Hiina laenusõnad Ida-Aasia keeltes - jaapani, korea ja vietnami ülevaade

Hiina laenusõnad on mitte-hiina keeltesse, eriti Ida-Aasia keeltesse, laenatud laenusõnad. Kuna Hiina võttis jaapani, korea ja vietnami keelde kasutusele kirjakeele, on kõik keeled laenanud ka palju hiina laenusõnu. Kuna kõikidel keeltel on üksteisest väga erinevad kõlasüsteemid, on neil kõigil erinevad süsteemid hiina laenusõnade hääldamiseks (kuigi paljud sõnad kõlavad üksteisega sarnaselt). Neid nimetatakse hiina-keelseteks hääldussüsteemideks. Need on sarnased sellega, kuidas ladina ja prantsuse keele laenusõnad kõlavad inglise keeles erinevalt.

Ühel hetkel kirjutasid kõik need keeled ainult hiina tähtedega. Tänapäeval on jaapani keel ainus mitte-hiina keel, mis kirjutab igapäevaselt hiina tähtedega. Hiina tähemärke ehk jaapani keeles kanji'd saab kasutada nii jaapani emakeelsete sõnade kui ka hiina laenusõnade kirjutamiseks. Tänapäeval kasutatakse korea keeles hiina kirjamärke ehk hanja't ainult hiina laenusõnade kirjutamiseks (kui ainult hangul'iga kirjutamine on liiga mitmetähenduslik) ja oma nime välja kirjutamiseks. Tänapäeval ei kasuta vietnami keel üldse hiina kirjamärke, vaid kasutab ainult ladina tähestikku ehk chữQuốcngữ vietnami keeles. Hiina kirjamärke kasutatakse Vietnamis tänapäeval ainult kaunistusena ja neid õpivad vaid vähesed vietnamlased.

Ajaloost lühidalt

Hiina mõju laiemale Ida-Aasiale sai alguse kirjakeele ja konfutsianismi, budismi ning haldussüsteemide vahendusel: klassikaline hiina keel oli pikkadel ajaperioodidel hariduse, usundi ja administratsiooni keel. Laenud toimusid eri aegadel — varasematest laenudest (nt Tang-, Sui- ja varasema keskaegse perioodi) pärinevad paljud kõrgesti formaliseeritud terminid; hilisemad laenud sagenevad koos kultuurivahetuse ja moderniseerimisega. Lisaks kirjapildile levitasid sõnu ka tekstide tõlked, ametlik terminoloogia ja intellektuaalne kirjandus.

Kirjasüsteemid ja nende roll tänapäeval

Kirjasüsteemide ajalugu mõjutab väga palju seda, kuidas iga keel hiina laenusõnu talletab:

• Jaapani: kanji on osa igapäevasest kirjasüsteemist. Kanji-del on tavaliselt kaks tüüpi lugemisi: on'yomi (sino-jaapani, hiina-pärane hääldus) ja kun'yomi (jaapani pärisõna). Paljud akadeemilised ja ametlikud terminid on hiina-laenudest ehk kango.
• Korea: varem kirjutati ametlikult hanja'ga, kuid 20. sajandil võeti laialdaselt kasutusele hangul. Tänapäeval kasutatakse hanja't peamiselt eristamiseks (nt üleskirjutustes, nimesid selgitades) ja akadeemilistes tekstides; enamik igapäevast teksti on hangul'iga.
• Vietnam: ajalooliselt kasutati hán tự (klassikalised hiina tähed) ja chữ Nôm (kohandatud/loodud märgid vietnami keele jaoks). 20. sajandil asendusid need peaaegu täielikult ladina-põhise chữ Quốc ngữ süsteemiga.

Häälduse erinevused — miks üks märksõna kõlab nii teistmoodi

Erinev phonoloogia (häälikusüsteem) määrab, kuidas sõnad kohanduvad. Mõned põhipunktid:

• Jaapani sageli lisab vokaale või kasutab konsonandi-vokaali silbirütmi; see tekitab kujusid nagu 学 → gaku (on'yomi) või kui kasutatakse sõna tähenduspõhist lugemist, siis manabu (kun'yomi).
• Korea säilitab paljude hiina algsete konsonantide järele sellised kujud nagu 学 → hak (한자-hanja hääldus), kus lõppk- heli on säilinud.
• Vietnami on tooniline keel ning Hán‑Việt laenud kannavad toonimuutusi; 学 → học sisaldab toonimärget. Vietnami vokaal- ja konsonantstruktuurid erinevad nii, et hiina laenud kohandatakse vastavalt vietnami fonoloogiale.

Seega sama hiina märk võib eri keeltes anda väga erineva häälikuvariandi. Näited samast märgist:

• 學 — jaapani: gaku (学- kui komponendis), jaapani pärisõna manabu; korea: hak; vietnami: học.
• 國 — jaapani: koku (komponendina) / kuni (pärisõna); korea: guk (국); vietnami: quốc.
• 電 — jaapani: den (電気 denki → "elekter"); korea: jeon (전, ex. 전기); vietnami: điện.

Mõju sõnavarale ja registreerumine

Hiina-laenud täidavad Ida-Aasia keeltes mitut funktsiooni:

• need annavad märkimisväärse osa teadus-, õiguse-, riigijuhtimise- ja akadeemilisest sõnavarast;
• nende abil moodustatakse uusi termineid (nt teadus- ja tehnoloogiasõnad Jaapanis ja Koreas);
• keelte vahelise mõistmise osas võivad hiina-laenud aidata: eesti keelele sarnasel moel, kus ladina- või kreeka-laenud aitavad aru saada meditsiini- või teadussõnadest, nii ka ida-aasia kõnesugulastel on ühine alus hiina tähestiku kaudu;
• registseritilises plaanis on sageli hiina-laenud formaalsemad ja neutraalsemad, samas kui igapäevakeel eelistab päris- või laenatud mitte-hiina sõnu.

Praktiline tähendus tänapäeval

Tänapäeval toimivad need laenud nii ajaloolise pärandina kui ka praktilise vektorina: uued terminid levivad sageli globaalsete mõjurite (nt lääne teaduse) kaudu, kuid levimiseks kasutatakse sageli juba olemasolevat hiina-põhist morfoloogiat (nt Jaapanis ja Koreas moodustatakse uusi "hiina-kompondiga" sõnu). Vietnami puhul jäi hán‑việt tähtis veel 20. sajandi alguses, kuid nüüd on igapäevakeel ladina kirjas.

Lõppsõna

Hiina laenusõnad Ida-Aasias on näide sellest, kuidas üks kirjakeel võib pika ajaloo jooksul jätta sügava jälje mitmele, kõne- ja kirjasüsteemilt väga erinevale keelele. Kuigi hääldus ja kirjavaade võivad erineda, kajastavad need laenud jätkuvat kultuurilist ja intellektuaalset sidet piirkonnas.

Küsimused ja vastused

K: Mis on hiina laenusõnad?

K: Kuidas mõjutavad Ida-Aasia keelte erinevad helisüsteemid hiina laenusõnade hääldamist?

K: Kas jaapani keel kasutab tänapäevalgi veel hiina kirjamärke?

K: Kas korea keel kasutab oma nime välja kirjutamiseks hanjat?

K: Kas vietnamikeelne keel kasutab tänapäeval hiina kirjamärke?

Otsing