Vlašić (Bosnia ja Hertsegoviina) – mägi Paljenik, karjamaad, Tornjak ja juust

Avasta Vlašić: Paljenik 1 943 m, lopsakad karjamaad, sajandipikkune Vlašići juust, Tornjak-kaitsekoerad ja traditsiooniline karjakasvatus Bosnia keskosas.

Autor: Leandro Alegsa

Vlašić (Влашић) on mägi Dinari Alpides. See asub Bosnia ja Hertsegoviina keskosas. Selle kõrgeim tipp on Paljenik, mille kõrgus on 1 943 m. See on kuulus oma karjamaade, karjakasvatuse ja juustu poolest. Ta vaatab üle Travniki linna.

Mägi on nime saanud vlassi rahva (Bosnias vlachid) järgi. Nad hooldasid seal oma lambaid alates Rooma impeeriumi lõpust. Nad tõid umbes 1000. aasta paiku siia ühe kaubamärgi, Vlašići juustu. Algselt kasutasid nad lambapiima, kuid hiljem lehmapiima. Juustu jäetakse laagerduma kuni kolmeks kuuks. Piirkond on tuntud ka Tornjaki koera ja Pramenka lammaste poolest. Tornjak on arvatavasti eksisteerinud juba üle tuhande aasta. Neid aretatakse selleks, et kaitsta lambaid huntide ja karude eest. Tornjaki nimi tuleneb horvaadi sõnast tor, mis tähendab "tarastatud ala lammaste jaoks".

Geograafia ja loodus

Vlašić on lai platoo ja mitmetasandiline mäestik, kus vahelduvad avatud karjamaad, alpi ja metsaalad. Ilm on mägedes muutuva iseloomuga: suvel on pastoraalne ja roheluserohke, talved võivad olla külmad ja lumised. Alad toetavad mitmekesist taimestikku — rohumaad ja niidud on väärtuslikud mitme ränd- ja kohalikule liigile sobiva elupaigana.

Kultuur ja traditsioonid

Vlašići platoo on läbi sajandite olnud karjakasvatuse ja traditsioonilise mägilise eluviisi keskus. Transhumants (hooajaline karjatamine) oli siin tavaline: talveks toodi loomad madalamatele aladele ja suveks viidi kõrgematele karjamaadele. Traditsioonilised teadmised loomapidamisest ja juustutööstusest on kohalike perede kultuuripärand ning neid praktiseeritakse siiani ka väiksemas mahus.

Vlašići juust

Kuigi juustu täpne retsept ja valmistusviisid võivad pereti erineda, on Vlašići juust tuntud kui kohalik kõva või poolkõva laagerdunud juust, mida valmistati algselt lambapiimast ja hiljem ka lehmapiimast. Juustu jäetakse sageli laagerduma kuni kolmeks kuuks, mis annab sellele iseloomuliku maitse ja tekstuuri. Traditsioonilised tootmismeetodid hõlmavad käsitsi tehtud töötlemist, soolamist ja laagerdamist jahedates keldrites või laudadest eraldatud ruumides.

Tornjak ja Pramenka

Tornjak on kohalik suur karjakoer, kelle põhiline ülesanne on olnud lammaste ja kariloomade kaitsmine. Tornjak on rahulik ja lojaalne, samas valveinstinktiga – teda hinnatakse suutlikkuse eest töötada iseseisvalt rasketes mägitingimustes. Pramenka (kohalikud lammaste tõud) on vastupidavad ja kohanenud karjatamisega kõrgmäestikus, andes nii villa, liha kui ka piima, millest traditsiooniliselt juust valmib.

Kaitse ja praegused väljakutsed

Mägismaa traditsioonilised majandusalad on silmitsi mitmete probleemidega: noorem põlvkond kolib linnadesse, traditsiooniline karjakasvatus taandub ning loomapidamine muutub väiksemaks. Samal ajal on kohalised looduskaitse ja kiskjate (nagu huntide ja karude) ning inimtegevuse omavahelise kokkupuutepunktid väljakutse. Säilitamiseks on tähtis kombineerida peretraditsioonide toetust, jätkusuutlikku karjatamist ja looduskaitse meetmeid.

