Truyère (oktsitaani Truèire) — Edela-Prantsusmaa jõgi, Loti peamine lisajõgi
Koordinaadid: 44°38′37″N 2°33′45″E / 44.64361°N 2.56250°E / 44.64361; 2.56250
Truyère (oktsitaani keeles Truèire) on jõgi Edela-Prantsusmaal. See on Lot'i jõe peamine lisajõgi.
Üldiseloomustus
Truyère on Massif Central'i kõrgetelt aladelt algav jõgi, mis voolab suurte kuristike ja orgude läbi ning on tuntud nii oma maaliliste vaadete kui ka hüdroelektrilise kasutuse poolest. Tegemist on Lot'i olulisima lisajõega, mis toob kaasa märgatava osa Lot’i veehulgast.
Algus ja voolutee
Truyère algab keskmistest kõrgustest Massif Central'i piirkonnas ja suundub peamiselt läände kuni lõunapoolsesse Lot'i ürgorgu, kus ta ühineb Lotiga lähedal Entraygues-sur-Truyère linnale. Jõgi kulgeb peamiselt läbi Lozère ja Cantal'i departemangude, läbides järske kanjoneid ja kiviseid paljandeid, mis on tekitanud iseloomulikke gorges’e (Truyère kuristikud).
Füüsikalised näitajad
- Pikkus: ligikaudu 170 km (üldine hinnang; eri allikates võib esineda väikseid erinevusi).
- Vool suund: alguses valdavalt läände ning lõpuks lõunapoolse Lot’iga liitudes.
- Maastik: kõrgekõrgustikulised allikad, järsud orud ja hüdraulilised paisud ning mahukad veehoidlad madalamates osades.
Hüdroelekter ja tammid
Truyère on oluline hüdroenergeetika allikas. Jõel asub mitu suurt tammi ja veehoidlat, mis toodavad elektrit ja reguleerivad veevoolu. Nende hulka kuuluvad tuntud tammid ja järved, mis on muutnud jõge ka puhke- ja turismipiirkonnaks. Hüdroelektriprojektide tõttu on jõge reguleeritud ja selle voolusuhted võivad olla aastaaegade lõikes tugevalt mõjutanud.
Keskkond, puhkus ja majandus
Truyère ürgorgud on loodushuviliste ja matkajate seas populaarsed: kanuusõit, kalastus, matkamine ja vaateplatvormid gorges’de peal pakuvad palju tegevust. Samal ajal on veehoidlad ja hüdroelektrijaamad majanduslikult olulised kohalike omavalitsuste jaoks. Reguleeritud vool ja tammide rajamine on toonud kaasa ka keskkonnaprobleeme, näiteks elupaikade muutumise ja kalade rändeteede takistused, mille leevendamiseks viiakse läbi erinevaid kohandusi.
Kultuur ja linnad
Jõe ääres paiknevad väiksemad külad ja ajaloolised asulad, kus kajastub piirkonna maaliline ja tööstuslik minevik. Entraygues-sur-Truyère juurest alates on vooluva Lot’i kaldad tihedamalt asustatud ning Truyère suubumine kujutab endast maastikulist ja inimtegevuse seisukohalt olulist punkti.
Truyère on seega nii looduse kui ka tehnika näitaja — maaliliste kanjonite ja veehoidlate kombinatsioon teeb sellest ühe eripärasemaid jõgesid Edela‑Prantsusmaal.
Geograafia
Truyère'i jõe pikkus on 167,2 km ja valgala pindala 5 507 km22 .
Selle keskmine aastane vooluhulk (jõeosa läbiv veekogus ajaühikus) on Entraygues-sur-Truyèret's 69,5 kuupmeetrit sekundis.
Kursus
Truyère algab Margeride'i mägedes, Keskmassiivi edelaosas, Mende'ist põhja pool, La Villedieu "kommuunis" (Lozère'i departemang), umbes 1460 m kõrgusel.
Truyère voolab üldiselt lääne suunas ja läbib 2 piirkonda, 3 departemangu ja 44 omavalitsusüksust:
- Occitanie piirkond
- Lozère: Le Malzieu-Ville, Chaulhac, Saint-Léger-du-Malzieu, Rimeize, Blavignac, Saint-Pierre-le-Vieux, Fontans, Saint-Gal, Serverette.
- Auvergne-Rhône-Alpes'i piirkond
- Cantal: Saint-Martial, Chaliers, Oradour, Fridefont, Alleuze, Faverolles, Neuvéglise.
- Occitanie piirkond
- Aveyron: Entraygues-sur-Truyère, Thérondels, Cantoin, Montézic, Brommat
Lõpuks suubub see parempoolse lisajõena Lot'i jõkke Entraygues-sur-Truyèret's, Aveyroni departemangus, 228 m kõrgusel.
Garabiti viadukt on Gustave Eiffeli ehitatud sild üle Truyère'i jõe Ruynes-en-Margeride'i lähedal.
Jõe kohal on mitu tammi, mis toodavad hüdroelektrit.
Peamised lisajõed
Truyère'i jõe peamised lisajõed on:
Vasakpoolsed lisajõed:
| Paremate lisajõgedega:
|
Galerii
·
Truyère'i jõgi alates Chaliers'ist
·
Sarrani tamm
·
Alleuze'i loss, Cantal
·
Garabiti viadukt