Soolakrevetid
Soolakrevetid on väikesed krevetid, mis elavad soolases vees. Soolakrevetid on Artemia, veekoorikloomade sugukond, mis on alates triassiajastust (väliselt) vähe muutunud. Neid võib sageli leida soolase veega tiikides ja soodes, magevees ei suuda nad väga kaua elada. Artemia väldib enamikku röövloomi, näiteks kalu, sest nad elavad väga kõrge soolasisaldusega vees: (25 tuhandikku). Optimaalne temperatuur Artemia jaoks on 100-150 tuhandikku. Krevetid kasvavad umbes ühe sentimeetri pikkuseks. Emased on tavaliselt suuremad kui isased.
Soolkrevettide vereringe- ja hingamissüsteemid töötavad koos, et eemaldada kehast liigset soola ja jagada hapnikku. Nad hingavad jalgadel olevate lõpuste kaudu. Sisse võetud hapniku kannavad nad vereringe kaudu. Süda pumpab verd ümber keha. Harilikel krevettidel on veres valk, mida nimetatakse hemoglobiiniks. See aitab hapnikku tõhusamalt keharakkudesse transportida. Nad vajavad hemoglobiini, sest hapnikutase võib soolases vees olla väga madal. Seejärel pumbavad lõpused liigse soola, vee ja süsihappegaasi kehast välja. Täiendav sool pumbatakse välja eksokriinsete näärmete kaudu.
Soolkrevetil on pea, rindkere ja kõht. Kogu keha katab kõva eksoskelett. Selle kitiinist valmistatud eksoskeleti sees asuvad soolakreveti lihased. Nende lihased kinnituvad sisemiselt. Nad liiguvad oma saba peksmisega ja jalgade pideva liikumisega mööda keha.
Artemia salina
Reproduktsioon
Isasloomad erinevad emasloomadest selle poolest, et nende teine antenn on suurenenud ja muudetud paaritamisel kasutatavateks klammerdusorganiteks.
Täiskasvanud emased soolakogerandid ovuleerivad umbes iga 140 tunni järel. Soodsates tingimustes võivad emased soolakogerandid toota mune, mis peaaegu kohe kooruvad. Kuid äärmuslikes tingimustes, näiteks madala hapnikutaseme või üle 150‰ soolasisalduse korral, toodavad emased soolakogarneelid munad tsüstide sees. Nad on metaboolselt mitteaktiivsed ja võivad kuivades hapnikutaolistes tingimustes, isegi temperatuuril alla miinuskraadi, püsida kaks aastat täielikus staadiumis. Tsüstides püsivad soolakreveti munad vedelas õhus (-190 °C või -310 °F) ja väike osa neist kuni kaks tundi üle keemistemperatuuri (105 °C või 221 °F). Kui mune pannakse tavalisse soolasesse vette, kooruvad need paari tunni jooksul. Naupliumi vastsed on esimest korda koorudes alla 0,4 mm pikkused. Soolakreveti bioloogiline elutsükkel kestab ühe aasta.
Küsimused ja vastused
K: Mis on soolakrevett?
V: Soolakrevetid on väikesed krevetid, mis elavad soolases vees. Nad kuuluvad sugukonda Artemia, mis ei ole alates triassiajastust palju muutunud.
K: Kus võib leida soolakrevette?
V: Soolakrevette võib sageli leida soolases vees olevates tiikides ja soodes, kuid nad ei suuda magevees pikka aega ellu jääda.
K: Millist soolsusetaset eelistavad soolakrevetid?
V: Artemia jaoks on optimaalne soolsuse tase 100 kuni 150 tuhandikku.
K: Kui suureks kasvavad soolakrümbid?
V: Soolakrevetid kasvavad tavaliselt umbes ühe sentimeetri pikkuseks, kusjuures emased krevetid on isastest suuremad.
K: Kuidas toimivad koos soolakogarneeli vereringe- ja hingamissüsteem?
V: Soolkrevettide vereringe- ja hingamissüsteemid töötavad koos, et eemaldada kehast liigne sool ja jaotada hapnikku kogu kehas. Hapnik siseneb nende jalgadel asuvate lõpuste kaudu, samas kui liigne sool, vesi ja süsihappegaas pumbatakse välja eksokriinsete näärmete kaudu.
K: Millest koosneb soolakreveti kehaehitus?
V: Soolkrevettide keha koosneb peast, rindkerest ja kõhust, mida katab kitiinist valmistatud eksoskelett. Selle väliskeleti sees asuvad lihased, mis võimaldavad neil liikuda, pekses sabaga või kasutades jalgade pidevat liikumist mööda keha.
Küsimus: Kuidas aitab hemoglobiin soolakrevetel soolases vees ellu jääda?
V: Hemoglobiin on valk, mida leidub soolakreveti veres ja mis aitab hapnikku tõhusamalt kehas transportida isegi siis, kui hapniku tase on madal, kuna keskkonna kõrge soolasisaldus on madal.
