Jeffrey Epstein — elulugu, kuriteod ja skandaalid (1953–2019)

Jeffrey Edward Epstein (20. jaanuar 1953 – 10. august 2019) oli Ameerika Ühendriikide rahastaja ja registreeritud seksuaalkurjategija. Ta alustas oma karjääri investeerimipangas Bear Stearns ning paar aastat hiljem asutas oma investeerimisfirma J. Epstein & Co. Epstein sündis New Yorgis juudi peres ja kasvas üles Brooklynis. Enne karjääri finantsmaailmas töötas ta mõnda aega õpetajana, sealhulgas Manhattanis asuvas Daltoni koolis, mis aitas tal luua sidemeid finantsmaailmaga.

Karjäär ja võrgustikud

Epsteini finantstegevus ja erakordselt rikkalik eluviis tõid talle ligipääsu rikastele ja mõjukatele inimestele üle maailma. Ta omas kinnisvara ja privaatsaarte, millest enim tähelepanu pälvis Väike St. James U.S. Neitsisaartel. Epsteini lähedased sidemed paljude tuntud ärimeeste, poliitikute ja avaliku elu tegelastega tekitasid pärast tema vahistamisi ulatuslikku avalikku huvi ja küsimusi nende suhete olemuse kohta.

Kriminaalsüüdistused ja 2008. aasta juhtum

2008. aastal mõisteti Epstein kriminaalkorras süüdi ja ta arreteeriti seoses alaealisele tüdrukule prostitutsiooni eest maksmisega Floridas. Selle juhtumiga seotud menetlused lõppesid vastuolulise riikliku süüdistusest loobumise kokkuleppega (non-prosecution agreement), mida on hiljem laialdaselt kritiseeritud kui liiga leebet. Epstein sõlmis kokkuleppe, mille kohaselt ta tunnistas süüd osalises kuriteos ja sai 13 kuud vanglas, mille käigus talle lubati osalise töövabastuse tingimusi (tuntud ka kui work release) – tal lubati viibida vanglast väljas kuni 16 tundi päevas. Pärast seda ajast on Epstein registreeritud seksuaalkurjategija alates 2008. aastast. Juhtum tõi avalikkuse ette ka küsimused prokuratuuride otsuste ja kannatanute kohtlemise kohta; mitmed ohvrid esitasid hiljem tsiviilhagisid ja nõudsid õigust.

2019. aasta vahistamine ja uued süüdistused

6. juulil 2019 arreteeriti Epstein uuesti. Tema vastu esitati föderaalsed süüdistused, mille kohaselt ta tegeles alaealiste seksikaubandusega Florida ja New Yorgi osariikides, sealhulgas väidetavalt tüdrukute värbamine ja ruumide ning reiside kasutamine seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil. Uued süüdistused olid ulatuslikumad kui 2008. aasta juhtum ja ajaloo avalikustamisega kaasnes hulgaliselt tunnistusi, dokumente ja ohvrite lugusid, mis andsid aluse kriminaalmenetlusele.

Surm vanglas ja järelmõjud

10. augustil 2019 leiti Epstein surnuna Metropolitan Correctional Centeri (MCC) vanglas New Yorgis; tema surma viiti poomise teel ja New Yorgi kohtuarsti ametkond määras surma põhjuseks enesetapu (ennetav poomine). Epsteini surm tekitas suuri poleemikaid ja küsimusi vangla turvameetmete, valvekaamerate ning vangide järelkontrolli kohta: tõstatati kahtlusi valveülesannete täitmise puuduste ning võimalike menetluslike eksimuste suhtes. Järgnevad uurimised ja siseauditeerimised tuvastasid eeskätt menetluse ja valvepraktikate laiaulatuslikke puudujääke; kaht valveisikule esitati kriminaalsüüdistused unustamise ja ebaõige aruandluse eest.

Pärastmõjud, kohtuasjad ja pärand

Epsteini surm lõpetas tema kriminaalprotsessi, kuid ei lõpetanud kannatanute tsiviilhageid ega uurimisi tema võimalikest kaasosalustest. Tema vara ja pärandiga seonduvad kohtuasjad ning kannatanute hüvitamise protsessid on kestnud edasi. Tegijate ja tunnistajate seas on olnud palju uurimisi, sealhulgas tähelepanu sellele, kes aitasid või võimaldasid väärkäitumist. Samuti mõjutas Epsteini juhtum avalikku arutelu vägivalla-, inimkaubanduse- ja õigussüsteemi teemadel, tuues esile vajaduse tugevamate kaitsemehhanismide ja ohvrite õiguste järele.

Epsteini juhtum on tõstatanud püsivaid küsimusi õigussüsteemi kättesaadavuse, võimuliste isikute vastutuse ning ohvrite õiguste kohta. Kuigi tema surm lõpetas kriminaalmenetluse tema vastu, on tema kaaslaste, abistajate ja juriidilise pärandi uurimine ning ohvrite kompenseerimine jätkuvad teemad.

