Boeing 737 MAX on neljas Boeing 737 perekonna põlvkond, mille valmistajaks on Boeing Commercial Airplanes. See perekond on mõeldud asendama varasemat Boeing 737 Next Generation seeriat. Suurim tehniline uuendus on uued ja kütusesäästlikumad CFM International LEAP-1B mootorid, aga samuti muudeti lennuki välisilmet (näiteks uued tiibade otsetükid ja nihutatud mootoripaigutus) ning aerodünaamikat, et parandada kütusesäästu ja lennuomadusi. Boeing on reklaaminud MAX-i kui kuni umbes 14% ökonoomsemat võrreldes eelkäijaga, sõltuvalt versioonist ja konfiguratsioonist.
Arendus, esimesed lennud ja tellimused
Prototüübi esimesed katse-lennud toimusid 2016. aasta alguses (esimene lend 29. jaanuaril 2016) ja esimene seriaalne lennuk anti üle 2017. aastal — esimeseks kliendiks oli Malindo Air. Alates varem registreeritud tellimustest oli 14. mai 2013. aasta seisuga 1285 tellimust 737 MAXile; hiljem kasvas tellimuste arv oluliselt, kuna mudelil oli tugev huvi maailmas, kuni 2019. aasta õnnetusteni.
Peamised variandid ja kasutus
- MAX 7 – väiksem, lühem kere, mõeldud lühemate distantside ja väiksema reisijavoo teenindamiseks.
- MAX 8 – kõige laialdasemalt tootmises olnud versioon; tasakaal mahutavuse ja lennukauguse vahel.
- MAX 9 – venitatu kerega versioon rohkemate reisijakohtadega.
- MAX 10 – veel pikem kere ja suurem mahutavus, mõeldud eriti tihedatele lühimaa lennuliinidele; selle versioon nõudis konstruktsiooni- ja maandumisratta muudatusi.
- Mõned lennuettevõtted tellisid kõrge tihedusega variante (nt „MAX 200“), kus istmete arv on maksimeeritud soodustamaks madalama maksumusega pileteid.
Reisimahutavused ja lennukaugused varieeruvad vastavalt versioonile ning lennukikonfiguratsioonile — tavapärased konfiguratsioonid võivad mahutada kümneid kuni paarisaja reisijat.
Disain ja tehnilised erisused
Peamised uuendused võrreldes 737 Next Generationiga on suuremad ja kütusesäästlikumad mootorid ning nendega seotud aerodünaamilised kohandused: mootorid paigutati madalamale ja rohkem ette, tiivalaiendused ja uued tiibade tipud. Lisaks uuendati avioonikat ja pardasüsteeme, et parandada efektiivsust ja hooldatavust. Need muudatused andsid lennukile parema kütusekulu ja väiksema süsinikujalajälje ühe reisija kohta.
Õnnetused, põhjused ja tagajärjed
2018. aasta 29. oktoobril hukkus Indonesia lennufirma Lion Airi reisilennul Flight 610 ja 2019. aasta 10. märtsil hukkus Ethiopian Airlinesi lennul Flight 302 kõik pardalolijad. Need kaks surmaga lõppenud õnnetust puudutasid peamiselt MAX 8 ja MAX 9 mudelid ning nende uurimisel selgus, et üheks võtmefaktoriks oli lennuki automaatne juhtimisabi, tuntud kui MCAS (Maneuvering Characteristics Augmentation System). MCAS oli disainitud kompenseerima mootoripaigutuse tõttu muutunud stabiilsust, kuid tarkvara varasemates versioonides võisid valed infoandmed (nt vale nurga anduri — AOA — signaal) põhjustada korduvaid nina allalükkamisi, mida meeskond ei suutnud juhtida.
Pärast teist õnnetust otsustasid reguleerivad asutused paljudes riikides, sealhulgas USA, ELi liikmesriigid ja teised, peatada kõikide Boeing 737 MAX 8 ja MAX 9 lennukite kasutamise kuni õnnetuste põhjuste täpse väljaselgitamiseni ja paranduste vastuvõtmiseni. FAA andis MAX-ile operatsioonikeelu 13. märtsil 2019; lennukid olid paljudes riikides grounded (maandumiskõlblikud, kuid mitte kasutatavad) ligi 20 kuud.
Parandused ja tagasitoomine teenindusse
Boeing rakendas mitmeid tark- ja riistvaralisi muudatusi, sealhulgas MCAS-i tarkvara ümberkirjutamist, mis nüüd võtab arvesse mõlema nurgaanduri (AOA) signaale ja ei saa korraga põhjustada mitut agressiivset juhtimist. Samuti lisati piirmäärasid MCAS-i kaitsereaktsioonidele, parandati operatsioonikirjeldusi ja koolitust ning muudetud on ka teatud juhtmestikke. Regulaatorid, sealhulgas FAA ja EASA, nõudsid tarkvarauuendusi ja täiendavat pilootide koolitust enne, kui MAX lubati teenindusse tagasi.
FAA andis tingimusliku heakskiidu MAX-i tagasitoomiseks teenindusse 18. novembril 2020; EASA lõpetas oma sõltumatu hindamise ja andis heakskiidu 27. jaanuaril 2021 ning paljud teised riigid järgnesid. Tagasipöördumine toimus järk-järgult ning eri lennufirmad pidid täitma nii tehase- kui ka lennuohutusnõudeid enne, kui nende lennukid said taas klientide vedamiseks lubatud.
Mõju Boeingule ja lennundusele
Sündmustel olid ulatuslikud majanduslikud, usalduslikud ja regulatiivsed tagajärjed. Boeing kandis suuri kulusid seoses lennukite seisakute, uuenduste, õigusvaidluste ja kompensatsioonidega ning ettevõtte ja ametkondade vaheline järelevalve ja sertifitseerimisprotsessid sattusid tugeva kriitika alla. Ajalooliselt on juhtum tõstnud esile vajaduse selgema regulatiivse järelevalve, parema tarkvara- ja süsteemidisaini ning pilootide koolituse tähtsuse uute süsteemide juurutamisel.
Praegune seis (kokkuvõte)
- 737 MAX on kaasaegne kitsaruumiline reisilennuk, mille eesmärk on pakkuda paremat kütuseefektiivsust võrreldes eelkäijaga.
- Peamised versioonid on MAX 7, MAX 8, MAX 9 ja MAX 10, lisaks kõrge tihedusega erivariandid.
- Pärast 2018–2019 juhtumeid tehti olulised tarkvara- ja protseduurimuudatused ning lennukid lubati tagasi lennule alles pärast põhjalikke ohutusalaseid hinnanguid ja uuendusi.
Kui soovite, võin lisada täpsemad tehnilised andmed iga variandi kohta (istmete arv, maksimaalne lennukaugus, tiivaulatuse mõõtmed jms) või ajajoone sündmustest ja reguleerivate asutuste tegevusest.
