Terrasspõllumajandus: definitsioon, ajalugu ja kuulsad riisiterrassid
Avasta terrasspõllumajanduse ajalugu, põhimõtted ja kuulsad riisiterrassid (Cordilleras, inkade süsteemid) ning säästlik vee- ja pinnasehaldustegevus.
Terrassikasvatus on põllumajandusmeetod, kus nõlvadele või kallakutele rajatakse astmelisi tasandeid ehk terrasse, et muuta kallet sobivaks põllumajanduseks. Terrassid on levinud üle kogu maailma ning neid kasutatakse nii riisi, teravilja, viinapuu, oliivide kui ka teiste kultuuride kasvatamiseks. Filippiinide Cordilleras (mäestikus) asuvad riisiterrassid on maailmapärandi nimistusse kantud ja neid hinnatakse nii kultuurilise kui ka looduskeskkonna väärtuse tõttu; mõned neist terrassidest on kasutuses juba üle kahe tuhande aasta.
Mis on terrasspõllumajandus ja miks seda kasutatakse?
Terrasside peamine eesmärk on muuta järsud nõlvad viljakaks pinnaseks, vähendada erosiooni ja kontrollida vee liikumist. Terrassid võimaldavad:
- säilitada pinnast ja toitaineid, sest vihmavett pidurdatakse ja vihm ei pese viljarikka mulda alla; toitained jäävad enamasti terrassile või kantakse aeglasemalt järgmisele astmele;
- reguleerida niisutust läbi astmetevaheliste kanalite ja tiikide, vältides liigset äravoolu, mis muidu viiks taimed kaasa;
- luua mikroklimaate, kus erinevatel tasanditel saab kasvatada eri liike vastavalt niiskuse ja päikese kättesaadavusele;
- majaheaks veejuhtimiseks, sest terrassid võimaldavad rajada kanaleid ja akvedukte, mis suunavad vett saabumisest tasemete vahel.
Ajalugu ja levik
Terrasside tekkimine on mitmetes piirkondades toimunud sõltumatult, kohandudes kohalike kliima- ja maastikuoludega. Näiteks paljud Aasia riisiterrassid on kujunenud sadu kuni tuhandeid aastaid tagasi, samas kui Vahemere piirkonnas rajati terrasse oliivi- ja viinapuuaedade jaoks. Lõuna-Ameerikas välja töötasid sarnaseid meetodeid inkad, kelle terrassid Andide nõlvadel on muljetavaldava ehitusoskuse ja pikaealisuse näide; osa inkade veesüsteemist ja terrassidest toimib tänapäevalgi.
Kuulsad riisiterrassid maailmas
- Filipiinid — Banaue ja muu Cordillera piirkond: kuulsad hästi säilinud astmed ja kultuuriline pärand (vt maailmapärandi linki üleval).
- Hiina — Longji („Dragon’s Backbone“) ja Yuanyang terrassid Yunnani provintsis, tuntud keeruka astmelise kujunduse ja värviliste maastike poolest.
- Vietnam — Mu Cang Chai ja Sapa piirkondade terrassid, mis loovad sügisel lopsakaid kuldseid vaateid.
- Indoneesia — Bali riisiterrassid koos traditsioonilise subak niisutussüsteemiga, mis hõlmab kogukonna juhtimist vett jagades.
- Peruu ja teised Andide piirkonnad — inkade terrassid, näiteks Moray ja Sacred Valley, mis näitavad keerukaid põllumajandustehnikaid
Kuidas terrassid ehitatakse ja hooldatakse?
Terrasside rajamine nõuab maapinna modelleerimist, kalletele sobivate astmete väljaehitamist ja tugevate tugimüüride (kivi- või pinnamüürid) rajamist. Tüüpilised elemendid:
- äärised ja tugimüürid, mis hoiavad mulda paigal;
- niisutus- ja äravoolukanalid, tiigid või kogumikud vee jagamiseks;
- kihilised külvikorrad ja vahelduvad põllukultuurid, et hoida mulla tervist (vt põllukultuure);
- kooskasutused, näiteks riisi ja kala kombineerimine väikestes tiikides, mis suurendab tootlikkust ja mitmekesisust.
Terrasside efektiivsus sõltub pidevast hooldusest: varisemised, umbrohud ja kanalite ummistused võivad kiiresti vähendada tootlikkust, seega on kohalik kogukonna töö ja teadmised olulised.
Terviklik kasu ja tänapäevased väljakutsed
Terrasspõllumajandus annab toiduohutust, säilitab maastikku ja toetab bioloogilist mitmekesisust. Samas seisavad paljud terrassid silmitsi raskustega:
- rändamine linna ja tööjõu puudus viib terrasside hüljamiseni;
- turism võib tuua tulu, aga ka kulumist ja konfliktseid kasutusi;
- ilmastiku muutumine suurendab äärmuslike sademete ja kuivaperioodide riski, mis nõuab uute veemajanduslahenduste otsimist;
- säilitustööd ja taastamine võivad olla kallid ning vajavad nii traditsioonilist teadmist kui ka tehnilist tuge.
Säilitamine ja tulevik
Paljud piirkonnad tegelevad terrasside restaureerimise ja jätkusuutliku kasutuse edendamisega, ühendades kohaliku kogemuse kaasaegse teadusega. Hea tava hõlmab veejaotuse planeerimist, pinnase parandamist, põllumajandusliku mitmekesisuse toetamist ja kogukonna kaasamist. Terrassid on tähtis osa paljude rahvaste kultuuripärandist ning nende hoolimine aitab säilitada nii toidutootmist kui ka maastikulist ilu järgmistele põlvedele.
Küsimused ja vastused
K: Mis on terrassi kasvatamine?
V: Terrasspõllumajandus on põllumajandusmeetod, mis hõlmab mäe või künka küljele ehitatud erinevaid tasandeid või terrasse, kus igal tasandil kasvatatakse erinevaid põllukultuure.
K: Kui vanad on Filipiinide Kordilleriate riisiterrassid?
V: Filipiinide Kordilleri saarte riisiterrassid on pärit kaks tuhat aastat tagasi.
K: Mis on terrasside rajamise eesmärk terrasside kasvatamisel?
V: Terrassikasvatuses on treppide või terrasside ehitamise eesmärk vältida, et vesi ei loputaks pinnast ja toitaineid ära, ning võimaldada eri põllukultuuride istutamist igale tasandile.
K: Mis juhtub pinnases olevate toitainetega, kui vihma sajab terrasspõllumajanduses?
V: Kui vihma sajab terrassikasvatuses, siis selle asemel, et kõik toitained mullast ära pesta, kanduvad toitained järgmisele tasandile.
K: Kuidas võimaldas terrasspõllumajandus veejuhtmete ehitamist?
V: Terrassikasvatus võimaldas akveduktide ehitamist, luues stabiilse struktuuri, mille kaudu vesi voolab ja mis kannab vett igale tasandile.
K: Kes arendas veel iseseisvalt välja terrasspõllunduse idee?
V: Inka rahvas töötas iseseisvalt välja terrasspõllunduse idee.
K: Mis on inkade ehitatud akveduktide süsteemi juures erilist?
V: Inkade ehitatud akveduktide süsteem oli nii hästi ehitatud, et see on tänaseni kasutusel.
Otsige