Maailma Kaubanduskeskuse ala (World Trade Center) — asukoht ja ajalugu

Maailma Kaubanduskeskuse ala (World Trade Center) — asukoht, ajalugu, 11. septembri häving ja taastumine: põhjalik ülevaade New Yorgi Alam-Manhattani 16 aakri loost.

Koordinaadid: 40°42′42″N 74°00′44″W / 40.711641°N 74.012253°W / 40.711641; -74.012253

Maailma Kaubanduskeskuse ala viitab 16 aakri suurusele (65 000 m² ) maa-alale New Yorgi Alam-Manhattanil, kus asusid nii algne kui ka uus Maailma Kaubanduskeskus. Maa oli algselt vee all. Esimene Maailma Kaubanduskeskuse hoonekompleks asus sellel alal kuni selle hävitamiseni 11. septembri rünnakute käigus. Uus Maailma Kaubanduskeskuse kompleks on suures osas valmis ja ehitatud sellele alale. Suurem osa maast kuulub New Yorgi ja New Jersey sadamavaldajale. Ehitusplatsi üle teostavad järelevalvet stuudio Daniel Libeskind, Silverstein Properties ja Lower Manhattan Development Corporation.

Asukoht ja geograafia

Maailma Kaubanduskeskuse ala asub Alam-Manhattanil, Hudsoni jõe kaldal, otse Finantstsooni ja Battery Park City vahetus läheduses. Ala pindala on ligi 16 aakrit (umbes 65 000 m²), koht on ajalooliselt tekkinud maaparanduse ja täite tõttu — enne seda oli see osaliselt vee all ning osa tänasest maast on nõlvadest ja täitematerjalist loodud.

Algne kompleks (1970–2001)

Algne Maailma Kaubanduskeskus ehitati 1960. ja 1970. aastatel ning sai kuulsaks oma topeltsamba-tornide — Kagu- ja Põhjatorn (Twin Towers) — poolest. Kompleksi kavandas peamiselt arhitekt Minoru Yamasaki koos inseneride ja Port Authority of New York and New Jersey toel. Kompleksis oli kontoriruume, kaubandus- ja meelelahutusasutusi, transiitühendusi ning suur hulk igapäevaseid külastajaid ja töötajaid.

Põhimomendid:

• Ehitus algas 1960. aastate keskel ja suurem osa kompleksist valmis varajastel 1970. aastatel;
• Kompleksi tunnuslikud kaks tippu — Twin Towers — olid tollal maailma kõrgeimate hoonete hulgas;
• Kompleks sisaldas finants- ja äripindu, ärikeskusi ning olulist transpordisõlmestikku.

11. septembri rünnakud ja tagajärjed

2001. aasta 11. septembri rünnakud hävitasid suure osa algsest kompleksist ja põhjustasid tuhandeid ohvreid. Hoonete kokkuvarisemine tekitas ulatusliku hävingu ja saastetas ümbritsevat ala tolmu- ja prahikihiga. Puhastustööd ja otsingud kestsid mitu kuud, mille järel algasid taastamis- ja ümberplaneerimistööd.

Rünnakute järel asutati mitmeid organisatsioone ja komisjone, et suunata taastamist ja planeerimist, sealhulgas Lower Manhattan Development Corporation, mis mängis olulist rolli ümberplaneerimise koordineerimisel.

Uuendus ja uus kompleks

Rünnakute järel korraldati rahvusvaheline arhitektuurikonkurss ala uuesti kavandamiseks; konkursi võitis Daniel Libeskind, kelle põhimõtted suunasid uuenduse visiooni. Uue kompleksi keskmes on One World Trade Center (tuntud ka kui Freedom Tower) — 1776 jalga (541 m) kõrge hoone, mis sai sümboolse kujunduse ja kaasaegse tehnilise lahenduse ning mille ehitus lõppes 2013–2014 paiku. Kompleksi raames rajati ka 9/11 mälestuspaik ja muuseum, mitmed ärimajad ning uus transpordikeskus (PATH ja rongijaam), mida kujundas Santiago Calatrava (Oculus).

Olulised arengud ja objektid:

• One World Trade Center — piirkonna sümboolne kõrghoone;
• 9/11 Memorial & Museum — kahest suurest peegeldavast basseiniast koosnev mälestuspaik ja muuseum, mis avati avalikkusele järk-järgult (mälestuspaik 2011, muuseum 2014);
• Uued kontorihooned — mitu tornikvartalit (tuntud kui WTC 2, 3, 4 ja 7 projektid), mis asuvad ringi ümber väljaku;
• Transpordisõlm — PATH-ühendused ja Grand Hall/Oculus, mis taastavad ja parendavad regiooni ligipääsu;
• Avalikud ruumid, panganduse ja kaubanduse alad ning turvalisuse ja evakuatsiooni süsteemide uuendused.

Mälestus, avalik ligipääs ja tähendus

Maailma Kaubanduskeskuse ala on nii äriline kui sümboolne koht: 9/11 mälestuspaik meeldib ohvrite mälestusele ja on oluline rahvuslik mälupaik. Ala külastavad inimesed üle maailma: mälestusalad, muuseum, vaatetornid ja avalikud väljad on avatud külastajatele, lisaks toimuvad seal igal aastal mälestusüritused.

Omanik ja haldus

Suurem osa maast ja infrastruktuurist kuulub New Yorgi ja New Jersey sadamavaldajale (Port Authority of New York and New Jersey), kes on olnud peamine omanik ja haldaja. Alal on olnud ka eraosaluse arendajaid — näiteks Silverstein Properties — ning projekte ja järelevalvet on koordineerinud organisatsioonid nagu Lower Manhattan Development Corporation koos arhitektide (nt Daniel Libeskind) ja teiste osapooltega.

Tänapäev ja tulevik

Tänapäeval on Maailma Kaubanduskeskuse ala segu mälestusest, ärist ja avalikest ruumidest. Arendusprojektid ja infrastruktuuri täiustused jätkuvad, keskendudes ohutusele, ligipääsetavusele ning tasakaalule äriliste vajaduste ja avaliku mälestuse vahel. Ala roll New Yorgi linnapildis ja rahvuslikus mälupraktikas jääb silmapaistvaks ning see kohandub jätkuvalt muutuva linna- ja rahvusvahelise kontekstiga.

Küsimused ja vastused

K: Millised on Maailma Kaubanduskeskuse asukoha koordinaadid?

Küsimus: Kui suur on maa-ala, millel asusid nii algne kui ka uus Maailma Kaubanduskeskus?

K: Kellele kuulub suurem osa World Trade Centeri maa-alast?

K: Kes teostab järelevalvet Maailma Kaubanduskeskuse territooriumil toimuva tegevuse üle?

K: Kas see ala oli algselt vee all?

K: Millal algas WTC uue kompleksi ehitamine?

K: Kas uue WTC-kompleksi ehitamine on lõpule viidud?

Otsing