Thilo Sarrazin (sündinud 12. veebruaril 1945) on Saksa majandusteadlane ja endine SPD poliitik. Aastatel 2000 ja 2001 töötas Sarrazin Deutsche Bahni heaks. Aastal 2002 sai temast Saksamaa Berliini liidumaa finantssenaator. Mais 2009 sai temast Deutsche Bundesbanki juhatuse liige.

Sarrazin avaldas raamatu "Deutschland schafft sich ab" ("Saksamaa kaotab end"), mis sisaldab vastuolulisi kommentaare Saksamaa immigratsioonisüsteemi kohta. Raamat ilmus 30. augustil 2010. Tema raamat viis selleni, et Bundesbanki juhatuse liikmed palusid Thilo Sarrazinit ametist vabastada. Seda peab tegema Saksamaa Bundespräsident Christian Wulff. Pärast Saksamaa Liidupangaga saavutatud kokkulepet lahkub Thilo Sarrazin oma ametist septembri lõpus.

Raamatust ja Sarrazini avalikest väljaütlemistest puhkes laialdane ühiskondlik ja meediaväline debatt. Tema teksid said suurt vastukaja: osa avalikkusest pidas neid tõstatavateks probleemideks integratsiooni ja majanduse kohta, teised kritiseerisid tekste rassistlikena, stereotüüpseid ja teaduslikult põhjendamatuid väiteid sisaldavatena. Samuti tekitas raamat pikki arutelusid meedias, poliitikas ja teadusmaailmas ning oli mõjukas pikemaajalise poliitilise ja sotsiaalse diskussiooni käivitajana Saksamaal.

Edasine tegevus ja poliitilised tagajärjed

Pärast lahkumist Bundesbanki juhatusest on Sarrazin jätkanud avalikku tegevust, avaldanud lisaraamatuid ja osalenud aruteludes immigratsiooni, integratsiooni, sotsiaalpoliitika ja demograafia teemadel. Tema seisukohad on pälvinud tugevat kriitikat paljudelt poliitikutelt, teadlastelt ja organisatsioonidelt, kes on nimetanud mõningaid tema väiteid diskrimineerivateks ja teaduslikult alusetuteks.

Poliitiliselt tõi tema tegevus ja avaldused püsivaid pingeid Suurbritannia poliitilise parteiga seotud identiteetide ja väärtuste vahel. Mõningate allikate järgi mõjutas see ka tema seisu SPD sees – hiljem, pärast korduvaid vastuolulisi avaldusi, otsustas partei tema liikmesuse lõpetada (otsus lõpule viidud 2020. aastal). Tema juhtum on sageli toodud näiteks küsimustes, kus ühenduvad sõnavabadus, parteidistsipliin ja avalik vastutus.

Avaldused ja teemad, mille poolest Sarrazin on tuntud

  • Sise- ja välisimmigratsiooni kriitika, eriti seosed immigratsiooni, integratsiooni ning tööhõive- ja sotsiaalkulude vahel;
  • Väited, et teatud rühmadel immigrantidest on madalam haridustase ja suurem sotsiaaltoetuste sõltuvus, mis tema sõnul mõjutab ühiskonna majandus- ja kultuurilist stabiilsust;
  • Väljendunud kriitika islami ja mõnede migrantide kultuuriliste praktikate suhtes Euroopas ning hoiakud, mis on viinud teda süüdistusteni islamofoobias;
  • Tulised arutelud seoses intellekti, hariduse ja sotsiaalsete mustrite selgitamisega – osa tema väiteid on teadlaste poolt vaidlustatud ja nimetatud liigselt üldistavateks või puuduliku empirilise toega;
  • Poliitiline retoorika, mis on toonud talle nii toetajaid kui ka tugevat vastuseisu; tema kirjutised on olnud väga müüdavad ja ühiskondlikult mõjukad, kuigi polariseerivad.

Kriitika ja teaduslik diskussioon

Akadeemilises ja poliitilises diskussioonis on Sarrazini seisukohad tihti saanud teravat kriitikat: tema statistiliste järelduste ja kultuursete üldistuste metoodikat on analüüsitud ning paljud teadlased on rõhutanud vajadust eristada empiiriliselt toetatud fakte väärtushinnangutest. Samuti on arutluse all, kuidas ühiskondlikud probleemid ning integratsiooni- ja sotsiaalpoliitika küsimused kõige konstruktiivsemalt ja inimväärselt lahendada.

Thilo Sarrazin jääb Saksamaa avalikus elus vastuoluliseks, mõjukaks ja laialdaselt arutatavaks figuuriks: ühest küljest hinnatakse tema julget retoorikat ja teemade tõstmist avalikkuse ette, teisest küljest kritiseeritakse seda, kuidas need teemad on esitatud ja milliseid tagajärgi sellised kõneviisid avalikule diskursusele võivad avaldada.