Karjäär

Epstein õpetas aastatel 1973-1975 Manhattanil asuvas Daltoni koolis matemaatikat ja füüsikat. 1976. aastal alustas Epstein tööd optsioonikauplejana (töö, mille puhul aktsiaid saab hiljem kokkulepitud hinnaga osta või müüa) Bear Stearnsis, kus ta nõustas väga rikkaid inimesi maksudega seotud finantsstrateegiate osas. Kuna ta osutus oma finantskarjääri jooksul edukaks töötajaks, edutati Epstein 1980. aastal Bear Stearnsis usaldusosanikuks (ametikoht, kus hallatakse raha ettevõttesiseselt).

Jeffrey Edward Epstein asutas 1982. aastal oma investeerimispanga J. Epstein & Co. Tema investeerimispank oli hallanud iga inimese vara, kes oli investeerinud tema investeerimispangas. Praegu on tema investeerimispanga väärtus üle 1 miljardi USA dollari.

Kriminaalajalugu

Esimesed kuriteo tunnused (2005-2006)

2005. aasta märtsis helistas üks naine Florida Palm Beachi politseisse, sest ta oli mures selle pärast, mis juhtus tema 14-aastase kasutütrega. Ta ütles neile, et tema 14-aastane kasulaps oli Epsteini mõisa viidud vanem tüdruk. Naine väitis, et tema kasulapsele oli makstud 300 dollarit Epsteini striptiisi ja massaaži eest. Väideti, et kasutütar oli alasti. Kui ta Epsteini mõisast lahkus, kandis ta endiselt aluspesu. Politsei uuris Epsteini ja tema kodu 11 kuud. Ka Föderaalne Juurdlusbüroo uuris Epsteini ja tema kodu. Selgus, et Epstein oli kinnitust leidnud, et ta maksis alla 18-aastastele tüdrukutele, et need sooritaksid temaga seksuaalvahekordi. Nii politsei kui ka FBI küsitlesid selle juhtumi kohta viis väidetavat ohvrit ja 17 tunnistajat. Intervjuude käigus arutatu põhjal avastati, et Epsteini prügikast leiti fotosid kuritarvitatud alaealistest tüdrukutest. Tegelikult leidis kinnitust, et mõned prügikasti fotod vastavad küsitletud ohvritele.

2006. aastal avastati, et Epstein paigaldas sageli salaja kaameraid kõikjale oma kinnistu ümber. Sageli paigaldab ta salajased kaamerad kõikjale oma vara ümber, et ta saaks salvestada kuulsate inimeste seksuaalset tegevust alaealiste tüdrukutega. Samuti avastati, et Epstein kasutas väljapressimist, et ähvardada neid kuulsaid inimesi petlikult oma salajaste salvestuste kaudu. Need kriminaalasjad saadi teabest, mis on seotud nende kuulsate inimeste poolt 2006. aastal esitatud varasema kohtuprotsessiga. Väideti, et Epstein kasutas alaealisi tüdrukuid nende kuulsate inimeste järele luuramiseks, mis võimaldas tal neid kuulsaid inimesi šantažeerida. 2015. aastal selgus, et Yorki hertsog prints Andrew oli üks neist ohvritest, keda Epsteini väljapressimine kuritarvitas. Üks endine töötaja, kes töötas Jeffrey Epsteini heaks, oli öelnud, et Epstein sai alaealistelt tüdrukutelt kolm massaaži päevas. Lõpuks sai FBI tõendid, et tõepoolest Epstein šantažeeris kuulsate inimeste järele luurates kuulsate inimeste järele.

2006. aasta mais jõudis Palm Beachi politsei järeldusele, et Jeffrey Epsteini süüdistatakse neljas ebaseaduslikus seksis alaealistega ja ühes väärkohtlemises (seksuaalseks kuritarvitamiseks sundimine). Kohus ei ole sellega siiski nõus. Epsteinil oli kaitsjate meeskond. Tema kaitsjate meeskonda kuulusid Roy Black, Russell Crowe, Gerald Lefcourt, Harvardi õiguse professor Alan Dershowitz. 2007. aastal liitus Epsteini kaitsmiseks Bill Clintoni eriprokurör Ken Starr. Palm Beachi politseiülem Michael Reiter süüdistas kohtu liiga paindlikus Epsteini kriminaalasjas. Lisaks ei olnud politseijuht rahul, et kohus ei edastanud FBI-le piisavalt selgelt teavet.

Lõpuks ütles suur žürii vaid, et Epsteinil oli üks süüdistus prostitutsiooni eest ebaõiglase tasu maksmise eest. 2006. aastal jõudsid nad järeldusele, et Epstein tunnistas end süütuks.

