 18. sajandil.
Esimene kirjalik viide "iiri hautisele" on Byroni teoses "The Devil's Drive" (1814): "The Devil ... dined on ... a rebel or so in an Irish stew".
Seotud leheküljed
- Pannkoogi
Küsimused ja vastused
K: Mis on hautis?
V: Hautis on pikalt keedetud roog, mida serveeritakse keetmisel tekkinud kastmes. Seda võib valmistada mis tahes lihast ja/või köögiviljadest.
K: Milline liha sobib ideaalselt hautiseks?
V: Hautisesse sobib ideaalselt sitke liha, nagu lambaliha ja veiseliha, millel on marmorjas (rasv) ja sidekude.
K: Milliseid köögivilju tuleks hautisesse kasutada?
V: Hautises tuleks kasutada kõvemaid köögivilju.
K: Kuidas traditsiooniliselt alustatakse hautist?
V: Traditsiooniline on alustada lihtsa kastmega, näiteks räimega, või veelgi lihtsamalt, jahu ja Oxo puljongikuubiku võib segada piima ja veega.
K: Kuidas on pajaroog ja hautis sarnased?
V: Pajaroog ja hautis on sarnased selle poolest, et need on mõlemad toidud, mida keedetakse pikka aega liha ja/või köögiviljadega.
K: Mis vahe on hautiste ja pajaroogade valmistamisel?
V: Hautamine on toiduvalmistamisprotsess, mille puhul kuumutatakse keedunõu põhja, samas kui pajaroogade valmistamisel küpsetatakse tavaliselt ahjus, kus soojus ringleb ümber kogu keedunõu.
K: Kas pajaroogadel on pealiskate?
V: Jah, pajaroogadel on sageli pealiskate, samas kui hautistel seda ei ole.
