Salvador Dalí — Mälu püsivus (1931): sürrealistlik ikoon
Salvador Dalí "Mälu püsivus" (1931) — sürrealistlik ikoon: sulavad kellad, unenäoline sümboolika ja MoMA pärand; avasta teose ajalugu ja tähendus.
Mälu püsivus (hispaania: La persistencia de la memoria; katalaani: La persistència de la memòria) on kunstnik Salvador Dalí maal. See on valminud 1931. aastal. See on üks tema kuulsamaid maale.
Maali esitleti esmakordselt 1932. aastal. Alates 1934. aastast on see New Yorgis asuvas moodsa kunsti muuseumis (MoMA). Maal iseloomustab seda, mida kriitikud nimetavad "sürrealismiks". See on kergesti äratuntav ja seda kasutatakse sageli popkultuuris.
Teknilised andmed
Meedium: õlimaal lõuendil.
Mõõtmed: umbes 24 × 33 cm (9,5 × 13 tolli).
Aeg: 1931.
Asukoht: MoMA, New York (alates 1934).
Kirjeldus
Teos kujutab unenäolist, rahulikku ranna- või kaljumaastikku, millel ripuvad või "sulavad" pehmed taskukellad. Vasakul plaanil on kell, mille ümbrust katavad sipelgad — element, mida Dalí kasutas sageli lagunemise ja hapruse sümbolina. Maali keskmes paikneb kummaline, sarnaneorganismile või magavale näole viitav vorm, millel on ripsmeid ja mis toetub kivile; selle külge on rippumas üks kell. Taustal on selge horisont ja kaljune rannik, mis meenutab Dalí lapsepõlve paiku Kataloonias.
Tähendused ja tõlgendused
Mälu ja aja suhtelisus: sulanud kellad on tihti tõlgendatud aja painduvuse ja mälu ebakindluse sümbolina — ajakontseptsioon, mis ei ole jäik ega ühemõtteline. Dalí ise on oma teoseid seletades kasutanud paranoilise-kriitilise meetodi, mis rõhutab alateadvuse, unenäolisuse ja kahtluse rolli loomingus.
Teaduse ja kultuuri mõjutused: kuigi sageli seostatakse teost populaarse narratiiviga, et see peegeldab Einsteini relativiteediteooriat, ei ole Dalí-l selget avaldust, mis just seda mõtet otseselt kinnitaks; teos jääb pigem mitmetähenduslikuks ja avatud erinevatele tõlgendustele.
Stiil ja tehnika
Vaatamata sürrealistlikule sisule on Dalí maal väga realistliku, peene pintslitöö ja detailitäpsusega. See ühendab täpset kujutamisoskust ja irratsionaalset kujundlikkust — omavahel kombineeritud, et tekitada kummastust ja äratada alateadlikke seoseid.
Mõju ja pärand
Mälu püsivus on saanud üheks sürrealismi sümboliks: see on laialdaselt avaldatud, paljundatud ja tsiteeritud teos, mis on jõudnud reklaami, filmi, muusika ja igapäevase popkultuuri kujutiste hulka. Maali mõjul on tekkinud lugematuid paroodiaid, referentse ja akadeemilisi uurimusi, mis käsitlevad nii Dalí kunstilist meetodit kui ka laiemalt mälu ja aja temaatikat kunstis.
Lisainformatsioon
- Maali väiksed mõõtmed ei vähenda selle kultuurilist mõju — vastupidi, just detailirohkus ja kompositsiooni tugevus on teinud sellest ikoonilise näite 20. sajandi kunstist.
- Tööd on uuritud nii kunstiajaloolaste, psühhoanalüütikute kui ka ühiskonnateadlaste poolt, kes on püüdnud mõista teose sümboolikat ja selle mõju kollektiivsele kujutlusvõimele.
Kirjeldus
Maal oli esimene sulav taskukell, mida nimetati "pehmeks kellaks". Mõned arvasid, et pehme kell on inspireeritud Albert Einsteini relatiivsusteooriast. Dalí ütles, et kellad ei ole inspireeritud relatiivsusteooriast, vaid päikese käes sulavast Camembert'i juustust.
Maali keskel on inimene. Vasakul allosas olev oranž kell on kaetud sipelgatega. Dalí kasutas oma maalidel sageli sipelgaid surma sümbolina.
The Persistence of Memory kasutab "realistliku maalitehnika täpsust". Tegelikkuses näeb maal pigem välja nagu midagi, mida inimene võib näha unes, mitte ärkvel olles.
Maastik
Paremal olevad kaljud peaksid olema Cap de Creuse poolsaare tipp Kirde-Kataloonias. Paljud Dalí maalid on inspireeritud Kataloonia maastikest. Maali esiplaanil on kummaline vari, mis viitab Pani mäele.
Versioonid
Dalí pöördus selle idee juurde tagasi teoses "Mälu püsivuse lagunemine" (1954). See maal asub Dalí muuseumis Peterburis, Floridas. Esimene "Mälu püsivus" on New Yorgi moodsa kunsti muuseumis. Dalí tegi ka palju pehmete kellade litograafiaid ja skulptuure.
Otsige