Andrew Z. Fire — RNA-interferentsi avastaja ja Nobeli laureaat
Andrew Z. Fire — Stanfordi geneetik, 2006. Nobeli laureaat ja RNA-interferentsi avastaja (1998), kelle töö muutis geneetika ja bioteaduste uurimismeetodeid üle maailma.
Andrew Zachary Fire (sündinud 27. aprillil 1959 Palo Altos, Californias) on Ameerika bioloog. Ta on Stanfordi ülikooli meditsiinikooli patoloogia ja geneetika professor. Fire'ile anti 2006. aastal Nobeli preemia füsioloogia või meditsiini alal RNA-interferentsi avastamise eest. Uurimus viidi läbi Carnegie Institution for Science'is ja avaldati 1998. aastal.
Andrew Z. Fire on tuntud eelkõige oma katkestamatu töö ja panuse tõttu molekulaarbioloogiasse ning geneetika vahendite arendamisse. Tema ja tema kolleegide töö avas uue meetodi geniseeritud geenide väljenduse katkestamiseks ja andis aluse tänapäeva paljudele geenifunktsiooni uuringutele ja biotehnoloogilistele rakendustele.
RNA-interferentsi avastus
1998. aastal avaldatud uuringus näitas Fire koos kolleegidega, et topeltjuhtmeline RNA (double-stranded RNA, dsRNA) võib tugevalt ja järjestikupõhiselt pärssida geeni väljendust nematoodis Caenorhabditis elegans. See nähtus sai nimetuse RNA-interferents (RNAi). Avastus osutus ülivõimsaks: dsRNA esitas raku masinavärgi nii, et sihitud lähemat järjestust vastav mRNA lagundati ja geen väljendus kadus või vähenes oluliselt.
Kuidas RNAi töötab (lühike ülevaade)
- Topeltjuhtmeline RNA lõigatakse rakuensüümide (nt Dicer) poolt lühemateks fragmentideks, mida nimetatakse siRNA-deks (small interfering RNAs).
- Need siRNA-d satuvad RNA-indutseeritud stiliseerimis- ja hävituskompleksi (RISC), mis kasutab ühe siRNA järjestust juhisena.
- RISC-kompleks tunneb ära vastava mRNA järjestuse ning lõhub selle, mis viib vastava valgu sünteesi vähenemiseni või kadumiseni.
Mõju ja rakendused
RNAi avastus muutis geneetika ja molekulaarbioloogia töövahendeid: see võimaldas teadlastel kiiresti ja spetsiifiliselt „välja lülitada” geene, et uurida nende funktsioone. RNAi-l põhinevaid meetodeid kasutatakse laialdaselt:
- teadusuuringutes geenifunktsiooni avastamiseks ja patogeenide uurimiseks,
- biomeditsiinilises uurimistöös võimalike ravisihtmärkide valideerimiseks,
- tervishoiu- ja farmaatsiavaldkonnas, kus RNAi-põhised ravimid on arendamisel või mõnel juhul ka kliinilises kasutuses (sõltuvalt sihtmärgist ja ravistrateegiast).
Samal ajal kaasnevad RNAi-rakendustega tehnilised väljakutsed, nagu siRNAde sihtimise täpsus, võimalikud kõrvalmõjud ja efektiivne kohaletoimetamine organismis, mille kallal uurijad aktiivselt töötavad.
Karjäär ja tunnustus
Fire on töötanud nii akadeemias kui ka uurimisasutustes, sealhulgas Carnegie Institution for Science'i laborites, kus osalesid tema olulised katsed RNA-interferentsi iseloomustamiseks. Tema ja tema töö on pälvinud laialdast rahvusvahelist tunnustust ning tippsaavutuse väljundiks oli 2006. aasta Nobeli preemia füsioloogia või meditsiini alal, mille ta jagas koos Craig C. Mello'ga.
Tänu tema tööle on teadusmaailmas ja biotehnoloogias tekkinud uus meetodite ja ravivõimaluste ajastu, mis mõjutab jätkuvalt geneetika- ja meditsiinivaldkondi.
Haridus
Fire lõpetas keskkooli 15-aastaselt. Ta tahtis õppida Stanfordi Ülikoolis, kus ta hiljem töötas, kuid teda ei võetud vastu. Ta õppis California Ülikoolis Berkeleys. Fire lõpetas 19-aastaselt matemaatika bakalaureuseõppe ja omandas 1983. aastal doktorikraadi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT).
Nobeli preemia
2006. aastal jagasid Fire ja Craig Mello Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinda 1998. aastal ajakirjas Nature esmakordselt avaldatud töö eest. Artiklis teatati, et pisikesed kahesuunalise RNA (dsRNA) katkendid lülitavad tõhusalt välja teatud geenid ja põhjustavad seega dsRNA-le vastava järjestusega sõnumitooja RNA (mRNA) hävitamist. Selle tulemusel ei saa mRNA-d valguks transleerida.
Fire ja Mello leidsid, et dsRNA oli geenide vaigistamisel palju tõhusam kui varem kirjeldatud RNA-interferentsi meetod üheahelalise RNAga. Kuna täheldatud mõju saavutamiseks oli vaja ainult väikest arvu dsRNA molekule, pakkusid Fire ja Mello välja, et tegemist on katalüütilise protsessiga. Seda hüpoteesi kinnitasid hilisemad uuringud.
Rootsi Karolinska Instituudi poolt välja antud Nobeli preemia tsitaadis on öeldud: "Selle aasta Nobeli preemia laureaadid on avastanud geneetilise teabe liikumise kontrollimiseks fundamentaalse mehhanismi. Briti ringhääling (BBC) tsiteeris Medical Research Council's Human Genetics Unit'i direktorit Nick Hastie't, kes rääkis teadusuuringute ulatusest ja mõjudest:
"On väga ebatavaline, et üks töö muudab täielikult kogu meie mõtteviisi bioloogilistest protsessidest ja regulatsioonist, kuid see on avanud täiesti uue valdkonna bioloogias."
Küsimused ja vastused
K: Kes on Andrew Zachary Fire?
V: Andrew Zachary Fire on Ameerika bioloog ja Stanfordi ülikooli meditsiinikooli patoloogia ja geneetika professor.
K: Millal Andrew Zachary Fire sündis?
V: Andrew Zachary Fire sündis 27. aprillil 1959 Palo Altos, Californias.
K: Mida avastas Andrew Zachary Fire?
V: Andrew Zachary Fire avastas RNA interferentsi.
K: Millal anti Andrew Zachary Fire'ile Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind?
V: Andrew Zachary Fire'ile anti Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind 2006. aastal.
K: Kus viidi läbi RNA-interferentsi uuringuid?
V: RNA-interferentsi uuringud viidi läbi Carnegie Institution for Science'is.
K: Millal avaldati RNA-interferentsi alased teadusuuringud?
V: RNA interferentsi alased uuringud avaldati 1998. aastal.
K: Milline on RNA-interferentsi avastamise tähtsus?
V: RNA-interferentsi avastamine on oluline, kuna seda saab kasutada geenide vaigistamiseks, millel on potentsiaalsed rakendused haiguste ravimisel.
Otsige