Aasta 3 (III) oli Juliuse kalendri järgi tavaline aasta, mis algas esmaspäeval. Gregoriuse kalendri järgi algas see kolmapäeval. Tollal tunti seda kui Lamia ja Serviliuse konsulaariaastat. 3 alates varasest keskajast, mil Euroopas sai aasta nimetamise tavaliseks meetodiks Anno Domini kalendriaeg. See oli 1. sajandi 3. aasta.

Kalendri märkimisväärsused

Juliuse kalender oli tol ajal laialdaselt kasutusel ja põhines 365-päevasel aasal, millele lisati iga neljanda aasta järel lisapäev (liiga-aasta). Aasta 3 pKr oli tavaline aasta ehk 365 päeva, mitte liiga-aasta. Kuna Gregoriuse kalender võeti kasutusele alles 1582. aastal ja sellele põhinevaid kalendreid kasutatakse tagasiulatuvalt teaduslikul eesmärgil (proleptiline Gregoriuse kalender), siis erinevus nädalapäevas tekkib reformi erinevate liiga-aastareeglite tõttu — seetõttu algaks sama aastatähis Gregoriuse süsteemis kolmapäeval, kuigi Juliuse kalendri järgi see algas esmaspäeval.

Konsulaarne aastanimetus

Rooma vabariigi ja varase keisririigi ajal oli tavaks aastad määrata konsulite järgi: igal aastal valiti kaks konsulit ja aasta võeti nimetada nende nimede järgi. Sellepärast on aastale 3 pKr viidatud kui Lamia ja Serviliuse konsulaariaasta. Selline konsulaarne dateerimine oli Rooma ühiskonnas administratiivne ja juriidiline norm veel aastaid peale sedaki.

Ajalooline taust

Aastal 3 pKr oli Rooma keisriks Augustus, kelle valitsemise all toimus halduslik konsolideerimine ja rahuajapoliitika (Pax Romana eelduse kujunemine). Kuigi konkreetseid ülemaailmseid sündmusi, mis oleksid jätnud laiaulatuslikku jälge just sellele kalendriaastale, ei ole alati üksmeelselt dokumenteeritud, annab aastatähis konteksti Rooma-impeeriumi varajase keisrivõimu ja provintside halduse ajaloos.

Muud tähendused ja teisendused

  • Aasta 3 pKr vastab ligikaudu 756 AUC (Ab Urbe Condita — alates linna rajamisest), kui kasutada tavapärast teisendust (AD + 753 = AUC).
  • Termin pKr tähistab eesti keeles «pärast Kristust» ning see kalendernumeratsioon levis Euroopas laialdaselt alates varakeskajast, peamiselt tänu 6. sajandi mungale Dionysius Exiguusele, kes sedasorti süsteemi populariseeris.

Võib lisada, et täpsemate sündmuste ja isikute kohta konkreetsel aastal võib teave erineda sõltuvalt allikatest ning paljud andmed on rekonstrueeritud hilisemate kronikate ja arheoloogiliste leidude põhjal.