Viktoriaanlik mood (1830–1900): ajalugu, stiil ja riietus

Viktoriaanlik mood 1830–1900: sügav ajalugu, stiil ja riietus — tagasihoidlikud kleidid, tehase tootmine, pits ja tehnoloogilised muutused. Avasta detailid ja trendid.

Viktoriaanlik mood viitab erinevatele moedele ja suundumustele Briti kultuuris Ühendkuningriigis ja Briti impeeriumis kogu viktoriaanliku ajastu jooksul, umbes 1830-1900ndatel aastatel. Sellel perioodil toimus palju muutusi moes, sealhulgas muutusi riietuses, arhitektuuris, kirjanduses ja kujutavas kunstis.

Moe algusaegadel olid naiste kleidid lihtsad ja kahvatud. Viktoriaanliku moe puhul oli tagasihoidlikkus väga oluline, eelistati kleite, mis kattis käed ja ulatusid kuni pahkluudeni.

1907. aastaks olid rõivad üha enam tehases valmistatud ja neid müüdi sageli suurtes, fikseeritud hinnaga kaubamajades. Tellimusõmblus ja koduõmblus olid endiselt olulised, kuid vähenemas. Uued masinad ja materjalid arendasid rõivaid mitmel viisil.

Sajandi keskpaigas kasutusele võetud lukustusõmblusmasin lihtsustas kodu ja butiikide rõivaste valmistamist. See lihtsustas kaunistuste lisamist, mis käsitsi tehes oleks olnud kulukas. Pitsimasinad valmistasid pitse murdosa võrra odavamalt kui vanad käsitsi valmistatud pitsid. Leiutajad töötasid välja uued, odavad ja heledad värvid, nagu lilla värv, mis asendasid vanad loomsed või taimsed värvid.

Peamised siluetid ja rõivatüübid

Viktoriaanlikul ajastul muutusid naiste siluetid kord katkematult: varases perioodis rõhutas kleit kitsast taljet ja laiu seelikuid, 1850.–1860. aastatel muutusid populaarseks krinoliinid ehk vastsüsteemiga rõngastatud seelikud, mis lõid laia, kellukujulise kuju. 1870. aastatel hakkas levinuma tuhvlisaba ehk bustle-efekt, kus seeliku tagakülg tõusis ja kogunes, ning 1890. aastate lõpuks hakkas figuur muutuma kitsamaks ja vertikaalsemaks.

Tüüpilised rõivaesemed ja kihistused:

• Alusrõivad: chemise ehk aluskleit, korsett, mitu põlvpikka petticoat-kihte;
• Kõrvalrõivad: väliskleidid, mantel, bolero, cape;
• Aksessuaarid: kindad, pargmad (parasol), mütsid, ehted (ka leinasõrmused ja jet-ehted leinaajal);
• Meeste rõivad: frakk, hommikumantel (morning coat), vest, kõrgtelgugas müts (top hat) ja hiljem laiemalt levinud ülikond ehk lounge suit.

Korsettid, alusrõivad ja kehakuju

Korsett oli viktoriaanliku moe oluline osa: selle abil kujundati kitsas talje ja soovitud rind/puusa proportsioonid. Korsettide kuju muutus ajas — mõne perioodi moes tõmmati vöö tugevalt sisse, teistel perioodidel suunati rõhk rohkem seljale ja puusadele (bustle-efekt). Alamkihid nagu chemise ja mitmekihilised petticoatid annavad seelikutele mahu ning kaitsesid väliskangaid higistamise eest.

Materjalid, tehnoloogia ja värvid

Industriaalse tootmise laienemine ja uued leiutised muutsid moekangaste kättesaadavust. Masstoodangu tekke toel said avalikuks odavamad tekstiilid nagu puuvillased calico- ja chintz-kangad, samas jäid luksuslikumad siid ja vill kõrgema sotsiaalse staatuse märgiks. Pitsimasinad ja automatiseeritud niiditööstus tegid kaunistused odavamaks.

Värvide vallas oli oluline läbimurre aniliinvärvide tekkimine 1850.–1860. aastatel — esimene sünteetiline lilla värv (mauveine) tekitas moesensatsiooni ja võimaldas heledamaid, tugevamaid toone kui seni kasutasid loomsed või taimsed värvid. See muutis rõivaste paletti ja kiirendas värviliste rõivaste levikut.

Sotsiaalne mõõde ja klassierinevused

Viktoriaanlik mood peegeldas tugevalt ühiskondlikke norme ja klassieristusi. Keskklassi ja aadli naised rõhutasid tagasihoidlikkust, korrektset käitumist ja ajakohasust riietuses — õiged riided olid tihti staatuse ja moraali väljendus. Töötav klass kandis praktilisemaid, vastupidavamaid rõivaid, mida tehti sagedamini kodus või tööstuses. Lasti- ja spetsiifilised riided (näiteks leinarõivad) olid range reeglitega ning kandmise kestus ja detailid peegeldasid ühiskondlikke tavasid.

Kaubandus, tehastootmine ja tarbimine

Suurte kaubamajade tekkimine ja lähenemine fikseeritud hindadele muutsid ostuharjumusi: naised ja pered hakkasid ostma valmisrõivaid ning moekaubad muutusid kättesaadavamaks. Tellimusõmblus jäi pikalt elujõuliseks, kuid masstootmine vähendas selle suhtelist osakaalu. Lukustusõmblusmasina levik ja muud masinad tõstsid tootlikkust ja võimaldasid odavamaid, samas täpsemaid õmblusi ning keerukamaid kaunistusi.

Meeste ja laste mood

Meeste mood oli algul konservatiivsem: ametlikud frakid ja kõrged kübarad, sidemed ja vestid. 19. sajandi lõpul hakkas levima tänapäevasele sarnasem meeste ülikond. Laste riietus peegeldas sageli täiskasvanute stiile — eriti laste ülikonnad ja kleidid olid miniatuursed versioonid ametlikest rõivastest, kuigi mängulisus ja praktilisus said ajas suuremat tähelepanu.

Pärand ja mõju tänapäeval

Viktoriaanlik mood on jätnud tugeva jälje moeajaloole ja popkultuuri: ajastu esteetikat tunneme filmidest, kirjandusest ja rekonstrueeritud rõivastest. Tänapäeval inspireerib see stiil nii ajaloolist moenõudlust (kostüümid, taastatud rõivad) kui ka kaasaegseid alamkultuure ja stiilielemente (näit. steampunk). Samuti aitab ajastu uurimine mõista ühiskondlikke norme, tehnoloogia mõju tootmisele ja moetööstuse varaseid arenguid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Victoria mood?

K: Kelle järgi on viktoriaanlik ajastu nime saanud?

K: Milliseid muutusi tõi viktoriaanlik ajastu moes kaasa?

K: Kes oli peamine naine, kes inspireeris viktoriaanliku ajastu moesuundumusi?

K: Kuidas valmistati rõivaid viktoriaansel ajastul?

K: Millised olid viktoriaanliku ajastu uued arengud rõivaste valdkonnas?

K: Milline oli uute värvainete väljatöötamise tähtsus viktoriaansel ajastul?

Otsing