Mittesüüdistamiskohustuslik kokkulepe (2006-2008)

See osa vajab rohkem teavet.

6. veebruaril 2008 esitas üks anonüümne naine Virginiast 50 miljoni dollari suuruse hagi Epsteini vastu. Ta väidab, et kui ta oli 16-aastane aastatel 2004-2005, olevat Epstein teda seksuaalselt rünnanud. Esialgu "värvati ta Epsteinile massaaži tegema", kuid hiljem läks Epstein temaga alasti ja oli temaga seksuaalvahekorras. Ta maksis talle kohe pärast seda 200 dollarit. 2008. aasta märtsis esitas Epsteini vastu sarnase 50 miljoni dollari suuruse hagi teine naine, keda ta oli seksuaalselt kuritarvitanud. Kuid need kohtuasjad koos sarnaste kohtuasjadega lükati tagasi (kõik need kohtuasjad tühistati ja jäeti tähelepanuta). Epstein tegeleb sedalaadi kohtuasjadega kohtuväliselt, makstes ohvritele hüvitusraha.

2008. aastal sõlmis ta kohtuga salajase mittesüüdistamise kokkuleppe, mis võimaldas talle madalamat kohtulikku karistust, säilitades samal ajal siiski oma luksuslikud privaatsed asukohad. Eluaegse vanglakaristuse asemel mõisteti talle vaid 18 kuud (kuid ta istus 13 kuud vanglas) ja pidi ohvritele vaid rahamakseid maksma. Siiski pidi ta end ikka veel seksuaalkurjategijana registreerima.

Vahistamine ja registreerimine seksuaalkurjategijana (2008-2011)

See osa vajab rohkem teavet.

2008. aastal oli tal kohtuga salajane kokkulepe, et ta saab madalama kohtukaristuse. Koos lühema vanglakaristuse määramisega lubati talle "töövabastusega vangistus", mis tähendab, et ta võis viibida vanglast väljas kuni 16 tundi päevas. Epstein veetis vanglas 13 kuud. Pärast vanglast vabanemist sai ta ühe aasta pikkuse koduaresti (karistuseks "vangistus" oma majja, mille üle järelevalvet teostab järelevalveametnik) koos katseajaga (seadusega nõutav korrapärane ametlik järelevalve) kuni 2010. aasta augustini. Katseaja jooksul lubati tal oma lennukiga reisida oma eramutesse Manhattanil ja USA Neitsisaartel. Tal lubati teha pikki ostureise ja kõndida Palm Beachil "liikumiseks".

Pärast 2011. aasta jaanuaris toimunud rasket kohtulikku arutamist (teatud tüüpi õigusläbirääkimised, kus arutatakse ja lepitakse kokku kohtulikus karistuse muutmises) oli ta jäänud New Yorgi osariigis ülejäänud eluks "kolmanda taseme" (kõrge korduvriskiga) seksuaalkurjategijana registreeritud. Sellel kohtuistungil püüdis Manhattani ringkonnaprokurör väita, et Epsteini tuleks vähendada madala riskiga "esimese taseme" kurjategijaks, kuid kohtunik keeldus talle seda võimaldamast. Epstein ütles kohtunikule, et tema "peamine" elukoht on USA Neitsisaared. Kohtunik ütles talle, et ta peab iga 90 päeva tagant New Yorgi politseiametiga ühendust võtma. Kuigi Epstein oli New Yorgis alates 2010. aastast olnud kolmanda taseme registreeritud seksuaalkurjategija, ei rakendanud New Yorgi politsei kunagi 90 päeva määrust, hoolimata sellest, et nende reeglite mittetäitmist peetakse seadusega vastuolus olevaks.

Noorte tüdrukutega kaubitsemine (2019)

6. juulil 2019 arreteeriti Epstein New Jersey Teterboro lennujaamas, sest ta tegeles seksikaubandusega. Tunnistajate ja allikate sõnul arvatakse, et FBI murdis Epsteini Manhattani linnamajja, Herbert N. Straus House'i, et uurida Epsteini kuritegelikku käitumist lähemalt. Kaks päeva hiljem esitas New Yorgi lõunapiirkonna avaliku korruptsiooniüksus Epsteinile süüdistuse alaealiste seksikaubanduse katses. Kohtudokumentidest selgub, et Epstein üritas tuua oma mõisa vähemalt 40 alaealist tüdrukut, et neid seksuaalselt kuritarvitada. Kohtunik Kenneth Marra otsustab praegu, kas Epsteini peaks jätkuvalt kaitsma karmima kohtukaristuse eest.

Avastati, et Epsteinil oli eralennuk Boeing 727, mida ta kasutas alaealiste külaliste kutsumiseks oma mõisa. Ta reisis oma eralennukiga sageli, registreerides "600 lennutundi aastas (...) tavaliselt koos külalistega pardal".

