Hautis: mis see on — definitsioon, tüübid ja valmistamine
Hautis on pikka aega kuumutatult valmiv roog, mida tavaliselt serveeritakse keetmisel tekkinud kastmes. Põhimaterjalid võivad olla erinevad — liha, linnuliha, köögiviljad või nende kombinatsioon. Hautis sobib eriti hästi kõvema ja sidekoelisema lihaga (näiteks lamba- või veiseliha), sest pikk kuumutamine pehmendab sidekude ja muudab liha õrnaks. Samuti on hautis sobivaks lahenduseks sitkemate köögiviljade jaoks, mis vajavad pikemat küpsetamist.
Mis on hautise olemus ja miks see töötab
Hautise valmistamisel rakendub aeglane ja ühtlane kuumutamine madalal temperatuuril, mis võimaldab kollageenil sidekoes laguneda ja muutuda želatiiniks. See annab kastmele rikkaliku keha ja siidise tekstuuri. Hautis on samas nii toiduvalmistamise meetod kui ka sellest moodustunud roog — seetõttu räägitakse nii «hautise valmistamisest» kui ka «hautise serveerimisest».
Koostisosad ja maitsestamine
- Liha: kõvema tekstuuriga tükid (nagu šašlõgikarva, põlvetükid, veiserinna osa, lambakõrv) annavad parima tulemuse.
- Köögiviljad: porgand, sibul, seller, kartul, kaalikas, pastinaak jm — sitkemad juurviljad lisatakse tihti varem, pehmemad hiljem.
- Vedelik: puljong, vein, õlu, tomatipüree või nende segu — vedelik katab osaliselt või täielikult koostisosi ja on hautise alus.
- Maitsestajad: sool, pipar, küüslauk, laheleht, tüümian, rosmariin, loorber, sinep jm.
- Paksendajad: hautise paksendamiseks kasutatakse vedeliku vähendamist, rüübataigent või jahukastmeid; lihtsam variant on jahu ja puljongikuubiku segamine piima ja veega.
Tüübid
- Lihahautis: veis, lammas, sealiha — sageli röstiseemnete ja puljongiga valmistatud.
- Kanahautis: kergem ja lühema küpsetusajaga, sageli koos juurviljadega.
- Köögiviljahautis: taimetoitlastele — pikk küpsetamine ei pruugi olla vajalik, kuid maitsete sügavdamiseks võib kasutada ahjus röstitud köögivilju.
- Kalaroogad: kalahautis on õrnem, valmistamisaeg lühem ning vajab õrnemat kuumust.
Valmistamise põhisammud
- Vali ja lõika: vali sobivad lihatükid või köögiviljad ja lõika ühtlaseks, et küpsemisaeg oleks sarnane.
- Pruunista: roog saab sügavama maitse, kui liha ja mõned köögiviljad enne hautamist pruunistada pannil.
- Deglaseeri: kuumal pannil tekkinud pruunistused lahustatakse veini, veega või puljongiga, mis annab kastmele rikkuse.
- Lisa vedelik ja maitsestajad: lisa puljong, vesi või muud vedelikud ning ürdid ja maitseained.
- Haudumine: kuumuta tasasel kuumusel kaane all — hautise mõte on madal ja pikk küpsetamine, mitte keetmine. Idee on, et vedelik vaid vaikselt podiseb.
- Viimistlemine: kui liha on pehme, reguleeri kastme paksust vähendades vedelikku või lisades paksendajaid (jahusegu, rüübataigen jm).
Traditsiooniliselt alustatakse lihtsa kastmega, näiteks rüübataignaga. Veelgi lihtsamalt võib jahu ja Oxo puljongikuubiku segada piima ja veega. Tavapärane on, et kõvemad lihad alustatakse ise, köögiviljad lisatakse hiljem.
Erivõtted ja seadmed
- Ahjus valmistamine: hautise võib teha ahjus madalal kuumusel, mis tagab ühtlase soojuse ja sobib hästi paksude pottide või pajaroogade puhul.
- Hautamine pliidil: tavaline meetod, kus anum soojeneb altpoolt ja hautis podiseb tasaselt.
- Slow cooker / aeglane pott: sobib hästi, kui soovite köögis vähem jälgida — tulemus on ühtlaselt pehme.
- Rõhukatel (pressure cooker): lühendab tublisti aega, sobib kiireks pehmendamiseks, kuid maitse areneb aeglasema hautamisega tavaliselt paremini.
Hautis vs. pajaroog
Pajaroogad ja hautised on lähedased, kuid on mõned erinevused: pajaroogadel on tihti pealiskate või need valmistatakse ahjus ühtlase soojusvoo juures; hautistel puudub tavaliselt pealiskate ja need valmistatakse sagedamini pliidil madalal kuumusel. Hautis on toiduvalmistamise protsess, mille käigus kuumutatakse keedunõu põhja (tavaliselt tule või pliidi kohal), samas kui pajaroogade valmistamisel küpsetatakse tavaliselt ahjus, kus soojus ringleb ümber kogu keedunõu.
Serveeringu ideed ja abilised
- Serveeri hautist kartulipudru, keedukartuli, riisi, polenta või värske leivaga.
- Lisandiks sobivad hapukad lisandid nagu marineeritud kurgid, hapukurk või hapukoor — need lõhuvad rasvasust ja lisavad värskust.
- Värske petersell või tüümian peale puistatud toovad roale värvi ja lõhna.
Hoiustamine ja taasküpsetamine
- Hautis säilib külmkapis 2–3 päeva. Enne säilitamist lase jahtuda toatemperatuurini (kuid mitte kauem kui kaks tundi) ja hoia kaane all.
- Hautis sobib hästi külmutamiseks — jahtunud hautis asetada sobivasse anuma ja külmutada kuni 2–3 kuud. Sulata aeglaselt ja soojenda tasaselt.
- Taasküpsetamisel lisa vajadusel väike kogus vedelikku ja soojenda madalal kuumusel, et vältida paksu kastme kõrvetamist.
Nõuanded
- Väldi tugevat keemist — intensiivne keemine võib liha kokku tõmmata ja muuta selle kõvaks.
- Aeg ja madal temperatuur on võtmesõnad: kollageeni lagunemine võtab aega, kuid tulemuseks on õrn ja mahlane toit.
- Kui soovid sügavamat maitset, valmista hautist eelmisel päeval — maitsed sulavad ja süvenevad öö jooksul.
Hautis on mitmekülgne ja rahuldustpakkuv roog, mida saab kohandada vastavalt saadavatele koostisosadele, maitse-eelistustele ja seadmetele. Olgu see liha- või köögiviljahautis, pea meeles, et kannatlikkus ja õige niiskus annavad parima tulemuse.


