Teodoro Obiang Nguema Mbasogo — Ekvatoriaal-Guinea president alates 1979
Teodoro Obiang Nguema Mbasogo — Ekvatoriaal-Guinea president alates 1979: autoritaarne juht, pikaajaline võim, ulatuslik korruptsioon, repressioonid ja riigi poliitiline olukord.
Teodoro Obiang Nguema Mbasogo (sündinud 5. juunil 1942) on Ekvatoriaal-Guinea president alates 1979. aastast. Mbasogo läbis sõjaväeakadeemia Hispaanias Zaragozas. Ta tuli võimule sõjaväelise riigipöörde käigus, kukutades endise juhi FranciscoMacías Nguema. Macías oli riiki valitsenud eelneva kümnendi ja oli tuntud kui väga julm. Macías mõisteti surma ja hukati laskekomandos. Obiang lubas pärast riigipööret alustada uuesti, puhastada riiki ja parendada valitsemist, ent tema valitsemisstiil kujunes kiiresti autoritaarseks.
Taust ja võimu kindlustamine
1982. aastal koostati uus põhiseadus ning Mbasogo sai vastloodud presidendi ametikoha. Ta valiti ametisse uuesti 1989., 1996. ja 2002. aastal. 1989. aastal kandideeris ta ametlikult ainsana, 1996. ja 2002. aastal märkisid mitmed rahvusvahelised vaatlejad ja opositsiooni esindajad, et valimisi varjasid manipuleerimine ja pettused. Kuigi 1991. aastal legaliseeriti teoreetiliselt teised erakonnad, säilitas režiim tugeva kontrolli poliitika, ajakirjanduse ja õigussüsteemi üle.
Valitsemine, repressions ja inimõigused
Obiangi režiimil on säilinud selged autoritaarsed jooned. Enamik kodumaiseid ja rahvusvahelisi vaatlejaid peab tema valitsemist üheks maailma korrumpeeritumaks, etnotsentrilisemaks, rõhuvamaks ja ebademokraatlikumaks. Tegelik võim on koondunud presidendi ja tema lähedaste ümber ning Ekvatoriaal-Guinea on praktiliselt üheparteiline riik, kus domineerib Obiangi juhtimisel PDGE. Kõik peale ühe liikme 100-kohalises parlamendis kuuluvad PDGEsse või on sellega seotud.
Opositsiooni ja sõltumatu meedia tegevust takistab vaba ajakirjanduse puudumine, hirm repressioonide ees ning õigussüsteemi politiseeritus. Umbes 90% kõigist opositsioonipoliitikutest on elanud eksiilis; aruannete kohaselt on sadu Obiangi-vastaseid aktiviste ebaõiglaselt vangistatud ja mitmed on alates 1979. aastast tapetud või "kadunuks" jäetud.
2003. aasta juulis kuulutas riiklik raadio, et Obiang on jumal, kes on "pidevas kontaktis Kõigevägevusega" ja "võib otsustada tappa, ilma et keegi teda vastutusele võtaks ja ilma, et ta põrgusse satuks". Ta isiklikult tegi sarnaseid märkusi juba 1993. aastal. Vaatamata nendele väidetele on Obiang avalikult esinenud ka kui praktiseeriv katoliiklane ning teda on kutsutud kohtuma Vatikani Johannes Paulus II ja Benedictus XVIga. Endine juht Macías oli samuti oma režiimi ajal deklareerinud jumaliku staatuse.
Majandus, nafta ja elujärg
1990. aastate lõpul ja 2000. aastate alguses muutis nafta- ja gaasitööstuse arendus Ekvatoriaal-Guinea majanduse olemust: riigi SKP kasvas märkimisväärselt ja riik sai kõrgeimaks SKP per capita näitajaks Aafrika riikide seas. Selle juures on aga suur sissetulekute ebavõrdsus: nafta- ja tootlast tulenevad tulud on jäänud valdavalt valitseva eliidi ja presidendi lähedaste kätte, samal ajal kui elanikkonna suurem osa elab vaesuses, piiratud juurdepääsuga tervishoiule, haridusele ja infrastruktuurile. Inimõiguste ja korruptsiooni uurijad toovad välja, et naftarikkused on tugevalt instrumentaalne presidendi ja tema ringkonna võimu hoidmiseks.
Perekond, nepotism ja rahvusvahelised uurimised
Presidendi perekond on mänginud olulist rolli riigi juhtimises: mitmed pereliikmed on hoidnud riiklikke ametikohti ning kontrollivad ärilisi huvisid. Tema poeg on rahvusvaheliselt tuntud ja on olnud mitmete korruptsioonivastaste uurimiste objektiks väljaspool riiki; eri riikides on uuritud ja konfiskeeritud luksusvarasid, mille väidetakse olevat hangitud Ekvatoriaal-Guinea riigirahade eest. Need juhtumid on suurendanud rahvusvahelist survet ja kriitikat Obiangi režiimi vastu.
