Anzio lahing (Operatsioon Shingle, 1944) — liitlaste maabumine Itaalias
Anzio lahing (Operatsioon Shingle, 1944) – liitlaste ootamatu maabumine Itaalias, rängad lahingud Rooma suunas ja sõjaline pöördepunkt Itaalia kampaanias.
Anzio lahing (operatsioon Shingle) toimus 22. jaanuaril 1944 ja oli liitlaste meredessant Itaalia kampaania raames Itaalias sakslaste vastu. Maabumine viidi läbi Anzio ja Nettuno rannikualadel ning selle eesmärgiks oli õõnestada sakslaste positsioone ja võimaldada kiire edasiliikumine Rooma suunas.
Eesmärgid ja planeerimine
Põhilised liitlaste eesmärgid olid:
- väljatõrjuda Gustav'i kaitseliinist ja murda sakslaste tagala, mis ühendaks idapoolset rindejoont;
- kiire edasiliikumine mööda märgala ja rannikualasid, et jõuda Rooma ning sundida sakslasi taganema;
- võtta sakslaste tähelepanu kõrvale ja kergendada survet Cassino piirkonnas tegutsevatele liitlasvägedele.
Amfibiarünnaku juht oli Ameerika kindralmajor John P. Lucas, kes juhtis US VI korpust. Maabumine oli kavandatud kiiresti läbi viidavaks manöövriks, sest operatsioon pidi kasutama ootamatust ja kiiret liikumist mööda sooalal paiknevaid liine.
Maabumine ja algfaas
22. jaanuaril üllatas maabumine sakslasi ja liitlasväed suudeti edukalt dessantida Anzio ja Nettuno ette. Esialgne edumaa võimaldas liitlastel kinnistada rannajoon ning raja varustust mereteedelt. Maastik ranna ja sisealade vahel oli madal, soine ja osaliselt soolase veega üleujutatud, mis mõjutas liikumist ja rindekorraldust (soolase veega ülevool).
Staatus ja vastutegevused
Kuigi maabumine oli edu, pidasid liitlaste juhid, eriti Lucas, ametlikult avatud rindet piiratumana kui paljud komandörid ootusi — ta otsustas esmalt tugevdada rannapunkti ja oodata täiendavaid vägesid. See ajaline viivitus andis sakslastele aega reageerida. Saksa juhtkond, keda üleüldiselt juhtis kindralfeldmarssal Albert Kesselring, organiseeris kiiresti vasturünnakud ning tõi piirkonda suurt väe- ja suurtükiväge.
Pinged ja lahingutsükkel
Peale algmaabumist kujunes Anzio ranniku lähedal välja raske ja veniv lahing. Sakslased rajasid kindlustusi ranniku ümber, pani välja suurtükiväe positsioone ning püüdsid liitlaste rannapunkti piirati. Mõlemad pooled kannatasid külma talve, muda ja logistiliste raskuste all. Vastasseis kestis mitu kuud ja muutus aeg-ajalt veriseks rünnakute ja vasturünnakute jadaks.
Põhijäreldus ja lõppfaas
Pärast ümbergrupiseerimist ja täiendavate liitlaste jõudude saabumist — ning samaaegset survet teisest rindeosast (sh operatsioonid Cassino piirkonnas) — suudeti lõpuks mais alustada laialdasemat väljalõikamist ranniku liinidest. See võimaldas liitlastel laieneda ja suruda sakslasi loodesse, mille tulemusena vabanes Rooma 4. juunil 1944.
Tulemus ja tähendus
- Operatsioon Shingle ei toonud kohe kiiret läbimurret nagu loodeti, kuid lõplikult see siiski aitas murda Gustav'i kaitseliini ja kiirendas sakslaste taganemist.
- Laevaldustel ja maapealsetel lahingutel olid mõlema poole kaotused märkimisväärsed — tuhandeid surnuid ja haavatuid ning palju materjalikahju.
- Operatsiooni mehhanism ja juhtimisotsused, eriti Lucas'e ettevaatlikkus, on jäänud ajalooliste debatide teemaks: mõned hindavad otsust kui liigset ettevaatlikkust, mis andis sakslastele aega konsolideerumiseks; teised rõhutavad logistilisi ja taktikalisi piiranguid, mis mõjutasid manöövri ulatust.
- Anzio lahingu tulemused aitasid liitlastel lõpuks realiseerida laiemat Itaalias toimuvat lahinguplaani, milles Operation Diadem ja Monte Cassino lahingud olid tihedalt seotud.
