Geoffrey Burbidge — inglise astrofüüsik, UCSD professor ja elementide teke

Geoffrey Burbidge — inglise astrofüüsik ja UCSD professor; 1957. aasta elementide teke artikkel, vastuolulised vaated Suure Paugu teooriale, elulugu ja teaduslik pärand.

Geoffrey Burbidge (sündinud 24. septembril 1925 Chipping Nortonis; surnud 26. jaanuaril 2010 La Jollas, Californias) oli inglise astrofüüsik. Ta oli aastaid San Diego California ülikooli professor. 1957. aastal avaldas ta koos kolme teise füüsikuga kuulsa artikli elementide tekke kohta. Paljud teadlased ei nõustunud tema hilisemate ideedega, sest ta ei uskunud Suure Paugu teooriasse.

Varasem elu ja teadustee

Geoffrey Burbidge pidas ennast elukutseliseks vaatleva astronoomi ja teoreetilise astrofüüsiku vahelisel piiril töötavaks teadlaseks. Ta töötas pikemat aega nii Suurbritannias kui ka Ameerika Ühendriikides ning omandas maine eriti observatsioonipõhiste uuringute ja elementide teke käsitlevate teoreetiliste selgituste vallas. Tema karjääri olulisimaks tööks loetakse 1957. aasta artiklit, mille autoriteks olid ka tema elukaaslane ja kaastööline Margaret Burbidge ning William A. Fowler ja Fred Hoyle.

Panus elementide teke (B²FH)

1957. aasta töö, mida tähistatakse sageli akronüümiga B²FH (Burbidge, Burbidge, Fowler, Hoyle), oli läbimurdev: selles kirjeldati, kuidas keemilised elemendid tekivad tähtedes ja tähtede elu lõpuetappidel. Töö selgitas, kuidas kergemad elemendid nagu heelium tekivad tähe tuumareaktsioonides ja kuidas raskemad elemendid kuni rauani sünteesitakse tähe tuumas ahelreaktsioonide käigus. Raskemate elementide, sealhulgas neid, mis sünnivad neutroni-juhtivate protsesside (s‑ ja r‑protsess) kaudu, tekkimise allikateks nimetati tihti massiivsete tähtede plahvatusi ehk supernoovasid ja nende eelkäijaid.

Peamised ideed, mida B²FH selgitasid:

• Tuumafusioon tähe sees: kergete elementide ühendamine raskemateks ehk elementide teke tähe elu jooksul;
• Supernoovad ja neutronikiirgus: väga raskete elementide (nt kuld, uraan) süntees neutronirikka kiirguse ja plahvatuste ajal;
• Elemendilisus kosmoses: tänu nendele protsessidele muutusid tähed peamiseks allikaks universumis leiduvate keemiliste elementide mitmekesisusele.

Vaidlused Suure Paugu teooriaga

Hoolimata sellest, et B²FH pani aluse tänapäevasele arusaamale tähesüntesist, ei jaganud Geoffrey Burbidge kogu teadusmaailma konsensust kosmoloogiliste mudelite, eriti Suure Paugu osas. Ta tegi koostööd Fred Hoyle'iga, kes oli tugevalt alternatiivsete mudelite — näiteks mittepüsimetavas või modifitseeritud "steady-state" tüüpi mudelites — pooldaja. Burbidge ei kahtlustanud tähtede tähtsust elementide teke selgitamisel, kuid oli kriitiline teatud Suure Paugu seletuste suhtes, eriti nende kohta, kuidas seletatakse kergemate elementide absoluutseid hulgi ja kosmoloogilisi järeldusi, mis põhinevad vaatluste tõlgendusel.

Teised teadusalased huvid

Lisaks nukleosünteesile töötas Burbidge palju observatsioonilise astronoomia valdkonnas: ta uuris galaktikaid, aktiivseid galaktikakeskusi (nagu tähtedevabad aktiivsed tuumad) ja kvasaare. Koostöös Margaret Burbidge'iga olid tal olulised panused spektroskoopiasse ja vaatluste tõlgendamisse, mis aitasid lahti mõtestada valguse kaudu saadud informatsiooni taevakehade koostise ja liikumise kohta.

Isiklik elu ja pärand

Geoffrey Burbidge oli pikaajaline koostööpartner ja abikaasa Margaret Burbidge'iga, kellega ta jagas nii era- kui ka teadustööd. Tema töö B²FH ja laiem panus astrofüüsikasse on jätnud püsiva jälje: kuigi tema kosmoloogilised seisukohad tekitasid vahel vastuolusid, on tema ja tema kaasautorite tööd tänapäeval fundamentaalseks osaks astrofüüsika ajaloost ja õpetusest. Ta suri 26. jaanuaril 2010 La Jollas, Californias.

Otsing