Alan Morton Dershowitz (sündinud 1. septembril 1938) on Ameerika Ühendriikide jurist, professor ja poliitiline kommentaator, kes on juut. Ta on pärit Brooklynist ning omandas hariduse õigusteaduses — ta lõpetas bakalaureuseõppe Brooklyn College'is ja omandas õigusteaduse kraadi Yale'i õiguskoolist. Suurema osa oma karjäärist on ta veetnud Harvardi õigusteaduskonnas, kus temast sai 1967. aastal, 28-aastaselt, selle ajaloo noorim täieõiguslik professor. 1993. aastast on ta seal Felix Frankfurteri professori ametikohal ning hiljem on ta olnud ka professor emeriitus. Tema töö hõlmab nii ülikoolilist õppetööd kui ka uurimistööd kriminaalõiguse, kodanikuõiguste ja konstitutsioonilise õiguse alal.

Dershowitz on tuntud oma rolli tõttu mitmes olulises kohtuasjas ja Araabia-Iisraeli konflikti kommenteerijana. Kriminaalõiguse advokaadina on ta võitnud suurima osa nendest tähelepanu saanud juhtumitest ning esindanud paljusid avaliku elu tegelasi, näiteks Mike Tysoni, Patty Hearsti, Jeffrey Epsteini ja Jim Bakkerit. Tema kuulsaimate juhtumite hulka kuulub tema roll 1984. aastal Claus von Bülowi süüdimõistmise tühistamisel tema naise Sunny mõrvakatse eest ning tema roll O. J. Simpsoni kohtuprotsessi apellatsiooninõustajana 1995. aastal. Samuti on ta osalenud mitme poliitilise liidri ja avaliku elu tegelase kaitses: 2020. ja 2021. aasta sündmuste ajal oli ta seotud president Donald Trump kaitse- ja nõustamismeeskonnaga senati protsesside ajal. Tema töö sai sageli meedias palju tähelepanu ja tõi kaasa nii avalikku kiitust kui ka tugevat kriitikat.

Dershowitz on poliitiliselt liberaalne mitmetes kodanikuõigusi ja sõnavabadust puudutavates küsimustes, kuid eristub oma tugevate seisukohtade poolest Iisraeli toetamisel ja julgeolekuküsimustes. Ta on kirjutanud palju populaarsuuringulisi ja akadeemilisi teoseid, sealhulgas "Reversal of Fortune": Inside the von Bülow Case (1985), mis on 1990. aasta filmi aluseks; teised tuntud teosed on Chutzpah (1991); Reasonable Doubts: The Criminal Justice System and the O.J. Simpson Case (1996); The Case for Israel (2003); Rights From Wrongs: A Secular Theory of the Origins of Rights (2004) ja The Case for Peace (2005). Tema raamatud ja esseed käsitlevad sageli õiguse, poliitika ja moraali lõikumispunkte.

Lisaks õppetööle ja kohtukaitsele on ta olnud aktiivne meediakommentaator ja publitsist — ta on avaldanud arvamusartikleid paljudes väljaannetes ning olnud The Huffington Posti külaliskolumnist/blogija. Tema esinemised televisioonis, raadios ja avalikel aruteludel on teinud temast ühe tuntuma ja mõjukama õigusteaduse mõtleja Ameerikas.

Dershowitzi karjäär on olnud nii suure edu kui ka vastuolude allikas: tema kaitse mõnedes vastuolulistes ja laialt kajastatud juhtumites (eriti seoses Jeffrey Epsteini juhtumiga) tekitas laialdast diskussiooni advokaadi eetika, avaliku vastutuse ja õigussüsteemi piiride üle. Samuti on ta pälvinud tunnustust oma panuse eest õigusteadusesse, vaba sõna kaitsmisse ja õiguslike argumentide populariseerimisse. Tema arvamused, väljaütlemised ja valikud klientidega on korduvalt äratanud nii toetust kui ka vastuseisu, mis on osaks tema avalikust pärandist.