John Gurdon — Nobeli laureaat ja tuuma-siirdamise teerajaja
Sir John Bertrand Gurdon (JBG) FRS (sündinud 2. oktoobril 1933) on Briti arengubioloog. Ta on kõige paremini tuntud oma teedrajavate teadusuuringute poolest tuuma siirdamise ja kloonimise alal.
Tuuma siirdamine tähendab, et koekultuuris olevatest rakkudest võetakse tuum välja ja paigutatakse need teistesse rakkudesse, mille tuum on eemaldatud. Seda nimetatakse somaatilise raku tuuma siirdamiseks. Sel viisil saab spetsialiseerunud rakke "ümber programmeerida", et need muutuksid tüvirakkude sarnaseks.
Teadustöö ja peamised avastused
Gurdoni kõige kuulsamad katsed tehti konnatüüpide (Xenopus) embrüotega 1950.–1960. aastatel. Ta näitas, et diferentseerunud (eristunud) somaatiliste rakkude tuumad suudavad pärast üleviimist vanemata rakku või munarakku tagasi programmeeruda ja käivitada normaalse arengu, mis võib viia terve looma tekkeni. See oli otsustav tõend selle kohta, et rakkude geneetiline informatsioon jääb spetsialiseerumise käigus enamasti muutumatuks ning et raku identiteet tuleneb rohkem geenide avaldumisest kui geenide puudumisest.
Gurdoni töö tekitas aluse mõistmisele, kuidas otse või kaudselt saab rakke ümber programmeerida. Tema tulemused olid otsekoheselt seotud hilisema eduga suurtel loomadel ja inimesel tehtavates proovidena kasutatavates meetodites – näiteks somaatilise raku tuuma siirdamise kasutamine loomade kloonimiseks ning hilisemad meetodid, mis võimaldasid tuua tagasi pluripotentsuse muude meetoditega (nt Shinya Yamanaka tööd).
Nobel ja tunnustus
2012. aastal jagas John Gurdon koos Jaapani teadlase Shinya Yamanakaga Nobeli füsioloogia või meditsiini auhinna "avastuse eest, et küpsed (diferentseerunud) rakud saab ümber programmeerida tagasipöörduvalt". Gurdoni avastus oli üks oluline lüli, mis võimaldas arendada tänapäevaseid tüviraku- ja regeneratiivmeditsiini lähenemisi.
Kuidas somaatiline tuuma siirdamine (lühidalt) töötab
- Valitakse doonoriks diferentseerunud somaatiline rakk (nt naharakk).
- Eemaldatakse selle raku tuum ja süstitakse see enukleeritud (tuumast tühi) munarakku või embrüorakku.
- Kui üleviimine õnnestub, hakkab vastuvõtjarakk "lugema" doonori tuuma DNAd ja võib taastada embrüo-arengu programmiga seotud geenide aktiivsuse.
- Tulemusena võib tekkida embrüo, mis arendab edasi ja mõnikord ka sündida terve loom (sarnaselt lóomba Dolly näitel, kus samale tehnoloogiale rajanesid hilisemad edusammud).
Mõju meditsiinile ja teadusele
Gurdoni töö avas ukse mitmele olulisele valdkonnale:
- Terapeutiline kloonimine ja iseregeneratsioon: võimalus luua patsiendi geneetilises taustas tüvirakke haiguste raviks.
- Mudelid haiguste uurimiseks ja ravimite testimiseks, kasutades patsiendi rakke, mis on viidud tagasi pluripotentsusse või mille põhjal on loodud haigusspetsiifilised rakuliinid.
- Põhimõtteline teaduslik arusaam raku plastilisusest, geeniregulatsioonist ja arengubioloogiast.
Eetilised ja praktilised küsimused
Kuigi somaatilise tuuma siirdamine ja tüvirakute tehnoloogiad pakuvad suurt potentsiaali, kaasnevad nendega ka tõsised eetilised, õiguslikud ja turvalisuse küsimused:
- Reproduktiivne kloonimine inimesele on enamikes riikides keelatud või tugevalt reguleeritud ning tekitab sügavaid eetilisi dilemmasid.