Lambalihahautis, porrulaugu, läätsede, kollase (pärlmutter) ja oranži porgandiga, rosmariini ja muude vürtsidega.
.jpg)

Iiri hautis


Dubu jjigae (korea tofu hautatud)
Ajalugu
Hautisi on tehtud juba iidsetest aegadest saadik. See on kirjas Apiciuse Rooma kokaraamatus. Herodotos ütleb, et sküüdid (8.-4. sajand eKr) "panid liha looma kõhtu, segasid sellega vett ja keetsid seda niimoodi konditule kohal. Luud põlevad väga hästi ja paunch sisaldab hõlpsasti kogu liha, kui see on maha võetud. Sel viisil pannakse härg või mõni muu ohvriloom ise geniaalselt keema."
Amazonase hõimud kasutasid kilpkonnade kestasid anumatena, keetes neis kilpkonna sisikonda ja mitmesuguseid muid koostisosi. Teised kultuurid kasutasid suurte molluskite (karbid jne) kestasid toidu keetmiseks. Arheoloogilised tõendid nende tavade kohta ulatuvad 8000 aasta taha või kaugemale.
Rooma kokaraamatus Apicius, mis pärineb arvatavasti 4. sajandist m.a.j., on retsepte lambalihahautiste ja kalahautiste kohta. Le Viandier, üks vanimaid prantsuse keele kokaraamatuid, mille on kirjutanud prantsuse kokk nimega Taillevent, sisaldab mitmesuguseid ragusid või hautiseid.
Ungari guljašš pärineb 9. sajandil, enne Ungari eksisteerimist, selle piirkonna ungarlastest karjastest. Paprika lisati 18. sajandil.
Esimene kirjalik viide "iiri hautisele" on Byroni teoses "The Devil's Drive" (1814): "The Devil ... dined on ... a rebel or so in an Irish stew".
Seotud leheküljed
- Pannkoogi
Küsimused ja vastused
K: Mis on hautis?
V: Hautis on pikalt keedetud roog, mida serveeritakse keetmisel tekkinud kastmes. Seda võib valmistada mis tahes lihast ja/või köögiviljadest.
K: Milline liha sobib ideaalselt hautiseks?
V: Hautisesse sobib ideaalselt sitke liha, nagu lambaliha ja veiseliha, millel on marmorjas (rasv) ja sidekude.
K: Milliseid köögivilju tuleks hautisesse kasutada?
V: Hautises tuleks kasutada kõvemaid köögivilju.
K: Kuidas traditsiooniliselt alustatakse hautist?
V: Traditsiooniline on alustada lihtsa kastmega, näiteks räimega, või veelgi lihtsamalt, jahu ja Oxo puljongikuubiku võib segada piima ja veega.
K: Kuidas on pajaroog ja hautis sarnased?
V: Pajaroog ja hautis on sarnased selle poolest, et need on mõlemad toidud, mida keedetakse pikka aega liha ja/või köögiviljadega.
K: Mis vahe on hautiste ja pajaroogade valmistamisel?
V: Hautamine on toiduvalmistamisprotsess, mille puhul kuumutatakse keedunõu põhja, samas kui pajaroogade valmistamisel küpsetatakse tavaliselt ahjus, kus soojus ringleb ümber kogu keedunõu.
K: Kas pajaroogadel on pealiskate?
V: Jah, pajaroogadel on sageli pealiskate, samas kui hautistel seda ei ole.