Teodoro Obiang Nguema Mbasogo (sündinud 5. juunil 1942) on Ekvatoriaal-Guinea president alates 1979. aastast. Mbasogo läbis sõjaväeakadeemia Hispaanias Zaragozas. Ta tuli võimule sõjaväelise riigipöörde käigus, kukutades endise juhi FranciscoMacías Nguema. Macías oli riiki valitsenud eelneva kümnendi ja oli tuntud kui väga julm. Macías mõisteti surma ja hukati laskekomandos. Obiang lubas pärast riigipööret alustada uuesti, puhastada riiki ja parendada valitsemist, ent tema valitsemisstiil kujunes kiiresti autoritaarseks.
Taust ja võimu kindlustamine
1982. aastal koostati uus põhiseadus ning Mbasogo sai vastloodud presidendi ametikoha. Ta valiti ametisse uuesti 1989., 1996. ja 2002. aastal. 1989. aastal kandideeris ta ametlikult ainsana, 1996. ja 2002. aastal märkisid mitmed rahvusvahelised vaatlejad ja opositsiooni esindajad, et valimisi varjasid manipuleerimine ja pettused. Kuigi 1991. aastal legaliseeriti teoreetiliselt teised erakonnad, säilitas režiim tugeva kontrolli poliitika, ajakirjanduse ja õigussüsteemi üle.
Valitsemine, repressions ja inimõigused
Obiangi režiimil on säilinud selged autoritaarsed jooned. Enamik kodumaiseid ja rahvusvahelisi vaatlejaid peab tema valitsemist üheks maailma korrumpeeritumaks, etnotsentrilisemaks, rõhuvamaks ja ebademokraatlikumaks. Tegelik võim on koondunud presidendi ja tema lähedaste ümber ning Ekvatoriaal-Guinea on praktiliselt üheparteiline riik, kus domineerib Obiangi juhtimisel PDGE. Kõik peale ühe liikme 100-kohalises parlamendis kuuluvad PDGEsse või on sellega seotud.
Opositsiooni ja sõltumatu meedia tegevust takistab vaba ajakirjanduse puudumine, hirm repressioonide ees ning õigussüsteemi politiseeritus. Umbes 90% kõigist opositsioonipoliitikutest on elanud eksiilis; aruannete kohaselt on sadu Obiangi-vastaseid aktiviste ebaõiglaselt vangistatud ja mitmed on alates 1979. aastast tapetud või "kadunuks" jäetud.
2003. aasta juulis kuulutas riiklik raadio, et Obiang on jumal, kes on "pidevas kontaktis Kõigevägevusega" ja "võib otsustada tappa, ilma et keegi teda vastutusele võtaks ja ilma, et ta põrgusse satuks". Ta isiklikult tegi sarnaseid märkusi juba 1993. aastal. Vaatamata nendele väidetele on Obiang avalikult esinenud ka kui praktiseeriv katoliiklane ning teda on kutsutud kohtuma Vatikani Johannes Paulus II ja Benedictus XVIga. Endine juht Macías oli samuti oma režiimi ajal deklareerinud jumaliku staatuse.
Majandus, nafta ja elujärg
1990. aastate lõpul ja 2000. aastate alguses muutis nafta- ja gaasitööstuse arendus Ekvatoriaal-Guinea majanduse olemust: riigi SKP kasvas märkimisväärselt ja riik sai kõrgeimaks SKP per capita näitajaks Aafrika riikide seas. Selle juures on aga suur sissetulekute ebavõrdsus: nafta- ja tootlast tulenevad tulud on jäänud valdavalt valitseva eliidi ja presidendi lähedaste kätte, samal ajal kui elanikkonna suurem osa elab vaesuses, piiratud juurdepääsuga tervishoiule, haridusele ja infrastruktuurile. Inimõiguste ja korruptsiooni uurijad toovad välja, et naftarikkused on tugevalt instrumentaalne presidendi ja tema ringkonna võimu hoidmiseks.
Perekond, nepotism ja rahvusvahelised uurimised
Presidendi perekond on mänginud olulist rolli riigi juhtimises: mitmed pereliikmed on hoidnud riiklikke ametikohti ning kontrollivad ärilisi huvisid. Tema poeg on rahvusvaheliselt tuntud ja on olnud mitmete korruptsioonivastaste uurimiste objektiks väljaspool riiki; eri riikides on uuritud ja konfiskeeritud luksusvarasid, mille väidetakse olevat hangitud Ekvatoriaal-Guinea riigirahade eest. Need juhtumid on suurendanud rahvusvahelist survet ja kriitikat Obiangi režiimi vastu.
Rahvusvahelised suhted ja õiguslikud sammud
Obiangi režiim on hoidnud suhteid mitmete välisriikidega, sealhulgas endiste kolonisaatoritega ja strateegiliste liitlastega, sealhulgas riikidega, kellega ühendab nafta- ning julgeolekuhuvi. Samal ajal on riik silmitsi olnud sanktsioonide, uurimiste ning kriitikaga Euroopa ja Ameerika inimõiguste organisatsioonidelt. Rahvusvahelised organisatsioonid, nagu Amnesty International ja Human Rights Watch, on korduvalt kritiseerinud repressioone, poliitiliste vastaste ahistamist ja korruptsiooni.
Püsivus võimul ja pärand
Obiang on üks maailma pikimaajalisemaid valitsejaid: ta on olnud Ekvatoriaal-Guinea juht juba alates 1979. aastast. Tema valitsemise pärand on vastuoluline: toob riigile märkimisväärseid naftatulusid ja säilitab stabiilsuse võrreldes 1970. aastate äärmusliku vägivalla ajastuga, kuid samal ajal on see seotud ulatusliku korruptsiooni, poliitiliste vängede piirangute ja halva üleüldise elujärje laialdase kriitikaga. Kodumaised vastased ja rahvusvaheline kogukond jätkavad nõudmisi rohkemate poliitiliste reformide, läbipaistvuse ja inimõiguste austamise järele.
Kuigi Obiang on säilitanud kontrolli riigi üle aastakümneid, on tema režiimi tulevik tihedalt seotud nii sisepoliitiliste jõudude kui ka rahvusvahelise surve ja majanduslike teguritega, eelkõige naftahindade ja investeeringute kõikumisega.