Esimese maailmasõja USA Medal of Honor'i saajad — täielik nimekiri

Esimene maailmasõda (tuntud ka kui Esimene maailmasõda ja Suur sõda) oli ülemaailmne sõjaline konflikt, milles osales enamik maailma suurriike. Sõda koondus kahte vastasseisu: Entente ja Keskriigid. Sõja otseseks päästikuks oli 28. juunil 1914 toimunud peahertsog Franz Ferdinandi mõrv — ta oli Austria-Ungari troonipärija. Mõrva sooritas Gavrilo Princip'i, Bosnia serblane ja Musta Käe liige. Austria-Ungari kättemaks Serbiale käivitas liitude ahela, mis leidis järgse sõjaavalduste keti ning kuu aja jooksul levis sõjategevus suurele osale Euroopast. Selle sõja tulemusena mobiliseeriti üle 65 miljoni sõduri ning hukkunuid ja haavatuid kokku oli üle 40 miljoni — hinnanguliselt umbes 20 miljonit inimest suri sõjategevuse või sellega seotud tagajärgede tõttu.

Esimese maailmasõja alguses püüdsid Ameerika Ühendriigid järgida isolatsioonipoliitikat ning ei soovinud sõtta sekkuda. Samal ajal püüdis Washington vahendada rahupidamist osaliste vahel. 1915. aasta kevadel muutis avaliku arvamuse traagiline juhtum, kui Saksa allveelaev torpeedos sattas Briti reisilaeva Lusitania alla; pardal olnud 128 ameeriklasest mitmed hukkusid. USA president Woodrow Wilson nõudis, et Saksamaa lõpetaks tsiviillaevade ründamise. Alguses reageeris Saksamaa mõningase piirangu ja lubadustega hoida allveelaevasõda kontrolli all, kuid olukord eskaleerus uuesti, mille järel USA kuulutas 1917. aastal Saksamaale sõja.

Enne ametlikku sõttaastumist võtsid mitmed Ameerika vabatahtlikud osa õhuvõitlustest, liitudes näiteks Briti kuningliku lendukorpusega ja koolitades end Kanadas. Mõned neist teenisid järjestikult Briti ja Ameerika vägedes ning andsid oma panuse õhuturbesse enne USA massilist mobilisatsiooni Euroopas.

Medal of Honor — kõrgeim sõjaline teenetemärk

Medal of Honor loodi Ameerika kodusõja ajal ja on kõrgeim sõjaline teenetemärk, mida Ameerika Ühendriikide valitsus annab oma relvajõudude liikmele. Medal antakse isikule, kes on väljapool tavapäraseid kohustusi ja ilmutanud vaprust, sageli eluohtlikus olukorras, vaenlase silme all. Selle erilise iseloomu tõttu antakse medal sageli postuumselt.

Medal of Honor'i saajad Esimeses maailmasõjas — kokkuvõte

Sõja lõpuks said Medal of Honor'i tiitli 119 meest (neist 33 postuumselt). Need jagunesid järgmiselt: 90 sõjaväelast, 21 mereväelast ja 8 mereväelast. Siin on oluline selgitus terminoloogia kohta: nimetatud kategooriad tähistavad vastavalt Ameerika armee, Ameerika mereväe (Navy) ja Ameerika merejalaväe (Marine Corps) teenetemärke.

Mitmed neist autasustatud teod hõlmasid kas ründe või kaitseoperatsioone, miinipõrkest päästmisi, vaenlaselippude hõivamist, patrullide juhtimist või eraldiseisva juhtimisega vasturtegevust. Teenetemärkide väljaandmine toimus ametlike teenetekirjelduste alusel, mida kinnitasid ülemused ja ülevaatajad.

Topeltautasustamised ja reeglite muutus

Alates Medal of Honor'i asutamisest on 19 inimest saanud selle medali kaks korda. Esimeses maailmasõjas said sama isiku suhte eest kaks erinevat teenetemärgi varianti viis meest — kõik nad olid mereväelased, kes teenisid üksustes, mis olid formeeritud merenosast ja liideti Ameerika armee üksustega; sellisel juhul said nad nii armee kui ka mereväe Medal of Honor'i versiooni sama teo eest. Kolmest ülejäänud mereväelasest, kes teenisid Esimeses maailmasõjas Medal of Honor'i, said kaks ainult mereväe versiooni ja üks, Fred W. Stockham, ainult armee versiooni. Vähem kui kaks aastat pärast sõja lõppu, 1919. aasta veebruaris, muudeti auhinna andmise reegleid nii, et üks isik ei saa tulevikus enam saada sama autasu rohkem kui üks kord — see välistas edaspidi topeltautasustamise Medal of Honor'iga.

