Afro-Euraasia (Aafrika-Euraasia) — maailma suurim superkontinent ja mandriosa

Aafrika-Euraasia (ka Afro-Euraasia, Eurafrasia, Afrasia) on superkontinent ja maailma suurim maismaamass. Seal elab umbes 85% (umbes 5,5 miljardit) maailma rahvastikust. See jaguneb Suessi kanali kaudu kaheks kontinendiks: Aafrika ja Euraasia, millest viimane on ajalooliselt jagunenud veel Euroopaks ja Aasiaks.

Geopoliitikas on Aafrika-Euraasia mandriosa (välja arvatud sellised saared nagu Briti saared, Jaapan ja Madagaskar) nimetatud maailma saareks.

Vana Maailm hõlmab Aafrika-Euraasiat ja seda ümbritsevaid saari.

• Euraasia
• Aasia
• Põhja-Aasia
• Lääne-Aasia
• Kesk-Aasia
• Ida-Aasia
• Lõuna-Aasia
• Kagu-Aasia
• Euroopa
• Põhja-Euroopa
• Lääne-Euroopa
• Ida-Euroopa
• Lõuna-Euroopa
• Aafrika
• Põhja-Aafrika
• Lääne-Aafrika
• Kesk-Aafrika
• Ida-Aafrika
• Lõuna-Aafrika Vabariik

Geoloogilises mõttes võib Aafrika-Euraasia (või Eurafrasia) olla superkontinent, kui Aafrika põrkub Euroopaga. Ühe hinnangu kohaselt juhtub see 600 000 aasta pärast, kui Hispaania lõunatipp jõuab Aafrikani. Kui see juhtub, eraldub Vahemeri Atlandi ookeanist. Eeldatavasti põrkub Aafrika Euroopaga täielikult 50 miljoni aasta pärast, sulgedes Vahemere.

Geograafia ja suurus

Aafrika-Euraasia on maismaamassiivina maailma suurim: pindala on ligikaudu 85 miljonit km², hõlmates väga erinevaid piirkondi Atlanti rannikust Ida-Aasiani ja Arktikast Lõuna-Aafrika pooluseni. Mandril on nii suured tasandikud, mäestikeringkonnad kui ka rannikualad, mille kaudu kulgevad maailmakaubanduse peamised meresõiduteed.

• Peamised mäestikud: Himalaja, Kaukaas, Alpid, Püreneed, Atlas, Etiopia kõrbestikud ja mitmed Kesk-Aasia ja Ida-Aasia mäestikud.
• Peamised jõed: Niilus, Kongo, Niger, Zambezi, Volga, Don, Danube, Yangtze, Huang He, Ganges, Mekong jt.
• Suured merealad ja lahed: Vahemere rannik, Läänemeri, Must meri, Pärsia laht, Lõuna-Hiina meri ja palju muid sisemeri või laiusid, mis mõjutavad ilmastikku ja kaubandust.

Ilmastik ja elurikkus

Mandriosa hõlmab peaaegu kõiki maailma kliimatüüpe: arktikast ja parasvöötmest troopikani ning kõrbetest niiskete vihmametsadeni. See põhjustab suurt bioloogilist mitmekesisust:

• Troopilised vihmametsad (nt Kongo basseinis ja Kagu-Aasias) — väga kõrge liigirikkus.
• Kõrbed (Sahara, Araabia kõrbed) — äärmise vastupidavusega ökosüsteemid.
• Metsad ja rohumaad Euroopas, Aasias ja idaosas — olulised põllumajanduspiirkonnad.
• Meres- ja rannikualade biotoobid — olulised kalavarud ja ligipääs kaubateedele.

Paljud piirkonnad on bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse seisukohalt kriitilised ning samas väga haavatavad inimtegevuse (metsaraie, põllumajandus, linnastumine, kliimamuutused) tõttu.