Rahvusvahelised suhted ja õiguslikud sammud
Obiangi režiim on hoidnud suhteid mitmete välisriikidega, sealhulgas endiste kolonisaatoritega ja strateegiliste liitlastega, sealhulgas riikidega, kellega ühendab nafta- ning julgeolekuhuvi. Samal ajal on riik silmitsi olnud sanktsioonide, uurimiste ning kriitikaga Euroopa ja Ameerika inimõiguste organisatsioonidelt. Rahvusvahelised organisatsioonid, nagu Amnesty International ja Human Rights Watch, on korduvalt kritiseerinud repressioone, poliitiliste vastaste ahistamist ja korruptsiooni.
Püsivus võimul ja pärand
Obiang on üks maailma pikimaajalisemaid valitsejaid: ta on olnud Ekvatoriaal-Guinea juht juba alates 1979. aastast. Tema valitsemise pärand on vastuoluline: toob riigile märkimisväärseid naftatulusid ja säilitab stabiilsuse võrreldes 1970. aastate äärmusliku vägivalla ajastuga, kuid samal ajal on see seotud ulatusliku korruptsiooni, poliitiliste vängede piirangute ja halva üleüldise elujärje laialdase kriitikaga. Kodumaised vastased ja rahvusvaheline kogukond jätkavad nõudmisi rohkemate poliitiliste reformide, läbipaistvuse ja inimõiguste austamise järele.
Kuigi Obiang on säilitanud kontrolli riigi üle aastakümneid, on tema režiimi tulevik tihedalt seotud nii sisepoliitiliste jõudude kui ka rahvusvahelise surve ja majanduslike teguritega, eelkõige naftahindade ja investeeringute kõikumisega.
Küsimused ja vastused
K: Kes on Teodoro Obiang Nguema Mbasogo?
V: Teodoro Obiang Nguema Mbasogo on Ekvatoriaal-Guinea president alates 1979. aastast. Ta tuli võimule sõjaväelise riigipöörde käigus, kukutades endise juhi Francisco Macías Nguema.
K: Milline oli tema taust enne presidendiks saamist?
V: Enne presidendiks saamist oli Mbasongo käinud sõjaväeakadeemias Hispaanias Zaragozas.
K: Kuidas ta võimule tuli?
V: Ta tuli võimule sõjaväelise riigipöörde käigus, kukutades endise juhi Francisco Macías Nguema. Ngema oli riiki valitsenud eelneva kümnendi ja oli tuntud kui väga julm; ta mõisteti surma ja hukati laskurpatrulliga.
K: Milliseid muudatusi tegi ta pärast ametisse astumist?
V: Pärast ametisse astumist lubas Mbasongo alustada uuesti ja teha riigi valitsemisel paremat tööd. 1982. aastal koostati uus põhiseadus ja MBasogo sai vastloodud presidendi ametikoha. Ta valiti uuesti ametisse 1989. aastal, 1996. aastal ja 2002. aastal (kuigi rahvusvaheliste vaatlejate sõnul olid valimistulemused valed).
K: Kuidas suhtutakse tema režiimi riigisiseselt ja rahvusvaheliselt?
V: Enamik riigisiseseid ja rahvusvahelisi vaatlejaid peab tema režiimi üheks kõige korrumpeeritumaks, etnotsentrilisemaks, rõhuvamaks ja ebademokraatlikumaks riigiks maailmas. Tegemist on sisuliselt üheparteilise riigiga, kus domineerib Obiangi Ekvatoriaal-Guinea Demokraatlik Partei (PDGE). Opositsioonipoliitikuid takistab tõsiselt vaba ajakirjanduse või muude väljendusvahendite puudumine; umbes 90% neist elab eksiilis, samas kui 550 Obiangi-vastast aktivisti on alates 1979. aastast ebaõiglaselt vangistatud või tapetud.
K: Milliseid kommentaare on ta enda kohta teinud?
V: 2003. aastal kuulutas riiklikult juhitav raadio Obiangi jumalaks, kes on "pidevas kontaktis Kõigevägevusega" ja "võib otsustada tappa, ilma et keegi teda vastutusele võtaks". Ta isiklikult tegi sarnaseid märkusi 1993. aastal, kuigi väidab endiselt, et ta on pühendunud katoliiklane, mis on toonud talle kutse nii Johannes Paulus II-lt kui ka Benedictus XVI-lt Vatikani . Tema eelkäija Macías oli samuti kuulutanud end jumalaks .
K: Kas on mingeid märke, et teine ametiaeg võib olla tulemas ?
V: Novembris 2021 , Teodoro Obiang Nguema Mbasogo nimetati oma partei kongressil kandidaadiks kuuendaks ametiajaks 2023. aasta valimistel .
Otsige