See on loetelu Thamesi jõe ületamistest, sealhulgas sillad, tunnelid ja parvlaevad. Seal on 214 silda, üle 20 tunneli, kuus avalikku parvlaeva ja üks vöör. Loetelu algab alamjooksu (suudmeala) otsast ja järgib jõge ülesvoolu, jõe alguse suunas.

Mõned loetletud ülekäigukohad on avalikud jalakäijate ülekäigukohad, mis kasutavad üle lüüsiväravate ja sildade kohal või nende lähedal asuvaid jalakäijate ülekäigukohti. Enamikul teistel Thamesi jõe lüüsidel on samuti üle lüüsiväravate ja paisude kulgevad kõnniteed, kuid need kas ei ületa täielikult jõge või on mõeldud ainult selleks volitatud isikute kasutamiseks ning seetõttu ei ole neid loetletud.

Lisaks loetletud parvlaevaühendustele on Londonis jõe ääres ka pendelrongiliiklus ning turismilaevade teenindamine nii Londonis kui ka ülesvoolu. Kuigi nende teenuste peamine eesmärk ei ole inimeste vedu üle jõe, võib neid siiski kasutada selleks.

Mis on loetelus kaasatud

Loend hõlmab kõiki avalikult kasutatavaid ja püsivaid ületusi, mis võimaldavad jõe ületamist kas üle või läbi veekogu. Siia kuuluvad:

  • sõidu- ja jalakäijasillad (sh kombineeritud sõidu- ja jalgrattasillad),
  • raudtee- ja metroosillad ning raudtee tunnelid,
  • sõidu-, jalakäija- ja eristunnelid (nt autode või jalakäijate tunnelid),
  • avalikud parvlaevad ja püsiparved, mis ühendavad jõe kaldasid.

Mõned tähelepanuväärsed tüübid ja näited

  • Ajaloolised ja ikoonilised sillad: Thamesi ääres on mitu kuulsat silmahõivet, näiteks Tower Bridge, London Bridge, Millenium Bridge (jalakäijatele), Westminster Bridge ja teised – need sillad on nii liiklus- kui ka turismimagnetid.
  • Tunnelid: Thamesi tunnelid on ehitatud erinevatel eesmärkidel — autode, rongide ja jalakäijate jaoks. Kuulus näide on 19. sajandist pärinev Thames Tunnel (Bruneli rajatis), mis ühendab Rotherhithe ja Wappingi ning on ajalooliselt oluline inseneritöö. Teised suuremad tunneliühendused teenindavad üleriigilisi sõiduteid ja kohalikku liiklust.
  • Parvlaevad: Alamjooksul ja Londonis töötab mitu parvlaevaühendust (sealhulgas Woolwichi ja Gravesendi suunalised teenused), mis pakuvad lühikesi ülekandeid ning on osa igapäevasest pendel- ja turismiliiklusest.

Kasutus, ligipääsetavus ja piirangud

Ületuste tüüp määrab sageli ligipääsu ja kasutuseesmärgi: mõned on mõeldud ainult jalakäijatele või jalgratturitele, teised vaid sõidukitele, ja mõned kombineerivad erinevaid liiklusvooge. Paljud sillad ja tunnelid on integreeritud kohaliku ühistranspordiga (bussid, raudtee-, metroo- ja pendelrongiliinid). Samuti on olemas piiratud või eriloa alusel kasutatavad tehnilised ülekäigud (näiteks tööstuslikud toru- või hooldusülesõidud), mida loend ei hõlma.

Täiendavad märkused

  • Loend järgib geograafilist järjestust alamjooksust ülesvoolu, et hõlbustada navigeerimist ja viiteid.
  • Mõned kaldal asuvad rajatised — näiteks paisud, lüüsid ja üle-eelnevad hooldusrajatised — võivad olla varustatud kõnniteedega, kuid neid ei loeta täielikeks ülejateekidena, kui need ei võimalda otse vastaskalda külastada või on üldsusele suletud.
  • Lisaks tavapärastele ülekannetele pakuvad jõe- ja sadamatealased teenused ka turismi- ja kruiisilaevu, mis kuigi pole primaarne ülekandevahend, võivad olla alternatiivsed liikumisviisid jõe eri osade vahel.

Kokkuvõtvalt annab see loend hõlmatud ületustest tervikliku ülevaate: 214 silda, rohkem kui 20 tunnelit, kuus avalikku parvlaeva ja üks vöör, kusjuures iga ületuse kohta on toodud asukoht, tüüp ja vajadusel lisainfo ligipääsetavuse ning kasutuse kohta.