Oluline kontekst
Sakslaste vastupanu keskendus tugevalt Gustav'i liinile ja Cassino piirkonnale, kus Saksa 10. armee pidas rida kurnavaid kaitselahinguid. Liitlaste maabumine Anzios oli strateegiliselt mõeldud selleks, et sundida sakslasi hajutama jõude ja avada tee Rooma suunas — tulemuseks oli lõpuks Rooma langemine liitlaste kätte 4. juunil 1944.
Kuigi Anzio lahingut ei saa pidada puhtalt edukaks rünnakuks vastavalt algsetele ootustele, oli see siiski tähtis osa Itaalia kampaaniast ja mõjutas sakslaste operatiivset paigutust ning edasisi sündmusi Läänerindel.
Asukoht Itaalias
Taust
1943. aasta lõpus, pärast liitlaste sissetungi Itaaliasse, jäid liitlasvägede jõud Gustavi liini äärde kinni. See oli kaitseliin üle Itaalia. Kesk-Itaalia maa aitas kaitsele kaasa.
Winston Churchill kavandas operatsiooni Shingle 1943. aasta detsembris. Ta kavatses maabuda Anzios kaks diviisi ja vallutada Rooma.
Kindral Harold Alexander oli välja mõelnud plaani, milles kasutati viit diviisi. Kuid 5. armeel ei olnud piisavalt vägesid ega võimalust neid transportida.
Anzio ja Nettuno rannad asuvad soodes. Kui Truscotti 3. diviis valiti rünnakuks, ütles ta, et kõik surevad. Lucasile öeldi, et ta juhib V armee VI korpuse maabumist Anzio/Nettuno piirkonnas.
Plaan
Planeerijad arvasid, et kui Saksa väed jätavad Gustavi liini kaitseks liitlaste rünnaku vastu, siis suudavad liitlaste väed selle liini läbi murda. Kui väed jäeti Gustavi-liinile, siis võisid liitlased üritada Rooma vallutada.
Liitlased kavatsesid rünnata lõunast. Nad tahtsid vallutada Anzio lähedal asuva ranna, liikuda edasi ja olla valmis Rooma poole minema.
Merejõudude kättesaadavus
Üks probleeme plaaniga oli mot piisavalt maandumislaevu. Ainult ühe diviisi maabumiseks oli piisavalt tanki maabumislaevu (LST). Hiljem hoolitses Churchill selle eest, et kahe diviisi maabumiseks oleks olnud piisavalt.
Lahingukorraldus
Liitlaste väed koosnesid selles rünnakus 5 ristlejast, 24 hävitajast, 238 maabumissõidukist, 62+ muust laevast, 40 000 sõdurist ja 5000+ sõidukist.
Rünnak koosnes kolmest rühmast:
- Briti jõud ("Peter Beach"): See vägi ründas rannikut 10 km Anziost põhja pool.
- USA loodeosa relvajõud ("Yellow Beach"): See vägi ründas Anzio sadamat.
- USA edelaosas asuvad väed ("X-Ray Beach"): See vägi ründas rannikut Anziost 10 km (6 miili) ida pool.
Lõunapoolne rünnak
Viienda armee rünnak Gustavi-liinile algas 16. jaanuaril 1944 Monte Cassinos. Rünnak ei suutnud läbi murda. Sakslased tõid Roomast uusi vägesid.
Battle
Esimesed maandumised
Maabumine algas 22. jaanuaril 1944. Sakslased ei rünnanud maabumist, välja arvatud mõned Luftwaffe kuulipildujate rünnakud. Keskööks oli randadele maabunud 36 000 sõdurit ja 3200 sõidukit.
Kaks liitlaste diviisi maabus. Saksa kaitsjaid oli kaks või kolm korda rohkem.
Teljejõudude reageerimine
Sakslased said maabumistest teada 22. jaanuaril kell 03:00. Kell 05:00 andsid sakslased 4. langevarjurite diviisi Kampfgruppe'ile ja Hermann Göringi panzerdiviisile käsu kaitsta Anziost Albani mägedesse viivaid teid. Sakslastel oli 40 000 sõjaväelast kaitsepositsioonidel.
Kolm päeva pärast maabumist oli rand ümbritsetud kolme diviisi poolt: 4. langevarjurite diviis läänes, 3. panzergrenaderide diviis keskel, Hermann Göringi panzerdiviis idas.
Von Mackenseni 14. armee võttis 25. jaanuaril kaitsekomando üle. Osa kaheksast Saksa diviisist paigutati ranna ümber. Veel viis diviisi oli teel Anzio piirkonda.
Liitlaste pealetung
USA 45. jalaväediviisi ja USA 1. soomusdiviisi saabumine tõi 29. jaanuariks liitlasvägede koguarvu rannal 69 000 mehele, 508 suurtükile ja 208 tankile. Kaitsevate sakslaste arv oli tõusnud 71 500-ni.
