Voynichi käsikiri

Voynichi käsikiri on Wilfrid Michael Voynichi järgi nimetatud käsikiri, kes ostis selle 20. sajandi alguses. Käsikiri koosneb umbes 240 pärlmutterlehest ja on kirjutatud tõenäoliselt 15. sajandi alguses Põhja-Itaalias. Tänapäeval asub see Yale'i ülikooli raamatukogus.

Paljud leheküljed sisaldavad illustratsioone. Kuigi selle käsikirja autoriks on arvatavasti olnud mitu autorit, jääb autor teadmata. Tekst on kirjutatud tundmatus keeles, tundmatus kirjasüsteemis. Tundub, et tekstis ei ole vigu. Parandused puuduvad. Tõenäoliselt on tegemist mõne salakirja tekstiga; selle koodi on püüdnud murda paljud krüptograafiaga tegelevad inimesed, nii amatöörid kui ka professionaalsed krüptograafid. Palju vähem tähelepanu on pööratud illustratsioonidele, mis näivad kujutavat taimi, anatoomilisi või astronoomilisi seoseid. Seda on kirjeldatud kui "maailma kõige salapärasemat käsikirja".

2009. aastal tegid Arizona ülikooli teadlased käsikirja pergamendil radiosüsiniku dateeringu, mis nende sõnul (95% tõenäosusega) on tehtud ajavahemikus 1404-1438. Lisaks sellele leidis McCrone'i uurimisinstituut Chicagos, et suur osa tindist lisati mitte kaua aega hiljem, mis kinnitab, et käsikiri on autentne keskaegne dokument.

Voynichi käsikiriZoom
Voynichi käsikiri

Teine lehekülgZoom
Teine lehekülg

Sektsioneerimine

Kuna teksti ei ole veel tõlgitud, on see jaotatud piltide põhjal. Jaotus on tavaliselt järgmine:

  • Taimne: Iga lehekülg sisaldab ühe või kahe taime kujutist, millele on lisatud mõned kirjad.
  • Astronoomiline: Sisaldab pilte, mis näevad välja nagu tolleaegsed astronoomilised või astroloogilised sümbolid; siia kuuluvad ka sodiaagimärgid.
  • Bioloogiline: näitab pilte basseinides suplevatest alasti naistest; mõned naised kannavad kroone; samuti on kujutatud kehaorganeid.
  • Kosmoloogiline: Rohkem ringikujulisi skeeme; samuti väljavolditavate kaartidega; ühel on kuus lehekülge, millel näib olevat ühendatud saared koos vulkaaniga.
  • Farmaatsiatooted: Märgistatud pildid taimeosadest, koos ravimipurkidega.
  • Retseptid: Lühikesed tekstilõigud, millele tavaliselt eelneb täht või lillelaadne illustratsioon.

Kõige viimasel leheküljel näib olevat mingi "võti": kolm rida teksti, mille kirjaviis meenutab 15. sajandi Saksamaal kasutatavat kirjaviisi.

Tekstianalüüs

Käsikiri koosneb kvääridest. Kviir on valmistatud kokkuvolditud pärgamendist. Kviirid koosnevad lehtedest, mille mõlemal küljel on tekst või illustratsioonid. Kväärid on nummerdatud 1-20, fooliod 1-116. Mõned voldikud on ebatavalise kujuga. Sõltuvalt lugemisviisist on kokku 240 lehekülge. Kuna numeratsioonis on lüngad, on tõenäoline, et mõned leheküljed on kadunud; käsikirjas oli tõenäoliselt vähemalt 272 lehekülge. Lüngad olid olemas juba siis, kui Voynich ostis käsikirja 1912. aastal.

Teksti ja jooniste kontuuride jaoks kasutati sulepead. Figuurid värviti värviga, tõenäoliselt hiljem. On palju tõendeid selle kohta, et paljud raamatu lehtedest on raamatu ajaloo eri etappidel ümber järjestatud ja et algne lehekülgede järjestus võis olla hoopis erinev sellest, mida me näeme tänapäeval.

Tekst on kirjutatud vasakult paremale, sest paremal on ebakorrapärased marginaalid. Ilmselt puuduvad kirjavahemärgid. Tundub, et teksti kirjutanud isik või isikud on keelt vabalt valdanud. Tõenäoliselt oli veel üks "allikas", millest nad kopeerisid. Teksti voolavus on sujuv, mis jätab mulje, et sümboleid ei ole krüpteeritud.

