Kesk-Siberi jupiki keel: definitsioon, levik ja murded
Kesk-Siberi jupiki keel on üks neljast olemasolevast jupiki (yupik) keelest. Seda tuntakse ka kui Siberi jupiki keelt, Beringi väina jupiki keelt, jüit, jüit, "Püha Laurentsiuse saare jupiki keelt" ja Venemaal "Tšaplinski jupiki keelt" või juk. Keele põlislikud kõnelejad on jupikid, kes elavad peamiselt Siberis (Tšuktši poolsaarel) ning Püha Laurentsiuse saarel (St. Lawrence Island, Alaskas). Keele staatus on ohustatud: Püha Laurentsiuse saare kogukond sisaldab umbes 1 200 elanikku, kellest vähem kui 1 000 räägib kesk-siberi jupiki keelt emakeelena. Siberi mandril on jupikide etniline kogukond ligikaudu 1 200 inimest, kuid keelt oskab neist umbkaudu 200. Need arvud on ligikaudsed ja võivad eri allikate lõikes erineda.
Keel ja klassifikatsioon
Kesk-Siberi jupiki kuulub eskimoaaleuti keelte (Eskimo–Aleut) hulka, täpsemalt yupik-kõnekonna sisse. See on suguluses teiste yupik-keeltega (nt. Alaska jupiki ehk Central Alaskan Yupik, Naukan ehk Siberi naukani jupiki) ja jagab nendega mitmeid grammatilisi ja leksikaalseid jooni.
Levik ja ühiskondlik olukord
- Geograafia: peamine leviala on Tšuktši poolsaarel (Venemaa looderannik) ning Püha Laurentsiuse saarel (Alaska läänerannikul Beringi väina lähedal).
- Elanikkond ja kõnelejate arv: keele kõnelejate hulk on vähenenud: suurem osa elanikest Püha Laurentsiuse saarel oskab keelt veel, kuid mandril on emakeele oskajate osakaal tunduvalt väiksem.
- Keeltesurve: vene (Siberis) ja inglise (Alaskas) keelte mõju on tugev — see kajastub laensõnades, hariduses ja noorema põlvkonna keelerepertuaaris.
Murred
On olemas kaks peamist dialekti: Tšaplino (Tšaplinski) jupiki, mida räägitakse peamiselt Tšuktši poolsaarel Siberis, ning Püha Laurentsiuse saare jupiki (St. Lawrence Island dialect). Erinevused kahe murde vahel on üldiselt väikesed ja puudutavad peamiselt hääldust, mõningaid sõnu ning fraasikonstruktsioone. Kohalikud kõnepruugid ja terminoloogia võivad sõltuda ka asutuse külast või saareosast.
Keeleomadused (lühike ülevaade)
- Morfoloogia: kesk-siberi jupiki on polysünteetiline/agglutinatiivne keel — sõna võib koosneda paljudest liidetud morfeemidest, mis väljendavad tegijaid, objektseid suhteid, asukoha- ja ajamõisteid, modaliteeti jpm.
- Süntaks: sõnajärjestus on suhteliselt vaba, kuid grammatilised suhted väljendatakse peamiselt afiksitega (mitte niivõrd sõnajärguga).
- Fonoloogia: keeles on häälikusüsteem, mis erineb veidi nii vene kui inglise omast; laenud on kohandatud jupiki häälikureeglite järgi.
Kirjaviis ja dokumentatsioon
Kesk-Siberi jupiki on traditsiooniliselt olnud suuline keel. 20. sajandil on keele dokumenteerimiseks ning hariduse tarbeks kasutatud kahte erinevat kirjaviisi: Venemaal peamiselt kirillitsa-põhist transkriptsiooni, Alaskal aga ladina tähestikku. Linguistid on koostanud sõnaraamatuid, grammatikaid ja salvestusi; samuti on olemas saatete ja koolimaterjale, mis püüavad säilitada ja populariseerida keelt.
Säilitamine ja revitaliseerimine
Kuna kõnelejate arv kahaneb ja nooremad põlvkonnad kasutavad üha enam riigikeelt (vene või inglise), on kesk-siberi jupiki ohustatud. Samas on mitmeid algatusi keele hoidmiseks:
- kogukondlikud programmid ja emakeelelised lapsehoiuringid;
- kutseline dokumenteerimine — heli- ja videosalvestused, sõnaraamatud, grammatikakirjeldused;
- õppevara koostamine ning kooliprojektid, kus õpetatakse jupiki keelt noorematele põlvkondadele;
- rahvusvaheline koostöö keeleuurijate ja kogukondade vahel, et levitada ja vahendada parimaid praktikaid säilitamiseks.
Staatus ja tulevik
Kesk-Siberi jupiki on väärtuslik osa Beringi piirkonna kultuurilisest mitmekesisusest. Keeles on sügav sidusus traditsioonilise teadmise, paikse looduse ja identiteediga. Keele tulevik sõltub suuresti kogukondade pühendumisest, toetuse olemasolust (haridus, poliitika, rahastus) ning nooremate põlvede huvist säilitada ja edasi kanda emakeelt. Dokumenteerimine ja elav õpetamine annavad võimaluse, et keel ei hääbuks täielikult, vaid kohaneks kaasaegse kontekstiga.
Kaart kahe suurima jupiki murde kohta Siberis: Kesk-Siberi jupik on punane, naukani jupik on lilla.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Kesk-Siberi jupiki keel?
V: Kesk-Siberi jupiki keel on üks neljast olemasolevast jupiki keelest, mida jupikid räägivad Siberis ja kahes külas Püha-Lauri saarel.
K: Millised on veel mõned Kesk-Siberi jupiki keele nimetused?
V: Kesk-Siberi jupiki keelt tuntakse ka kui Siberi jupiki keelt, Beringi väina jupiki keelt, juuti keelt, juuti keelt, "Püha Laurentsiuse saare jupiki keelt" ja Venemaal "Tšaplinski jupiki keelt" või jukit.
K: Kas Kesk-Siberi jupiki keel on ohustatud?
V: Jah, Kesk-Siberi jupiki keel on ohustatud keel.
K: Kui palju Püha-Lorentsi saarte elanikke räägib Kesk-Siberi jupiki keelt?
V: Püha-Lorentsi saarte 1200 elanikust vähem kui 1000 räägib Kesk-Siberi jupiki keelt.
K: Mitu etnilist jupiki elanikku Siberi mandril räägib Kesk-Siberi jupiki keelt?
V: Siberi mandril räägib umbes 200 inimest 1200 etnilisest jupikist Kesk-Siberi jupiki keelt.
K: Milline on Siberis teine kõige levinum jupiki keel?
V: Teine levinuim jupiki keel Siberis on naukani jupiki keel, mida kõneleb umbes 70 inimest.
K: Millised on Kesk-Siberi jupiki keele kaks dialekti?
V: Kaks dialekti on tšaplini jupiki keel (mida räägitakse peamiselt Tšuktši poolsaarel Siberis) ja Püha Laurentsiuse saare jupiki keel ning erinevused nende kahe dialekti vahel on väikesed.
