Żagań: Lääne-Poola linn, Sagani loss ja Stalag Luft III

Żagań on linn Poola lääneosas, Lubuusi (lubuskie) vojevoodkonnas. Seal elas 2004. aastal 26 665 inimest; elanike arv on viimastel aastakümnetel jäänud samas suurusjärgus (umbes 25–28 tuhat). Żagań on Żagańi maakonna keskuseks ning piirkondlikult oluline transpordi- ja kultuurikeskus.

Ajalugu lühidalt

Linna ajalugu on mitmekesine: siinkandis on olnud nii sakslaste kui poolakate mõju, piire on mitmel korral muudetud. Žagań on ajalooliselt kuulunud mitmele haldusüksusele — tänapäeval Lubuusi vojevoodkond, aastatel 1975–1998 kuulus linn Zielona Góra vojevoodkonda.

Sagani loss (Żagańi loss)

Linnas asub tuntud Sagani loss, mis on üks linna olulisi arhitektuuri- ja ajaloomälestisi. Loss paikneb linna keskosas ja on läbi sajandite vahetanud mitmeid omanikke. Ajalooliselt kuulus see kuulsale sõjaväejuhtidele ja aadliperekondadele: kolmekümneaastase sõja ajal oli see seotud sõjaväelase ja poliitikuga Wallensteiniga; hiljem kuulus see böömi perekonnale Lobkowitzidele.

Aastal 1786 ostis Sagani ala Kuramaa hertsog Peter Biron. Aastal 1843 läks see tema tütrele Dorothéele, kes oli abielus Edmond de Talleyrand’iga (Talleyrand-Périgord’ide suguvõsa). Preisi kuninga 6. jaanuari 1845. aasta otsusega sai Dorothée Sagani hertsoginna; hiljem kinnitas ka Napoleon III Prantsusmaal tema pojale Louisile vastaava tiitli. See perekond omas Prantsusmaal Château de Valençay’t, mis Teise maailmasõja ajal osaliselt kasutati muuseumikogu ja Louvre’i teoste kaitseks Saksa okupatsiooni ajal.

Lossi ehitised ja viimaste sajandite muudatused peegeldavad nii kitsamaid asjakohaseid Euroopa ajalooetappe kui kohaliku elu arengut. Täna on loss ja selle vahetu ümbrus tähtis turismi- ja kultuurisihtkoht: seal on ekspositsioone, mõnel juhul muuseumi osa ning aeg-ajalt toimuvad üritused ja kontserdid.

Stalag Luft III ja Teine maailmasõda

Teise maailmasõja ajal asus linna lähedal tuntud sõjavangla Stalag Luft III, kus sakslased hoidsid peamiselt langevarjuväelasi ja teisi õhujõudude ohvreid. Stalag Luft III on kuulus eelkõige 1944. aasta organiseeritud põgenemise poolest („The Great Escape”), mille käigus ehitasid vangid tunnelid (tuntud nimega „Tom”, „Dick” ja „Harry”) ning üritasid massiliselt põgeneda. Põgenemise järel rekvireeriti paljudest põgenikest tagasi ning 50 neist hukati hukatusõigusega vastavalt juhtunu karmile repressioonile. Tänapäeval on Stalagiga seotud mälestusmärgid, matmispaigad ja muuseumiekspositsioonid, mis aitavad mäletada vangide saatusi ja sõjaõppetunde.

Stalag Luft III mainimine artiklis on oluline kultuurilise ja ajaloolise pärandi tõttu; kohapeal on võimalik külastada mälestuspaiku ning teada saada nii kohalikest kui rahvusvahelistest sündmustest, mis on seotud selle vangilaagriga.

Tänapäev ja kultuur

Täna on Żagań väike linn, mille majandus põhineb peamiselt teenindusel, väiksemal tööstusel ja põllumajandusel. Linnas on koolid, kultuuriasutused ning mitmeid ajaloolisi hooneid, mille hulka kuulub nii loss kui kirikud ja vanaamaastiku elemendid. Turism on oluline osa — külastajaid tõmbavad ajaloopärand, sõjavangla mälestuspaigad ja regiooni looduslikud võimalused.

Muuseumid ja ekskursioonid: kohalike muuseumide ja giidituuride kaudu saab teada linna mitmekülgset ajalugu;
Mälestusmärgid: Stalag Luft III mälestusmärgid ja sõjavangide kalmistud;
Ajaloolised hooned: Sagani loss ja sellega seotud komplekssed ehitised ning pargid;
Festivalid ja üritused: aeg-ajalt toimuvad kultuuri- ja ajalooüritused, mis tutvustavad linna pärandit;
Ligipääs: Żagań on suhteliselt hästi ühendatud teiste Poola linnadega ning sobib päevaseks või mitmepäevaseks ekskursiooniks.

Żagańi ajalugu ühendab kohaliku elu, Euroopa aadli saatused ja 20. sajandi traagilised sündmused. Külastajatele pakub linn nii rahulikku ajaveetmist kui ka põhjalikku ajaloouurimist.

Żagańi vapp

Küsimused ja vastused

K: Mis on Żagań?

V: Żagań on linn Poola lääneosas. Selle elanike arv oli 2004. aasta seisuga 26 665 ja see on Żagańi maakonna pealinn.

K: Millise vojevoodkonna osa oli Żagań enne 1975. aastat?

V: Enne 1975. aastat kuulus Żagań Zielona Gora vojevoodkonna koosseisu.

K: Kellele kuulus Sagani loss?

V: Sagani loss kuulus Wallensteinile, kes oli sõdur ja poliitik kolmekümneaastase sõja ajal. Hiljem kuulus see böömi perekond Lobkowitzile.

K: Kes ostis Sagani ala 1786. aastal?

V: Sagani ala ostis 1786. aastal Kuramaa hertsog Peter Biron.

K: Kuidas sai Louis Sagani hertsoginna?

V: 1843. aastal läks Sagani ala Dorothea tütre Louis'ile, kui ta abiellus Edmond de Talleyrandiga. Preisi kuninga 6. jaanuari 1845. aasta aktiga sai temast Sagani hertsoginna ja Napoleon III tegi sama tema pojale Louis'le Prantsusmaal.

K: Miks oli Château de Valençay II maailmasõja ajal turvaline koht?

V: Teise maailmasõja ajal oli Château de Valençay turvaline koht, sest selle omanikul olid nii Preisimaa kui ka Prantsusmaa tiitlid, mis tähendas, et ta võis kogu sõja ajal jääda neutraalseks ning hoida Prantsusmaal viibides pilte ja muid Louvre'i asju Saksa sõdurite eest turvaliselt.

K: Kus asus Stalag Luft III teise maailmasõja ajal?

V: Stalag Luft III asus Teise maailmasõja ajal Żagańis.