Kokku on umbes 170 000 glüüfi. Arvestades nende vahelist ruumi, näib olevat "sõnad" ja "lõigud". Tekstis kasutatud tähestiku kindlaksmääramine on keeruline (ja vaieldav küsimus); mõned tähemärgid võivad olla teiste tähemärkide variatsioonid ja mõned võivad olla lihtsalt kaks omavahel ühendatud tähemärki. Tõenäoliselt saab teksti esitada kahekümnest kuni kolmekümnest tähestikust koosneva tähestikuga.

Seal on umbes 35 000 "sõna", mis koosneb tähemärkidest või tähtedest. On tehtud statistiline analüüs ja "sõnad" sarnanevad "loomulikule keelele":

  • Nad järgivad Zipfi seadust.
  • Sõnade entroopia on sarnane ladina või inglise keele entroopiale.

Eesmärk

Tõenäoliselt oli raamatu eesmärk kasutada seda uimastite valmistamise käsiraamatuna või meditsiiniraamatuna. Esimene osa on peaaegu kindlasti taimne. Ravimtaimed on taimede kogumik koos nende kirjeldusega. Taimede identifitseerimine piltide põhjal on aga enamasti ebaõnnestunud. Kahte taime võib mõningase kindlusega ära arvata: metspaanika ja neiuvaipneiuvaip. Paljud taimepildid on komposiitpildid: nad kombineerivad taimeosi; ühe taime juur on lisatud teise taime lehtedele; õied võivad olla kolmandast liigist. Samuti on tuvastatud kastoorõli taime lehed ja viljad.

Bioloogilises osas olevate torude tõttu võib tekst olla seotud alkeemiaga. See oleks mõttekas ka siis, kui tekst käsitleks teatud liiki ravimite valmistamist. Probleem selle teooriaga on see, et tolleaegsed alkeemiaraamatud kasutavad kõik ühiseid motiive oma piltide jaoks; neid motiive ei leia käsikirjast.

Teine mõte on, et raamat räägib astroloogiast; tol ajal levinud tavad, nagu näiteks verevalamine, olid sageli seotud astroloogiaga. Selle lähenemisviisi probleemiks on see, et peale sodiaagimärkide ja ühe diagrammi, mis võib-olla näitab klassikalisi planeete, ei ole keegi näidanud, et sümboleid leidub ka teistes astroloogilistes traditsioonides.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Voynichi käsikiri?


V: Voynichi käsikiri on umbes 240 pärlmutterlehest koosnev käsikiri, mis kirjutati tõenäoliselt 15. sajandi alguses Põhja-Itaalias.

K: Kelle järgi on käsikiri nime saanud?


V: Käsikiri on nime saanud Wilfrid Michael Voynichi järgi, kes ostis selle 20. sajandi alguses.

K: Kus asub käsikiri praegu?


V: Käsikiri on Yale'i ülikooli raamatukogus.

K: Mis on käsikirja autori ja keele kohta teadmata?


V: Kuigi selle käsikirja autoriks on arvatavasti olnud mitu autorit, on autor endiselt teadmata. Tekst on kirjutatud tundmatus keeles, tundmatus kirjasüsteemis.

K: Milline on käsikirja tekst?


V: Tekst on tõenäoliselt mingi krüptotekst; paljud krüptograafiaga tegelevad inimesed on püüdnud selle koodi murda, nii amatöörid kui ka professionaalsed krüptograafid. Tundub, et tekstis ei ole vigu. Selles ei ole parandusi.

K: Mida on inimesed illustratsioonide juures tähele pannud?


V: Kuigi illustratsioonidele on pööratud vähem tähelepanu, tundub, et need näitavad taimi, anatoomilisi või astronoomilisi seoseid.

K: Mida on hiljutised uuringud näidanud käsikirja päritolu kohta?


V: 2009. aastal tegid Arizona Ülikooli teadlased käsikirja pergamendi radiosüsiniku dateerimise, mis nende sõnul (95% tõenäosusega) on tehtud ajavahemikus 1404-1438. Lisaks sellele leidis McCrone'i uurimisinstituut Chicagos, et suur osa tindist lisati mitte kaua aega hiljem, mis kinnitab, et käsikiri on autentne keskaegne dokument.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3