Turism ja vaba aeg

Vlašić meelitab nii loodushuvilisi kui ka neid, kes otsivad aktiivset puhkust: matkarajad Paljeniku ja teiste kõrgemate kohtade suunas pakuvad vaateid Travniki suunas ja üle laiemate tasandike. Hooajal on piirkonnas võimalik leida väikseid külalistemaju, taluettevõtteid ja kohalikke laata-kujulisi olukordi, kus saab proovida juustu ja kohalikku toitu. Talvel on mäeahelik populaarne tali‑ ja suusaspordialade harrastajatele ning piirkonnas toimuvad kohaliku taseme talvemed ning vaba aja tegevused.

Nõuanded külastajale

  • Parim aeg: matkamiseks ja looduse nautimiseks sobilik aeg on tavaliselt suvekuudel (juunist septembrini); talvekuudel sobib mäesuusatamine ja talispordialad.
  • Varustus: kaasa sobivad matkajalatsid, kerge ilmastikukindel riietus ja päikesekaitse; mägisest maastikust tulenevalt tasub arvestada ka sagedaste ilmaolude muutustega.
  • Transport: lähimad suuremad asulad ja teenused on Travnikis ning mujalt Bosniast on võimalik minna autoga või korraldatud ekskursioonidega.
  • Kohalik kultuur: austage karjatamist ja taluelu, küsige luba piltide tegemiseks loomapidajate aladel ning proovige kohalikke tooteid, sh traditsioonilist juustu.

Kokkuvõttes on Vlašić oluline nii looduse kui ka kultuuri ja traditsioonilise karjakasvatuse paik Bosnial ja Hertsegoviinal, kus ajaloost pärinevad tavapärased elatusallikad nagu karjamaad, käsitöö ja toit (nt juust) kohtuvad kaasaegse loodusturismi ja kogukondliku eluga.

Vlašići mägiZoom
Vlašići mägi

Lambakari Vlašići mäelZoom
Lambakari Vlašići mäel

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Vlašići mägi?


V: Vlašići mägi asub Bosnia ja Hertsegoviina keskosas.

K: Milline on Vlašići mäe kõrgeim tipp ja kui kõrge see on?


V: Vlašići mäe kõrgeim tipp on Paljenik, mis asub 1 943 m kõrgusel.

K: Mille poolest on Vlašići mägi kuulus?


V: Vlašići mägi on kuulus oma karjamaade, karjakasvatuse ja juustu poolest.

K: Milline on Vlašići juustu ajalugu?


V: Vlašići juustu tõid piirkonda esimest korda Vlassi inimesed alates Rooma impeeriumi lõpust. Algselt valmistati juustu lambapiimast, kuid hiljem lehmapiimast, ja seda jäetakse küpsema kuni kolmeks kuuks.

K: Mille poolest on Tornjak ja Pramenka loomad tuntud?


V: Tornjak on koeratõug, mis on eksisteerinud juba üle tuhande aasta ja mis on aretatud lammaste valvamiseks huntide ja karude eest. Ka Pramenka lambad on selles piirkonnas tuntud.

K: Miks on Vlašići mägi saanud nime Vlassi rahva järgi?


V: Vlašići mägi on nime saanud Vlassi rahva järgi, keda Bosnias tuntakse ka vlašide nime all, kes hooldasid seal oma lambaid alates Rooma impeeriumi lõpust ja tõid umbes 1000. aasta paiku piirkonda Vlašići juustu.

K: Mis on sõna Tornjak tähendus?


V: Sõna Tornjak pärineb horvaadi keelest, kus see tähendab "ümberpiiratud ala lammaste jaoks".


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3