Vargase katastroof (Venezuela, 1999) – üleujutused, mudavoolud ja ohvrid
Vargase tragöödia on üks kõige laastavamaid looduskatastroofe, mis tabas Venezuela riigi Vargase osariiki 15. detsembril 1999. aasta sügisel. Katastroofi põhjustasid 14.–16. detsembril alanud erakordselt tugevad vihmasajud koos sellele järgnenud äkktulvade ja mudavooludega, mis pühkisid merre terveid asulaid ning hävitasid infrastruktuuri ja elamuid.
Katastroofi käik ja põhjused
Väga intensiivsed sademehood olid seotud piirkonna ilmaoludega, orograafilise efekti (mäestiku mõju ranniku lähedal), suure veekoguse kiirest akumuleerumisest ülesvoolu ning nõrga drenaaži ja inimtekkeliste muutustega maastikus. Paljudel endistel jaamadel ja nõlvadel asuvad asulad olid ehitatud ebaproportsionaalselt järskadele kallakutele või üleujutatavatele aladele, kus muld oli kergesti erosioonile ja laavetele vastuvõtlik. Vihm oli kohati nii intensiivne, et 52 tunni jooksul mõõdeti Simón Bolívari rahvusvahelisel lennuväljal Maiquetíases 91,1 cm sademet — umbes ühe aasta keskmine kogus antud piirkonnas. Ühe tunni sademete akumulatsioon oli kohati 7,2 cm ning 15. ja 16. detsembril esinesid sademed, mille tõenäosus on hinnanguliselt vastav 1000-aastasele sündmusele.
Vahetud tagajärjed
- Suured mudavoolud ja üleujutused pühkisid mere suunas terveid kogukondi; mõned linnad ja külad, näiteks Cerro Grande ja Carmen de Uria, kadusid osaliselt või täielikult.
- Hooldamata ja halvasti planeeritud infrastruktuur kukkus kokku: teed, sillad, elektrivõrgud, joogiveetorustikud ja kommunikatsioonid said rängalt kahjustada või hävisid täielikult.
- Arvatakse, et hukkunute arv jäi vahemikku 10 000–30 000 inimest; täpne arv on teadmata, sest paljud piirkonnad olid täielikult mattunud muda alla või ära uhtunud merre ja surnukehi leiti vaid umbes 1000.
- Hinnanguline majanduslik kahju ulatus umbes 1,79–3,5 miljardi USA dollarini. Hävis või sai tõsiselt kahjustada üle 8000 üksikelamu ja ligi 700 korterhoonet ning kuni 75 000 inimest kaotas oma kodu.
Inimlik mõju
Lisaks surmajuhtumitele tekitas katastroof ulatuslikku kodutust, toidu- ja joogiveepuudust, häiritud sanitaartegevust ning tervishoiuteenuste ülekoormust. Paljud inimesed kaotasid isikliku vara, dokumendid ja elatusvahendid. Psühholoogilised mõjud (trauma, stress, lein) jäid kogukondadesse püsima aastaid pärast sündmust.
Abitegevus ja taastamine
Pärast katastroofi kuulutas Venezuelalane valitsus välja erakorralise olukorra ja sinna suunati otsest pääste- ja humanitaarabi. Kohalikud võimud, riiklikud päästemeeskonnad, sõjavägi ning rahvusvahelised organisatsioonid ja mitmed välisriigid aitasid evakueerida inimesi, pakkuda esmavajalikku abi ja paigaldada ajutist majutust. Taastamistööd, infrastruktuuri ümberehitused ja ümberasustamised kestsid aastaid; mõnes piirkonnas kasutati ka riske vähendavaid meetmeid, sh kaldakaitseid ja maastiku stabiliseerimist.
Õppetunnid ja pikaajalised muutused
- Katastroof rõhutas vajadust parema maakasutuse planeerimise, rangema ehitusjärelevalve ja avariivalmiduse järele eriti mägistel ja rannikuäärsetel aladel.
- Parandati varajase hoiatamise süsteeme, kiirabi ja päästeteenistuste koordineerimist ning rõhutati kogukondade valmisolekut loodusõnnetuste korral.
- Kohalikud ja riiklikud poliitikad suunati riskantsetel kallakualadel elavate inimeste ümberasustamisele ning maapinna taastamise ja metsastamise programmidele, et vähendada edasisi erosiooni- ja mudavooluriske.
Järeldus
1999. aasta Vargase katastroof oli meeldejääv nii oma inimkaotuste kui ka ulatusliku majandusliku ja ühiskondliku mõjuga. See sündmus tõi esile riikliku ja rahvusvahelise vajaduse parema planeerimise, riskide hindamise ja vastupanuvõime suurendamise järele, et edaspidi sarnaste loodusõnnetuste mõju vähendada.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Vargase tragöödia?
V: Vargase tragöödia oli katastroof, mis tabas Venezuela riigi Vargase osariiki 15. detsembril 1999. aastal. Selle põhjustasid tugevad vihmahood, äkktulvad ja mudavoolud, mille tagajärjel hukkus 10 000-30 000 inimest ja Vargase osariigi infrastruktuur varises täielikult kokku.
K: Kui suuri kahjustusi see põhjustas?
V: Katastroof põhjustas hinnanguliselt 1,79-3,5 miljardi USA dollari suuruse kahju.
K: Milliseid linnu see sündmus mõjutas?
V: Üleujutuste tõttu kadusid täielikult terved linnad nagu Cerro Grande ja Carmen de Uria.
K: Mitu inimest hukkus selle sündmuse ajal?
V: Selle sündmuse ajal hukkus kuni 10% Vargase elanikkonnast.
K: Millal see katastroof toimus?
V: See katastroof toimus 14.-16. detsembril 1999. aastal.
K: Kui palju vihma sadas selle aja jooksul Simón Bolívari rahvusvahelises lennujaamas Maiquetias, Venezuelas?
V: 14., 15. ja 16. detsembril 1999 mõõdeti Simón Bolívari rahvusvahelises lennujaamas Maiquetias Venezuelas 52 tunni jooksul 91,1 sentimeetrit vihma (umbes ühe aasta sademete kogusumma selles piirkonnas). Need tugevad vihmad hõlmasid 7,2 sentimeetrit.
