Kells'i raamat on ladinakeelne valgustatud käsikiri, mis sisaldab Uue Testamendi nelja evangeeliumi ning mõningaid lisatekste ja -tabeleid. See on üks tuntumaid ja hinnatumaid keskaegseid käsikirju Euroopas ning Iirimaa kultuuripärandi tähtsamaid esemeid.
Ajalooline taust ja päritolu
Selle lõid keldi mungad umbes 800 pKr või veidi varem. Käsikirja täpne päritolu on uurijate vahel mõnevõrra vaieldav: tõenäoliselt seostub see Columbanus' ja tema järgijatega ning sealt ka sidemed Iona ja Kellsi kloostritega. Evangeeliumide tekst on suures osas võetud Vulgata piiblist, kuid selles on mitmeid lõike varasematest piibliversioonidest, näiteks Vetus Latina'st. Töö peegeldab nii religioosset kui ka kunstilist traditsiooni, mis tekkis Briti saartel hilisantiigist ja varakeskaegsest maailmast.
Kujundus ja ikoonograafia
Kells'i raamatu illustratsioonid ja ornamentika on silmapaistvad. Kaunistus ühendab traditsioonilise kristliku ikonograafia ja Briti saarte kunstile iseloomulikud keerlevad motiivid. Eriliselt tuntud on Tihetähtede ja initsiaalide rikkalikud leheküljed, näiteks Chi-Rho-lehekülg, kus evangeeliumi algus on muudetud dekoratiivseks keskpunktiks. Inimeste, loomade ja müütiliste loomade figuurid ning keldi sõlmed ja põimuvad mustrid elavatest värvidest elavdavad käsikirja lehekülgi. Paljudel neist väiksematest dekoratiivsetest elementidest on kristlik sümboolika ning sügav kiriklik tähendus.
Materjalid ja käsitöö
Tänane käsikiri on 340-leheküljeline (eraldi lehed, mis on kirjutatud ühele poole). Alates 1953. aastast on see köidetud neljaks köiteks. Lehed on kõrgekvaliteedilisel vasikapaberil (vellum), mis on valmistatud vasika nahast ja pakub kauakestvat aluspinda nii kirjale kui ka maalile. Raamatus on kümme täisleheküljelist illustratsiooni ja tekstilehed, mis on kaunistatud initsiaalide ja interlineaarsete miniatuuridega. Teksti enda kirjutamine näib olevat vähemalt kolme erineva kirjutaja töö, mis viitab suuremale kloostrilisele töögrupile ja eri tööetappidele.
Kasutatud värvid on kogutud paljudest ainetest, millest mõned on imporditud kaugetest maadest – see näitab sidemeid laiemate kaubateede ja kultuurivahetusega. Pigmentide hulka kuulusid nii kohalikud maavärvid kui ka kallimad, kaugetest allikatest pärit toonid; lisaks kasutati kuldseid ja teisi metallilisi aktsente, et rõhutada lehe tähtsust.
Tehnika ja stiil
Kells'i raamat kuulub nn Insular art (saarte kunst) traditsiooni, mis ühendab Põhja-Aafrika ja Vahemere sakraalse maastiku visuaalseid elemente Pictishi ja anglosaksi ornamentikaga. Kujutiste ja ornamentide sihipärane keerukus ning ruumi ja teksti vaheline harmoonia teevad käsikirjast klassikalise näite keskaja pabervärvi- ja joonekunstist. Samuti on teosel tähtsad sidepunktid kalligraafia arengus – iga initsiaal ja ridade dekoratsioon kannavad edasi kirjaliku kaja ja loomingulise väljenduse taset.
Säilitamine, eksponeerimine ja tähendus
Käsikiri on saanud oma nime Kells'i kloostri järgi, mis oli selle koduks sajandeid. Tänapäeval on see alaliselt eksponeeritud Dublini Trinity College'i raamatukogus. Raamatukogus on neljast köitest tavaliselt korraga välja pandud kaks, millest ühes on suur illustratsioon ja teises tüüpiline tekstileht. Näitamisel pannakse rõhku valguse juhtimisele ja niiskuse kontrollile, et tagada pärandi pikaajaline säilimine.
Kells'i raamat on Iirimaal ning laiemalt Euroopas hinnatud nii kunstilise kui ka religioosse ja ajaloolise väärtuse tõttu. See toimib nii uurimisallikana keskaja kunstist ja käsikirjakultuurist kui ka rahvusliku identiteedi sümbolina, mis toob kokku usulise, kultuurilise ja esteetilise pärandi.
Mõju ja uurimine
Alates 19. sajandist on Kells'i raamat meile tuntud ja uuritud objekt; selle mõju paistab läbi hilisema raamatukunsti, disaini ja kultuurihuvi Iiri keskaja järele. Uurijad jätkavad teose teknilise analüüsi, pigmentide koostise ja paleograafia uurimist, et paremini mõista selle valmistamise järjekorda, autorsust ja algset kasutust. Käsikiri tõstab esile, kuidas varakeskaegne kloostriline maailm sidus kokku kohalikud käsitööoskused ja laiemad kultuurisuunad Euroopas ja kaugemal.