Mõned kõige tuntumad Esimese maailmasõja Medal of Honor'i saajad

Alvin C. York — Ameerika armee ridades teeninud algselt kohaliku talupoja taustaga sõdur, kelle üksi juhtitud rünnak ja mitme vaenlase vangistamine tõi talle laialdase kuulsuse. Tema elust valmis film Sergeant York, mis populariseeris tema teod.
Edward Rickenbacker — USA lendur ja lendur-äss, kes teenis märkimisväärselt õhuvõitluses; hiljem sai temast meeleolukas avaliku elu tegelane ja lennunduse arendaja.
Ralph Talbot — mereväe lendur (navy aviator), esimene mereväe lendur, kes sai Medal of Honor'i; tema teenimine tunnustas mereväe õhujõudude rolli esimeses maailmasõjas.
Fred W. Stockham — mainitud kui üks neist, kes sai ainult armee Medal of Honor'i hoolimata mereväe taustast; tema tegu oli seotud loobumisega isiklikust pääsust, et aidata kaasvõitlejaid ohtlikus olukorras.

Märgistik ja loetelu

Antud kokkuvõte annab ülevaate Medal of Honor'i tähtsusest ja sellest, kuidas auhindu Esimeses maailmasõjas välja anti. Täielik nimekiri kõigist 119 medalisaajast koos nende teenetelõikude ja autasustamise kuupäevadega on mahukas ja tavapäraselt esitatakse see kronoloogiliselt või allüksuste kaupa (armee, merevägi, merejalavägi). Kui soovite, võin koostada ja esitada täieliku nimekirja kõigi 119 saaja nime, auhinna andmise kuupäeva, teenete kirjelduse ja kas medal anti postuumselt.

Küsimused ja vastused

K:Millist sündmust peetakse Esimese maailmasõja otseseks põhjuseks?

V: Esimese maailmasõja otseseks põhjuseks oli 28. juuni 1914. aasta peahertsog Franz Ferdinandi mõrvamine.

K: Kes mõrvas peahertsog Franz Ferdinandi?

V: Gavrilo Princip, Austria-Ungari Bosnia serbia kodanik ja Musta Käe liige, mõrvas peahertsog Franz Ferdinandi.

K: Kui palju oli I maailmasõja tagajärjel hukkunuid?

V: Esimese maailmasõja tagajärjel hukkus üle 40 miljoni inimese, sealhulgas umbes 20 miljonit inimest.

K: Milline oli Ameerika Ühendriikide poliitika konflikti suhtes Esimese maailmasõja alguses?

V: Esimese maailmasõja alguses järgisid Ameerika Ühendriigid isolatsioonipoliitikat, vältides konflikti, püüdes samal ajal pidada läbirääkimisi sõdivate riikide vahelise rahu üle.

K: Millise sündmuse tõttu nõudis USA president Woodrow Wilson reisilaevade vastu suunatud rünnakute lõpetamist?

V: Kui Saksa allveelaev uputas 1915. aastal Briti reisilaeva Lusitania, mille pardal oli 128 ameeriklast, nõudis USA president Woodrow Wilson reisilaevade vastu suunatud rünnakute lõpetamist.

K: Mitu Medal Of Honor'i saajat oli esimese maailmasõja ajal?

V: Esimese maailmasõja lõpuks oli 119 meest saanud Medal Of Honor'i (33 postuumselt). Nende hulgas oli 90 sõjaväelast, 21 mereväelast ja 8 mereväelast.

K: Kui palju oli Medal Of Honor'i kahekordseid saajad I maailmasõja ajal ? V: Viis meest said sama tegevuse eest nii armee kui ka mereväe versiooni, mis teeb neist kahekordseid Medal Of Honor'i saajaid Esimese maailmasõja ajal.