Harvey Milk — San Francisco poliitik ja LGBT-õiguste eestkõneleja
Harvey Milk — San Francisco poliitik ja LGBT-õiguste eestkõneleja: tema elu, tegevus, mõrv ja pärand — inspireeriv lugu homoõiguste võitlusest Ameerikas.
Harvey Bernard Milk (22. mai 1930 – 27. november 1978) oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja San Francisco järelevalvenõukogu (Board of Supervisors) liige. Ta oli esimene avalikult homoseksuaalne mees, kes valiti Californias avalikule ametikohale. Kuigi Milk ei alustanud oma avalikku tegevust kitsalt homoseksuaalsuse küsimustega ega piirdunud ainult geiaktivismiga, kujunes sellest varsti üks tema peamistest teemadest ning ta sai tuntuks julge ja nähtava LGBT-õiguste eest võitlejana.
Varane elu ja töö
Harvey Milk sündis Long Islandil ning teenis 1950. aastate alguses USA mereväes. Pärast sõjaväge töötas ta alguses õpetajana ja hiljem erinevates ametites, enne kui kolis 1972. aastal New Yorgist San Franciscosse. Seal, Castro linnaosas, avas ta koos oma partneri Scott Smithiga foto- ja kaubanduspoe (Castro Camera), mis sai kiiresti kohaliku kogukonna keskseks kohtumispaigaks ja tema poliitilise tegevuse aluseks.
Poliitikukarjäär ja võitlus õiguste eest
Milk kandideeris San Francisco ametikohale mitu korda enne lõplikku edu: ta kaotas mitmel korral, kuid muutis iga valimisvõitluse kaudu oma lähenemist ja kasvataski toetajaskonda. Lõpuks valiti ta 1977. aastal San Francisco järelevalvenõukogu liikmeks ning ta astus ametisse 1978. aastal. Tema ametiaeg kestsid kokku umbes 11 kuud.
Milk töötas aktiivselt kohaliku tasandi küsimuste kallal: ta seisis väikeste ettevõtete, üürnike ja avaliku teenuse ning transpordi parema korralduse eest, kuid eriti pühendus ta diskrimineerimise vastu võitlemisele ja homoseksuaalide õiguste edendamisele. Ta toetas kohalikke eelnõusid, mis püüdsid keelata diskrimineerimise töökohtadel ja avalikes teenustes seksuaalse sättumuse alusel, ning oli üks peamisi hääli, kes juhtis kampaaniat Californias 1978. aasta ettepaneku (Proposition 6 ehk nn Briggs Initiative) vastu, mille eesmärk oli sundida eemaldama geid ja lesbide avalikust teenistusest. Tema võitlused aitasid kujundada laiemat poliitilist liikumist LGBT-õiguste kaitseks.
Mõrv ja selle tagajärjed
27. novembril 1978 mõrvas Dan White San Franciscos Milki ja linnaosavanema (mayori) George Moscone'i. White oli nõukogu liige, kes oli enne seda ametist tagasi astunud ja püüdis hiljem oma koha tagasi saada; Moscone keeldus tema tagasipöördumist toetamast, mistõttu White ründas mõlemaid mehi. Katkestused, kohtuprotsess ja prokuratuuris esitatud tõendid tekitasid suurt ühiskondlikku vastukaja: Dan White mõisteti süüdi vabatahtlikus tapmises (voluntary manslaughter), mitte mõrvas, mis tekitas etteheidetena laialdase pahameele (Ühendriikides hakati rääkima ka nn "twinkie defense" müüdist seoses tema kaitsepoolsete argumentidega). Karistuseks määrati White'ile lühike vanglakaristus, mille tulemusena puhkes San Franciscos ulatuslik meeleavaldus ehk White Night riots. Hiljem White vabastati ja suri ise 1985. aastal.
Pärand ja tähendus
San Francisco ülikooli professori Peter Novaki sõnul sai Milkist San Francisco ikoon ja "homoseksuaalide õiguste märtri". Tema töö ja sümboolne tähendus kasvasid pärast surma veelgi: ta on saanud üheks peamiseks inspiratsiooniallikaks LGBT-liikumisele Ameerikas ja üle maailma. Tema elu ja tegevust on kujutatud mitmetes dokumentaal- ja mängufilmides (näiteks 1984. aasta dokumentaalfilm "The Times of Harvey Milk", mis pälvis akadeemilise tunnustuse, ning 2008. aasta eluloofilm "Milk", mille peaosa eest pälvis Sean Penn Oscari), samuti on tema mälestusele pühendatud avalikke paiku (nt Harvey Milk Plaza Castro linnaosas) ja mälestuspäevi (22. mai on tuntud kui Harvey Milk Day Californias).
2002. aastal nimetati Milkit "kõige kuulsamaks ja kõige olulisemalt avatud LGBT-ametnikuks, kes on kunagi Ameerika Ühendriikides valitud". Anne Kronenberg, tema viimane kampaaniajuht, kirjutas tema kohta: "Mis eristas Harvey'd sinust või minust, oli see, et ta oli visionäär. Ta kujutas oma peas ette õiglase maailma ja siis asus ta seda reaalselt looma, meie kõigi jaoks." President Barack Obama andis Milkile 12. augustil 2009 postuumselt presidendi vabaduse medali, tunnustamaks tema panust kodanikuõiguste ja võrdõiguslikkuse liikumisse.
Tuntud tsitaadid
Milkilt on meelde jäänud mitmed löögiprõksud ja kõnekad mõtted, mida sageli tsiteeritakse: "Kui kuul peaks minu ajju tungima, siis las see kuul hävitab iga kapiukse." ning "Fakt on see, et religiooni nimel on tapetud rohkem inimesi kui ühelgi muul põhjusel. See, see, mu sõbrad, see on tõeline perverssus!"
- Sündinud: 22. mai 1930
- Surnud: 27. november 1978 (tapmises)
- Peamised teemad: LGBT-õigused, diskrimineerimisevastane seadusandlus, kohaliku tasandi poliitika, väikeettevõtete ja üürnike õigused
- Pärand: laialdane inspiratsioon LGBT-liikumisele, avalikud mälestuskohad, filmiline ja kultuuriline tähendus, presidendi vabaduse medal postuumselt
Küsimused ja vastused
Küsimus: Millal sündis Harvey Bernard Milk?
V: Harvey Bernard Milk sündis 22. mail 1930. aastal.
K: Millal ta kolis San Franciscosse?
V: Ta kolis San Franciscosse 1972. aastal.
K: Millises San Francisco linnaosas ta elas?
V: Ta elas San Francisco Castro linnaosas.
K: Mis aastal valiti ta linnavalitsejaks?
V: Ta valiti linnavalitsejaks 1977. aastal.
K: Kas Harvey Bernard Milk oli esimene avalikult gei, kes valiti Californias avalikule ametikohale?
V: Jah, Harvey Bernard Milk oli esimene avalikult gei mees, kes valiti Californias avalikule ametikohale.
K: Kas Harvey Bernard Milk keskendus algul homoseksuaalsusele või geiaktivismile?
V: Ei, algselt ei keskendunud ta homoseksuaalsusele või geiaktivismile, kuid hiljem oma karjääri jooksul küll.
K: Kuidas Harvey Bernard Milk suri?
V: Harvey Bernard Milk suri 27. novembril 1978. aastal.
Otsige