- Tüvirakkudega seotud riskid, nagu potentsiaalne kasvajarisk või immunoloogilised probleemid, nõuavad põhjalikku hindamist.
- Ligipääs ja õiglane kasutus — kellel on õigus uutele ravimeetoditele ja kuidas neid finantseeritakse — on jätkuvalt oluline ühiskondlik küsimus.
Lühike biograafiline märkus
John Gurdon on saanud mitmeid tunnustusi peale Nobeli auhinna ning tema töö on mõjutanud kogu arengubioloogia ja meditsiini valdkonda. Tema avastused meenutavad, et bioloogias võivad põhikontseptsioonid – nagu raku püsivus ja muutlikkus – vajada korduvat ülevaatamist ning et lihtsatel, hästi kujundatud katseliste meetoditel on sageli suur mõju.
Gurdoni panus on jätkuvalt aluslikuks lähtepunktiks tüvirakusüsteemide arendamisel, reprogrammeerimise meetodite täiustamisel ja biomeditsiinilistes rakendustes, mis sihivad degeneratiivsete haiguste ja vigastuste ravi.
Autasud ja auhinnad
Gurdon sai 1971. aastal Kuningliku Seltsi liikmeks ja 1995. aastal rüütliks. Aastal 2004 nimetati Wellcome Trust/Cancer Research UK rakubioloogia ja vähi instituut tema auks ümber Gurdoni instituudiks. Ta on saanud ka arvukalt auhindu, medaleid ja aukirju. Ta on pälvinud 2009. aastal Albert Laskeri meditsiiniliste alusuuringute auhinna.
Nobeli preemia
2012. aastal anti Gurdonile koos Shinya Yamanakaga Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind "avastuse eest, et küpsed rakud saab ümber programmeerida pluripotentseks". "Pluripotentsed" rakud on tüvirakud.
Research
Tuuma ülekandmine
1958. aastal kloonis Gurdon, kes töötas toona Oxfordi ülikoolis, edukalt konni, kasutades selleks Xenopus'i maodulite somaatilistest rakkudest saadud intaktseid tuuma. See oli oluline täiendus Briggsi ja Kingi 1952. aasta tööle, mis käsitles embrüonaalsete blastula rakkude tuumade siirdamist.
Gurdoni eksperimendid äratasid teadusringkondade tähelepanu ning tema poolt välja töötatud tuumaülekande vahendid ja tehnikad on tänapäevalgi kasutusel.
Sel ajal ei suutnud ta lõplikult näidata, et siirdatud tuumad pärinevad täielikult diferentseerunud rakust. Lõpuks näitas seda 1975. aastal Šveitsi Baseli immunoloogia instituudis töötav rühm. Nad siirdasid antikehi tootva lümfotsüüdi tuuma (mis tõestas, et see oli täielikult diferentseerunud) enukleatsiooniga munarakkude sisse ja said elusad kärnkonnad.
Gurdoni eksperimendid äratasid teadusringkondade tähelepanu ning tema poolt välja töötatud tuumaülekande vahendid ja tehnikad on tänapäevalgi kasutusel. Termin "kloon" (vanakreeka sõnast κλών klōn = "okas") oli taimede puhul kasutusel juba 20. sajandi algusest. 1963. aastal kasutas briti bioloog J. B. S. Haldane Gurdoni tulemusi kirjeldades sõna "kloon" esimesena loomade kohta.
Ta sai 2009. aastal Laskeri auhinna ja 2012. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna.
Sõnumitooja RNA ekspressioon
Gurdon ja kolleegid olid teerajajad ka Xenopuse munade kasutamisel mikroinjektsiooniga transleeritud messenger RNA molekulide tõlkimiseks. Seda tehnikat on laialdaselt kasutatud kodeeritud valkude identifitseerimiseks ja nende funktsiooni uurimiseks.
Hiljutised uuringud
Gurdoni hiljutised teadusuuringud on keskendunud rakkude diferentseerumisega seotud rakkudevaheliste signaalitegurite analüüsimisele ning tuumade ümberprogrammeerimise mehhanismide selgitamisele siirdamiskatsetes, sealhulgas siirdatud DNA demetüleerimisele.