Bel canto: itaalia ooperilaulmise ilu, tehnika ja ajalugu

Bel canto: avasta itaalia ooperilaulmise ilu, tehnika ja ajalugu — Rossini, Bellini, Donizetti, Maria Callas ja Pavarotti eeskujul. Tehnikad, areng ja kuulsused.

Autor: Leandro Alegsa

Bel canto on ooperi laulmise viis. Termin pärineb itaalia keelest ja tähendab sõna-sõnalt "ilusat laulmist". Bel canto rõhutab hääle ilu, selget ühtlast kõla, paindlikkust ja täpset fraaseerimist rohkem kui jõulist dramaatilist kõla.

Mis on bel canto tehniliselt?

Bel canto tehnika põhineb mitmel põhimõttel:

  • Legato — fraaside sujuv ühendamine ilma katkestusteta;
  • Vokaalne ühtlus — kõrgete ja madalate nootide ühtlane kõla ning ülemineku- ehk passaggio oskuslik käsitlemine;
  • Hingamine ja toetamine — kontrollitud diafragma- ja kõhulihaste kasutus, mis võimaldab pikki fraase ja ühtlast võimsust;
  • Agility ja koloratuur — kiire, täpne ornamentika (trillid, käigud, pärlorkestrid), mis nõuab paindlikkust ja täpset artikulatsiooni;
  • Messa di voce — ühe noodi pingutuse ja vaigistuse (crescendo–decrescendo) oskus, mis on bel canto üheks iseloomulikuks harjutuseks;
  • Puhas vokaalvorming — selged ja avatud täishäälikud, mis tagavad resonantsi ning läbipaistva kõla.

Ajalugu lühidalt

Bel canto juured ulatuvad 17. ja 18. sajandi alguse ooperitraditsiooni, kui ooperist arenes välja iseseisev kunstivorm. Kuigi sarnaseid põhimõtteid rakendati ka varasemalt, sai bel canto termin tavapäraseks ja laiemalt kasutatavaks alles 19. sajandi keskel ja lõpus.

19. sajandi alguse Rossini, Bellini ja Donizetti ooperid nõudsid lauljatelt oskusi, mida me täna nimetame bel canto'ks. Need teosed sisaldasid sageli selgelt eristuvaid aariatüüpe (näiteks cantabile ja cabaletta), värvika koloratuuri ja võimalusi solistlikuks virtuoossuseks.

Sajandi lõpp ja järgmised perioodid tõid aga muutusi: heliloojate nagu Richard Wagner. looming eelistaski tihti suurt orkestrit ja maskuliinsemat, dramaatilisemat häält, mistõttu bel canto stiil mõneks ajaks ebasoosingusse langes. 20. sajandi keskpaigas hakkas bel canto taas populaarsust koguma ja sellest kujunes oluline osa kaasaegsest ooperipärandist.

Tuntud heliloojad ja teosed

Bel canto repertuaari kuuluvad peamiselt 19. sajandi Itaalia heliloojate teosed. Eraldi rollid ja aariad nõudsid pingutatud tehnilist meisterlikkust ja oskust väljendada emotsioone ka väiksemate dünaamikamuutuste kaudu.

  • Gioachino Rossini — virtuoossed koloratuurirollid ja kiire fraasikäsitlus;
  • Vincenzo Bellini — pika fraasi ja laululise legato meister; tema aariad rõhutavad meloodilist ilu;
  • Gaetano Donizetti — kombinatsioon meloodilisusest ja dramaatilisusest, palju „tenori“ ja „sopran“ rolle, mis eeldavad tugevat bel canto tehnikat.

Kuulsad bel canto lauljad

Bel canto traditsiooni toetasid ja populariseerisid mitmed silmapaistvad solistid. Nende hulka kuuluvad:

Need lauljad aitasid 20. sajandi teisel poolel bel canto repertuaari taaslaialdasele esinemisele ja salvestustele, tuues kuulajateni nii autentseid kui ka uuendatud tõlgendusi.

Õpetamine ja koolkonnad

Bel canto on traditsioon, mida on edasi antud õpetajate ja koolkondade kaudu. Üks kuulsamaid 19. sajandi õpetajaid oli Mathilde Marchesi, kes oli tuntud oma pedagoogilise süsteemi ja õpilaste poolest. Tema metoodika rõhutas vokaalset tehnilist arengut, legato harjutusi ja ornamentika valdamist.

Paisunud õpetajate ahelates võib mainida ka Manuel Garcíat, Giovanni Battista Lamperti jt, kelle meetodid panid aluse mitmele hilisemale koolkonnale. Hea bel canto õpetaja töötab sageli individuaalse tehnikaga, keskendudes hääle biomehaanikale, keele- ja huuleasendile, hingamisele ja fraasi kujundamisele.

Miks bel canto on tänapäeval oluline?

Bel canto on oluline, sest see õpetab lauljaile kontrolli ja paindlikkuse oskust, mis on kasulik igas laulustiilis. Isegi kui tänapäeva ooperil on omad dramaatilisemad nõudmised, säilitab bel canto väärtuse hääle puhtuses, fraasirütmis ja muusikalises väljenduses. Paljud kaasaegsed lauljad õpivad bel canto tehnikat, et hoida häält tervena ja mitmekülgsena terve karjääri vältel.

Kokkuvõte

Bel canto ei ole lihtsalt ajalooline stiil — see on tehnika ja esteetika, mis rõhutab hääle ilu, kontrolli ja väljendusrikkust. Selle mõju ooperile on mahukas: 19. sajandi Itaalia ooperitest alates kuni tänapäevani on bel canto õpetanud lauljaid otsima puhtust, paindlikkust ja muusikalist intelligentsust igas rollis.

Küsimused ja vastused

K: Mida tähendab mõiste "bel canto"?


V: Bel canto on itaalia keelest pärit laulmisviis ooperis, mis tähendab "ilusat laulmist".

K: Millal algas bel canto laulmine?


V: Bel canto laulmine algas, kui 1600. aastatel hakati ooperit laulma.

K: Millal kasutati esimest korda mõistet "bel canto"?


V: Terminit "bel canto" ei kasutatud selle tekkimise ajal, vaid sellest hakati rääkima alles 19. sajandi keskel ja lõpus.

K: Millised ooperid vajavad bel canto lauljaid?


V: Selliste heliloojate nagu Rossini, Bellini ja Donizetti ooperid vajavad bel canto lauljaid.

K: Miks muutusid bel canto ooperid taas populaarseks 1950. aastatel?


V: Bel canto ooperid muutusid taas populaarseks 1950. aastatel, sest enne seda olid nad 50 või 60 aastat olnud ebasoosingus.

K: Kes on mõned kuulsad hiljutised bel canto lauljad?



V: Kuulsad hiljutised bel canto lauljad on sopranid Maria Callas, Joan Sutherland, Montserrat Caballé, Beverly Sills ja tenorid Francisco Araiza, Juan Diego Florez, Alfredo Kraus ja Luciano Pavarotti.

Küsimus: Kes oli kuulus 19. sajandi belcante'i õpetaja?


V: Mathilde Marchesi oli kuulus 19. sajandi belcante'i õpetaja.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3