USA v. Jeffrey Epstein dokument

Isiklik elu

Jeffrey Epsteinil oli pikk ajalugu kuulsate inimestega kohtumisel, sest ta oli edukas ärimees. Ta oli sõbralikult seotud prints Andrew'i ja Tom Barrackiga ning käis pidudel koos paljude kuulsate inimestega, sealhulgas Bill Clintoni, George Stephanopoulose, Donald Trumpi, Katie Courici ja Woody Alleniga.

Epstein on huvitatud ka teadusuuringute ja hariduse rahastamisest. Ta asutas 2000. aastal Jeffrey Epsteini VI fondi, mis rahastab teadusuuringuid ja haridust. Enne 2003. aastat rahastas fond Martin Nowaki uurimistööd Princetoni linnas, New Jersey osariigis asuvas Institute for Advanced Study's. Mais 2003 oli Epstein 30 miljoni dollari suuruse annetusega loonud Harvardi ülikooli evolutsioonidünaamika programmi, mille eesmärk on evolutsiooni uurimine.

Surm

23. juulil 2019 leiti ta teadvuseta oma vanglakambrist, kus tal olid vigastused kaelal. Tema kambrikaaslase, endise politseiniku Nicholas Tartaglione'i käest küsis politsei, kas ta oli püüdnud Epsteini kell 1:30 öösel mõrvata, kuna tal oli varemgi olnud mõrvade toimepanek. Ta ütles neile, et ta ei teinud Epsteinile midagi vägivaldset. Kui politsei küsis Epsteinilt selle vahejuhtumi kohta, keeldus Epstein neile vastamast. Pärast seda intsidenti pandi ta enesetapu valve alla.

Kuus päeva hiljem, 29. juulil, võeti Epstein enesetapuvalve alt välja. Ta oli paigutatud erikorpusesse koos teise kinnipeetava (vanglas elava isiku) juurde. Epsteini lähedased sõbrad uskusid, et Epstein oli vanglas olles ikka veel õnnelik. Vangla käskis justiitsministeeriumil regulaarselt kontrollida Epsteini vanglakambrit. Nad hoolitsesid selle eest, et Epsteinil oleks alati kambrikaaslane lähedal. Lisaks kontrollis valvur iga 30 minuti tagant tema kambrit kahtlase tegevuse suhtes. Justiitsministeerium järgis neid reegleid iga päev, kuni nad seda kogemata ei teinud tema surmaeelsel ööl. 9. augustil viidi Epsteini endine kambrikaaslane Epsteini kambrist välja, kuid asenduskambrikaaslast ei toodud. Hiljem õhtul ei kontrollitud Epsteini iga 30 minuti tagant. Kaks valvurit, kes pidid Epsteini üle järelevalvet teostama, jäid kolmeks tunniks magama ja tegid Epsteini tegevuse kohta valeandmeid. Ka kaks Epsteini kambri ees asuvat kaamerat lakkasid sel ööl töötamast.

Epstein tappis end 10. augustil 2019 New Yorgis asuvas Metropolitan Correctional Centeris hukkuvalt. Tema surnukeha leiti tema kambrist kell 6.30. USA peaprokurör William Barr andis lisaks FBI juurdlusele korralduse uurida ka justiitsministeeriumi peainspektorile. Epstein oli 66-aastane.

29. augustil 2019 otsustas kohtunik lõpetada Epsteini kriminaaluurimise. Seda seetõttu, et Epsteini kuritegelikku tegevust ei ole tema kinnitatud surma tõttu enam võimalik edasi uurida.

Alates tema surmast on ringelnud eri vormis internetimeemid, mis kõik väidavad, et "Epstein ei tapnud ennast".

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Jeffrey Edward Epstein?

V: Jeffrey Edward Epstein oli Ameerika Ühendriikide rahastaja ja registreeritud seksuaalkurjategija.

K: Kus ta oma karjääri alustas?

V: Ta alustas oma karjääri investeerimispangas Bear Stearns.

K: Mida ta 2008. aastal tegi?

V: 2008. aastal arreteeriti ta alaealisele tüdrukule prostitutsiooni eest maksmise eest.

K: Millist vangistust ta kandis?

V: Ta istus "töövabastusega", mis tähendab, et tal lubati viibida vanglast väljas kuni 16 tundi päevas.

K: Miks Epstein 6. juulil 2019 uuesti vahistati?

V: Ta arreteeriti, sest ta tegeles alaealiste seksikaubandusega Florida ja New Yorgi osariikides.

K: Millal Epstein suri?

V: 10. augustil 2019 tappis ta end poomise teel.

K: Kas kriminaaluurimine tema vastu lõpetati?

V; 29. augustil 2019 otsustas kohtunik lõpetada Epsteini vastu algatatud kriminaaluurimise.