Inimesed, kultuur ja majandus

Sellel maismaa-alal elab ligi 85% maailma elanikkonnast, sealhulgas mitmed maailma suurimad rahvaarvudega riigid ja megatänavad. Aafrika-Euraasia on inimkonna ajalooline käivituspunkt — siin tekkisid varased tsivilisatsioonid ja põllumajandus:

• Vanad tsivilisatsioonid: Egiptus, Mesopotaamia, Induse org, Hiina tsivilisatsioonid, Vana-Kreeka ja Rooma mõjutused.
• Põhjalik keele- ja kultuuriline mitmekesisus, suuremate religioonide (nt kristlus, islam, hinduism, budism) sündimise ja leviku tsoonid.
• Majanduslik mitmekesisus: tööstustatud ja teenindussektoriga suured linnad, ulatuslik põllumajandus, tugevad kaubanduskeskused ja ressursipõhised majandusharud (nafta, mineraalid, metsandus jne).

Suur osa rahvusvahelisest kaubandusest ja suuremad tarneahelad läbivad Aafrika‑Euraasia meresillad ja maismaatranspordikoridorid (sh ajaloolised Siiditeed ja tänapäevased logistika- ja transpordiprojektid).

Geoloogia ja tektooniline areng

Mandri kuju mõjutavad aktiivsed lithosfäärilised protsessid. Aafrika ja Euraasia tektoonilised plaadid liiguvad ja suhtlevad, mis põhjustab mäestike tekke, maavärinaid ja vulkaanilist tegevust mõnel alal. Inimtegevusest mõjutatud struktuur on ka Suessi kanali olemasolu, mis on kunstlik väin, kuid geoloogiliselt on piirkond pidevas muutumises.

Praegused hinnangud ja mudelid näitavad, et Aafrika mandriplokk liigub põhja suunas ning pikaajalises skaalas võib see viia Vahemere sulgumiseni ja Aafrika ja Euroopa kokkupõrkeni. Nagu varem mainitud, on kirjeldatud stsenaariume, mille järgi võiks Hispaania ja Põhja-Aafrika lähendada teatud aja pärast ning täielik kokkuliitumine võib kesta kümneid miljoneid aastaid.

Sellised geoloogilised muutused mõjutaksid kõike alates maismaasuhete ümberkorraldamisest kuni ilmastiku- ja meretaseme muutusteni ning bioloogiliste koridoride ümberkujundamiseni.

Tulevik ja mõju inimestele

• Lühiajalisem mõju: inimtegevus (linna laienemine, põllumajandus, kliimamuutused) määrab paljude ökosüsteemide saatusi järgmiste kümnendite jooksul.
• Pikaajaline geoloogiline tulevik: mandrite nihked toimuvad miljonite aastate jooksul ja võivad muuta ookeanide ja merede asukohti, tekitada uusi mäestikke ja sulgeda merealasid nagu Vahemeri.
• Sotsiaal-majanduslik mõju: rahvastiku koondumine suurtesse linnadesse, muutuvad kaubanduskoridorid ja ressursijagamine kujundavad piirkondade vahelisi suhteid ka geopoliitiliselt.

Oluline meeles pidada

Aafrika-Euraasia on nii geograafiliselt kui kultuuriliselt erakordselt mitmekesine. Selle suurus ja mitmekesisus teevad sellest keskse regiooni maailma ajaloos, majanduses ja looduse kaitses. Mõistmine, kuidas looduslikud protsessid ja inimtegevus siin üksteist mõjutavad, on oluline nii kohalikuks planeerimiseks kui ka globaalseks koostööks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Aafrika-Euraasia?

K: Kui suur osa maailma elanikkonnast elab Aafrika-Euraasias?

K: Millised on veel mõned Aafrika-Euraasia nimetused?

K: Millised piirkonnad moodustavad Vana Maailma?

Küsimus: Millal eeldatakse, et Hispaania jõuab Põhja-Aafrika ranniku tippu?

K: Millal eraldub Vahemeri Euroopa ja Põhja-Aafrika ranniku kokkupõrke tõttu Atlandi ookeanist?

K: Millal toimub eeldatavasti täielik kokkupõrge Euroopa ja Põhja-Aafrika ranniku vahel?

Otsing