Liitlased ründasid 30. jaanuaril. Üks rühm liikus Cisternasse. Teine rühm suundus kirdesse Campoleone suunas.
Saksa vasturünnakud
Veebruari alguseks oli neljateistkümnendas armees Saksa vägedel 100 000 sõjaväelast. Liitlaste väed olid selleks ajaks 76 400. Saksa väed alustasid täielikku rünnakut kell 23:00.
16. veebruaril alustasid sakslased uut rünnakut. Mõlemal oli esimesest maabumisest alates 20 000 ohvrit. Samuti tabasid 18. veebruaril Anziosse naasmisel kaks torpeedot kerge ristleja HMS Penelope'i ja see uppus 417 mehe kaotusega. []
Jõudude paigutus Anzio ja Cassino juures jaanuar/veebruar 1944
Operatsiooni "Diadeem" planeerimine
Mõlemad pooled mõistsid, et enne kevadet ei ole võimalik tulemusi saavutada. Sakslased rajasid uue kaitseliini, Caesar C liini. Liitlased kavandasid rünnakut mais. See pidi hõlmama Gustavi-liini ründamist, mida nimetati operatsiooniks Diadem.
Märtsis saadeti 2. Itaalia SS-pataljon "Vendetta" ja 29. Itaalia SS-püssimeeste pataljon võitlema liitlasvägede vastu Anzio/Nettuno rannas. USA 34. jalaväediviis saabus Anziosse samal kuul. Mais oli Anziosse saabunud USA 36. jalaväediviis. Mai lõpuks oli liitlasvägede arv 150 000.
Saksa diviise oli viis. Sakslastel oli ette valmistatud kaitse, kuid neil puudusid ohvitserid.
Liitlaste rünnaku planeerimine oli üksikasjalik. Briti 5. diviis ja 1. diviis pidid ründama piki rannikut. USA 45. jalaväediviis, 1. soomusdiviis ja 3. jalaväediviis ründaksid Saksa 362. ja 715. jalaväediviisi.
Liitlaste rünnakuplaan operatsiooni "Diadeem" jaoks, mai 1944
Liitlaste läbimurre Anziost ja edasitung Gustavi liinilt mai 1944
Breakout
23. mail 1944 kell 05:45 alustas 1500 liitlaste suurtükiväe pommitamist. Seejärel liikusid liitlaste jalavägi ja soomus edasi. Esimese päeva lahingud olid rasked: 1. soomusdiviis kaotas 100 tanki ja 3. jalaväediviis 955 kaotust. Sakslaste 362. jalaväediviis kaotas 50% oma võitlusvõimest.
25. mai pärastlõunal vallutas 3. diviis Cisterna. Õhtul pöördusid liitlased üheksakümmend kraadi vasakule. Uuel rünnakul tehti vähe edusamme, kuni 1. soomustatud jõudis 29. mail kohale. 2. juunil murdus Caesari liin ja 14. armee tõmbus läbi Rooma tagasi. Hitler ei käskinud Rooma kaitsmist.
Seejärel
Pärast sõda ütlesid mõned eksperdid, et Anzio plaan ei olnud hea. Selles kasutati vaid kahte jalaväediviisi ilma soomuseta.
Operatsioon Diadem (mille käigus USA 5. ja Briti 8. armee 44 000 kaotust kandis) ei saavutanud oma eesmärki, milleks oli Saksa 10. armee hävitamine.
Küsimused ja vastused
K: Milline oli Anzio lahing?
V: Anzio lahing oli liitlaste merelaskmine Itaalia kampaanias Anzio ja Nettuno Saksa vägede vastu Itaalias.
K: Kes oli Anzio lahingus rünnaku ülem?
V: Ameerika kindralmajor John P. Lucas oli Anzio lahingus toimunud rünnaku ülem.
K: Mis oli rünnaku eesmärk Anzio lahingus?
V: Anzio lahingus toimunud rünnaku eesmärk oli saada ümber Saksa vägede talveliini ja rünnata Roomat.
K: Miks tuli Anzio lahingus maabumine teha kiiresti?
V: Anzio lahingus tuli maabumine teha kiiresti, sest see toimus soos.
K: Kuidas üllatas maabumine Anzio lahingus sakslasi?
V: Maabumine üllatas sakslasi Anzio lahingus, sest nad ei oodanud seda.
K: Mida tegid sakslased vastuseks liitlaste maabumisele Anzio lahingus?
V: Vastuseks liitlaste maabumisele Anzio lahingus panid sakslased oma suurtükid ümber ranna ja ujutasid soosaare soolase veega üle.
K: Millal vallutati Rooma Itaalia kampaania ajal?
V: Rooma vallutati Itaalia kampaanias 4. juunil pärast seda, kui liitlased said mais randadest üle.
Otsige