John Gurdon
Sir John Bertrand Gurdon (JBG) FRS (sündinud 2. oktoobril 1933) on Briti arengubioloog. Ta on kõige paremini tuntud oma teedrajavate teadusuuringute poolest tuuma siirdamise ja kloonimise alal.
Tuuma siirdamine tähendab, et koekultuuris olevatest rakkudest võetakse tuum välja ja paigutatakse need teistesse rakkudesse, mille tuum on eemaldatud. Seda nimetatakse somaatilise raku tuuma siirdamiseks. Sel viisil saab spetsialiseerunud rakke "ümber programmeerida", et need muutuksid tüvirakkude sarnaseks.
Autasud ja auhinnad
Gurdon sai 1971. aastal Kuningliku Seltsi liikmeks ja 1995. aastal rüütliks. Aastal 2004 nimetati Wellcome Trust/Cancer Research UK rakubioloogia ja vähi instituut tema auks ümber Gurdoni instituudiks. Ta on saanud ka arvukalt auhindu, medaleid ja aukirju. Ta on pälvinud 2009. aastal Albert Laskeri meditsiiniliste alusuuringute auhinna.
Nobeli preemia
2012. aastal anti Gurdonile koos Shinya Yamanakaga Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind "avastuse eest, et küpsed rakud saab ümber programmeerida pluripotentseks". "Pluripotentsed" rakud on tüvirakud.
Research
Tuuma ülekandmine
1958. aastal kloonis Gurdon, kes töötas toona Oxfordi ülikoolis, edukalt konni, kasutades selleks Xenopus'i maodulite somaatilistest rakkudest saadud intaktseid tuuma. See oli oluline täiendus Briggsi ja Kingi 1952. aasta tööle, mis käsitles embrüonaalsete blastula rakkude tuumade siirdamist.
Gurdoni eksperimendid äratasid teadusringkondade tähelepanu ning tema poolt välja töötatud tuumaülekande vahendid ja tehnikad on tänapäevalgi kasutusel.
Sel ajal ei suutnud ta lõplikult näidata, et siirdatud tuumad pärinevad täielikult diferentseerunud rakust. Lõpuks näitas seda 1975. aastal Šveitsi Baseli immunoloogia instituudis töötav rühm. Nad siirdasid antikehi tootva lümfotsüüdi tuuma (mis tõestas, et see oli täielikult diferentseerunud) enukleatsiooniga munarakkude sisse ja said elusad kärnkonnad.
Gurdoni eksperimendid äratasid teadusringkondade tähelepanu ning tema poolt välja töötatud tuumaülekande vahendid ja tehnikad on tänapäevalgi kasutusel. Termin "kloon" (vanakreeka sõnast κλών klōn = "okas") oli taimede puhul kasutusel juba 20. sajandi algusest. 1963. aastal kasutas briti bioloog J. B. S. Haldane Gurdoni tulemusi kirjeldades sõna "kloon" esimesena loomade kohta.
Ta sai 2009. aastal Laskeri auhinna ja 2012. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna.
Sõnumitooja RNA ekspressioon
Gurdon ja kolleegid olid teerajajad ka Xenopuse munade kasutamisel mikroinjektsiooniga transleeritud messenger RNA molekulide tõlkimiseks. Seda tehnikat on laialdaselt kasutatud kodeeritud valkude identifitseerimiseks ja nende funktsiooni uurimiseks.
Hiljutised uuringud
Gurdoni hiljutised teadusuuringud on keskendunud rakkude diferentseerumisega seotud rakkudevaheliste signaalitegurite analüüsimisele ning tuumade ümberprogrammeerimise mehhanismide selgitamisele siirdamiskatsetes, sealhulgas siirdatud DNA demetüleerimisele.
