Sabalöök (lennuki saba põrkumine): põhjused, tagajärjed ja ennetus

Sabalöök (tailstrike): põhjused, tagajärjed ja ennetus. Ülevaade pilootivigadest, remondikuludest ja ohutusmeetmetest — kuidas vältida ja avastada sabalööke. Leia lahendused, loe edasi.

Sabalöögi all mõistetakse seda, kui lennuki saba põrkab vastu lennurada. See võib juhtuda nii õhkutõusu kui ka maandumise ajal. Startimisel võib sabalöök juhtuda, kui piloot tõstab nina liiga vara üles ja lennuk ei saa õigel ajal startida. Maandumise ajal võib sabalöök juhtuda, kui piloot tõstab nina maandumise ajal liiga kõrgele.

Tailstrike'il ei ole tavaliselt tõsiseid tagajärgi, nagu näiteks inimeste tapmine. See tähendab aga seda, et lennufirma peab kulutama raha lennuki remondiks, enne kui see uuesti lendama saab. Kui lennukit ei remondita õigesti, võib see põhjustada metalliväsimust ja lõpuks võib lennuk alla kukkuda.

Põhjused

• Liigne nina tõstmine (over-rotation) – startimisel kui nina tõstetakse enne vajaliku õhurutiiruse ja kiiruse saavutamist.
• Liigne pitch maandumisel – kõva maandumine või liiga kõrge ninaasend maandumisel, eriti pikkadel ja rasketel lennukitel.
• Tuuled ja keskkonnatingimused – taganttuul, tugevad puhangud või tekkinud turbulents võivad ootamatult muuta lennuki asendit.
• Vale kiirus või konfiguratsioon – ebapiisav kiirus, vale flapide seadistus või maandumis-/startimisandmete eksitus.
• Inimlikud vead ja koolituspuudujäägid – kogenematus, stress, valed otsused või kehv meeskonnatöö.
• Mehaanilised probleemid – rooli- või tõsteaparaadi rike, mis takistab korrektset kontrolli.

Tagajärjed

Sabalöök võib põhjustada väga erineva ulatusega tagajärgi:

• Struktuurne kahjustus – sabaosa, tekikate, tagumine kereosa ja kube/ruumid võivad saada kahjustusi, mis nõuavad ulatuslikku remonti.
• Survekaod ja lekked – kui kere tagumine osa on deformeerunud, võib see põhjustada survekaotust ja vajadust teha tihenduste ja konstruktsioonielementide remont.
• Metalliväsimus ja korrosioon – pindmised kahjustused, kui jäetakse parandamata, võivad aja jooksul suureneda ja viia väsimusepragudeni.
• Majanduslikud ja operatiivsed mõjud – lennuki maandamine remondiks tähendab tulukaotust, lisakulusid ja võimalikku reisija- ning marsruudiplaani muutmist.
• Ohutusriskid – kuigi enamik sabalööke ei lõpe isiklike vigastustega, võivad raskesti parandatud või varjatud kahjustused pikemas perspektiivis mõjutada lennuki ohutust.

Ennetus ja parimad praktikad

• Pilootide koolitus – simulaatoriharjutused, maandumis- ja startimisprotseduuride kordamine ning spetsiaalne treening sabalöögiohtliku manöövri käsitlemisel.
• Stabiilne lähenemine – järgida standardprotseduure, õiget kiirust ja konfiguratsiooni; vajadusel katkestada maandumine (go-around).
• Õige takeoff- ja landing-kiirus – kasutada arvutatud kiirusi ning arvestada massi, kõrguse ja tuule mõjuga.
• Automaatika ja abisüsteemid – kasutada autothrottle'i ja autolandi, kui tingimused seda lubavad, ning jälgida tuvastus- ja hoiatussüsteeme.
• Flight Data Monitoring (FDM) – andmete pidev jälgimine, et avastada riskikäitumist ja kohandada koolitust või protseduure.
• Teknikareeglid ja konfiguratsioon – tagada õige flapide, trimmide ja muu seadistuse kasutamine vastavalt lennuandmetele.

Mida teha pärast sabalööki?

• Väljenda sündmus koheselt – piloot peab teatama juhtunust lennujuhtimisele ja vastavatele lennuettevõtte osakondadele.
• Maapealsed kontrollid – lennuk tuleb viia hoolduseks, kus tehakse visuaalsed ja strukturaalsed kontrollid ning vajaliku ulatuse määramine.
• Andmete analüüs – FDR/CVR andmed analüüsitakse, et kindlaks teha sündmuse täpne käik ja vältida kordumist.
• Remont vastavalt juhendile – remonditööd peavad olema tehtud vastavalt lennuki tootja remontjuhenditele (AMM/SRM) ja heakskiidetud protseduuridele.
• Järeleinspektsioonid – pärast remonti tehakse korduvad kontrollid, et kinnitada, et parandused on piisavad ja struktuur on ohutu.

Remont, regulatsioon ja dokumentatsioon

Paljud õhusõidukite reguleerivad asutused nõuavad, et sabalöök registreeritakse ja uuritakse. Parandus peab vastama tootja juhenditele ning tihti nõutakse pingeteste ja korduvaid üksikasjalikke kontrollimisi. Kõik tööd ja leidmised peavad olema dokumenteeritud hoolduslogides ning mõnikord peab remonti kinnitama lennuohutuse amet.

Kokkuvõte

Sabalöök on levinud lennundusintsident, mille põhjused on nii inimlikud, keskkonna- kui tehnilised. Kuigi see ei pruugi sageli põhjustada kohest katastroofi, võib kahjustuse eiramine viia tõsiste struktuursete probleemideni. Ennetamine tugineb õigele maandumis- ja startimispraktikale, nõuetekohasele koolitusele, tehnilisele kontrollile ja kiirele reageerimisele pärast sündmust. Korralikult tehtud inspekteerimine ja remont tagavad, et lennuk on ohutu tagasi teenima.

Otsing