See artikkel sisaldab teavet C. S. Lewise kirjutatud raamatusarja kohta. Teavet filmiseeria kohta vt The Chronicles of Narnia filmiseeria.

Narnia kroonikad on seitsmest fantaasiaraamatust koosnev sari, mille on kirjutanud Briti kirjanik C. S. Lewis. Neid on avaldatud alates 1954. aastast ja neid on müüdud üle 100 miljoni eksemplari 41 keeles. Raamatud kirjutas Lewis aastatel 1949-1954, neid illustreeris ka Pauline Baynes. Aastatel 2005, 2008 ja 2010 tehti kolmest esimesest raamatust filmid.

Raamatute avaldamise järjekord ja nimekiri

Kuigi eelmises lõigus olev kuupäev viitab sarja lõpule, ilmusid raamatusari esmakordselt aastatel 1950–1956. Tuntum on nende avaldamise järjekord, mille järgi loetakse ka paljudes väljaannetes:

  • The Lion, the Witch and the Wardrobe (1950)
  • Prince Caspian (1951)
  • The Voyage of the Dawn Treader (1952)
  • The Silver Chair (1953)
  • The Horse and His Boy (1954)
  • The Magician's Nephew (1955)
  • The Last Battle (1956)

On olemas ka arutelu sarja õigest järjestusest — osa väljaandeid ja lugejaid eelistavad järjekorda, mis järgib Narnia sisemist kronoloogiat (näiteks paigutades "The Magician's Nephew" sarja algusesse), ning teised eelistavad autori algset avaldamise järjekorda.

Peamised teemad ja tegelased

Narnia kroonikad ühendavad muinasjutulisi elemente, mütoloogiat ja kristlikke sümboleid. Sarja keskseks tegelaseks on Lõvi Aslan — kujutatud nii looduse kui ka lunastaja figuurina — ning erinevad inimesed, keda Narnia kutsuma või kes sinna juhuslikult satuvad. Kuulsamad inimesed on Pevensie'i õde-vendade perekond (Peter, Susan, Edmund, Lucy), prints Caspian, Eustace Scrubb ning paljud teised.

Illustreerimine, tõlked ja müük

Raamatute originaalväljaandeid illustreeris Pauline Baynes, kelle joonised aitasid tekitada Narniale omase visuaalse identiteedi. Teosed on tõlgitud paljudesse keeltesse ja neid on müüdud kümnete miljonite kaupa üle maailma, mistõttu on Narnia üks 20. sajandi mõjukamaid lastekirjanduse sarju.

Adaptatsioonid ja kultuuriline mõju

Narnia lugusid on kohandatud mitmel erineval kujul: kinofilmid (nimetatud lõigus), tele- ja raadiotõlgendused, lavastused, koomiksid ja videomängud. Filmi- ja teatriversioonid on aidanud sarja levikut uutele põlvkondadele. C. S. Lewise teosed on mõjutanud mitmeid hilisemaid fantaasiakirjanikke ning neid käsitletakse sageli nii lastekirjanduse kui ka religioosse sümboolika näidetena.

Arutelud ja kriitika

Sarjale on osaks saanud nii entusiastlik tunnustus kui ka kriitika: nii kiidetakse rikkalikku kujutlusvõimet ja sügavamaid teemasid kui ka arutletakse teoste eetiliste ja ideoloogiliste aspektide üle. Ajaloos on olnud vaidlusi ka sarja järjestuse, tõlgete ja mõnede väljaannete redaktsioonimuudatuste üle.

Soovitused lugejale

Kes soovib Narnia lugudega alustada, võib valida kas avaldamisjärjekorra (kust algab seiklus sarnaselt esmastele lugejatele) või kronoloogilise järjekorra (mis asetab sündmused ajalises järjekorras). Mõlemad lähenemised annavad rikkaliku ja mitmekihilise lugemiskogemuse — fantaasia, moraaliprobleemid ja mütoloogia põimuvad sarjas korduvalt.