Geoffrey Burbidge
Geoffrey Burbidge (sündinud 24. septembril 1925 Chipping Nortonis; surnud 26. jaanuaril 2010 La Jollas, Californias) oli inglise astrofüüsik. Ta oli aastaid San Diego California ülikooli professor. 1957. aastal avaldas ta koos kolme teise füüsikuga kuulsa artikli elementide tekke kohta. Paljud teadlased ei nõustunud tema hilisemate ideedega, sest ta ei uskunud Suure Paugu teooriasse.
Haridus ja varajane karjäär
Ta alustas Bristoli ülikoolis ajalooõpinguid, kuid vahetas peagi füüsika vastu, sest siis sai ta valitsuselt rahalist abi (teine maailmasõda oli käimas, nii et teadus oli valitsusele väga oluline). Ta läks Londonisse ja sai 1951. aastal University College Londonis doktorikraadi. Ta kohtus astronoom Margaret Peacheyga. Ta hakkas väga huvituma astronoomiast ja abiellus naisega 1948. aastal. Sellest alates töötasid nad alati koos mitmes kohas. Nad töötasid Harvardis, Chicago ülikoolis ja Cambridge'i ülikoolis. Seejärel sai Margaret tööd California Tehnoloogiainstituudis, samal ajal kui Geoffrey töötas Mount Wilsoni observatooriumis ja Palomari observatooriumis. Mõlemad said 1962. aastal tööd California Ülikoolis San Diegos.
B2FH paber
1957. aastal kirjutasid ta ja tema abikaasa koos Ameerika füüsiku William Fowleri ja Briti astronoomi Fred Hoyle'iga 104-leheküljelise töö tähtede nukleosünteesi kohta. Töö sai tuntuks kui B2FH (nende initsiaalide tõttu). Selles räägiti tähtede sees toimuvatest tuumareaktsioonidest, näidates, kuidas need reaktsioonid rebivad aineplokke laiali ja panevad need uuesti erinevalt kokku. See oli sarnane idee sellega, millest Charles Darwin oli kirjutanud 100 aastat varem teoses "Liikide tekkimine", kus ta kirjeldas, kuidas elusolendid olid arenenud. Teadlased pidasid seda tööd kõige olulisemaks astrofüüsika kohta kirjutatud kirjutiseks.
Hilisem karjäär
Hiljem keeldus Burbidge aktsepteerimast Universumi algust kirjeldavat Suure Paugu teooriat. Kvasarid on väga heledad objektid, millel on väga suur punnihe. Suure Paugu teoreetikud väidavad, et nad pärinevad universumi väga kaugetest kohtadest. Burbidge arvas aga, et kvasarid pärinevad lähedalt galaktikatest, mis liiguvad valguse kiiruse lähedal, mis seletab nende punanihet. Ta arvas, et nad tekitavad uut ainet, kui vana aine hävitatakse reaktsioonides.
Kuigi paljud teadlased ei nõustu Burbidge'i hilisemate ideedega, peetakse teda siiski äärmiselt oluliseks teadlaseks. Talle anti palju autasusid. Aastal 2005 anti talle ja tema abikaasale Briti Kuningliku Astronoomiaühingu kuldmedal.
